Võrumaal sõduri baaskursust läbivad tulevased reservohvitserid alustasid neljapäeva kukelaulu ajal kursuse lõpurännakut, et panna proovile nelja nädalaga omandatud sõdurioskused.

„Kursuse jooksul on meil kolm hinnatavat harjutust: revatest, laskeoskuste test ja rännak,” rääkis kursuse ülem, vanemveebel Rain Pööra Lõunaeestlasele.

„Rännak on kombineeritud, see koosneb erinevatest harjutustest, kus me testime kõike seda, mida me oleme neile nelja nädala jooksul õpetanud,” lisas ta.

Tulevased reservohvitserid pidid näitama, kuidas nad on omandanud sõduri erinevad liikumisviisid, kuidas saavad hakkama relva kasutamise ja kandmisega, orienteerumisega, takistuste ületamise ja haavatuga ringikäimisega.

Seitsme kontrollpunktiga rännaku pikkus oli umbes 15 kilomeetrit, mis võis, sõltuvalt kursuslaste orienteerumisoskusest, venida Pööra hinnangul kuni 18 kilomeetrini.

Kokku oli hommikul kell 5 Nursipalu harjutusväljakult alanud rännaku stardis 57 kursuslast, kellest kaks langes tervislikel põhjustel rivist välja ning saavad oma reservohvitserieksami anda edaspidi.

Staabiohvitseride sõjalise baaskursuse kaudu on võimalik omandada sõdurioskused meestel, kel on ajateenistus jäänud läbimata ning naistel, kellel on sõdurioskuste vastu huvi tekkinud. Nii asusid ka neljapäeva varahommikul lõpurännakule teiste seas endine kaitseminister Hannes Hanso ning ekspeaminister Taavi Rõivas.

„Saime rännakupunktides proovida, kuidas varasemalt õpitu päriselt välja kukub, näiteks kasutasime koordinaate asukoha määramiseks, ületasime jõge ja kandsime haavatut,” lausus Hannes Hanso.

Rännaku esimeses kontrollpunktis tuli kursuslastel ületada Rõuge jõgi, kus, arvestades eesseisva teekonna pikkust, ei soovinud keegi sokke märjaks teha.

Teises kontrollpunktis ootas rännaku läbijaid ülesanne vedada kanderaamil haavatud kaaslast. Et kandmine üleliia kiiresti ei kulgeks, saadi edasi liikuda täpselt nii kärmelt, kui rivi ees olijad sangpommi heita suutsid.

Kursuse lõputseremoonia leiab aset reedel Taara linnakus.

Vaata pilte ja videolugu rännakust.

ARVED BREIDAKS

Keskkonnaamet tutvustas kolmapäeval Nursi külakeskuses toimunud arutelul loodava Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõud, mille abil soovitakse tagada elukõlbulik keskkond kaitseväe Nursipalu harjutusväljakul elavatele metsistele, kotkapaarile ja teistele kaitsealustele liikidele.

„Algne ettepanek tuli kohalikelt Nursi inimestelt, kelle soov on see, et mingisugune õlekõrs leida rajatava [kaitseväe] harjutusväljaku vastu,” rääkis keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattar Lõunaeestlasele.

Rõuge ja Sõmerpalu vallas 1060 hektarile planeeritav Keretü kaitseala võtab pea täielikult enda alla kaitseväe Nursipalu harjutusväljaku, kus juba on 320 hektarit püsielupaikadena kaitse alla võetud.

Kaitstavaid liike on Nursipalus nii linnu- kui taimeriigist: metsis, kanakull, merikotkas, must-toonekurg ja kaunis kuldking. Seni ei ole keskkonnaameti hinnangul piirkonnas aastakümneid toimunud sõjaväeline tegevus kaitstavatele liikidele halba mõju avaldanud.

Olemaks aga kindel, et kaitseväe planeeritavad arendustööd kaitstavate liikide elutingimusi ei halvenda, otsustas riik MTÜ Inimsõbralik Nursipalu ettepanekul kaitseala moodustada.

„Meie peame ettepanekut tõsiselt võtma ja kaaluma ning seda me siin teinud oleme – analüüsinud faktid läbi, kogunud kokku erinevad tõendid ekspertidelt ja leidnud, et mingites piirides kaitseala moodustamine on põhjendatud,” kinnitas Tattar.

Asjatundjad eri meelt

Kui keskkonnaamet on jõudnud veendumusele, et sõjalisel tegevusel pole ka edaspidi kaitstavatele liikidele saatuslikke tagajärgi ning ohustatud linnud saavad harjutavate miinipilduritega kõrval edasi elada, siis Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo ei jäta sellest seisukohast kivi kivi peale.

„Mina olen seisukohal, et keskkonnaamet tegelikult selle lahenduse puhul ei ole kõikide huvigruppidega läbi rääkinud,” selgitas Tanilsoo Lõunaeestlasele. Rõuge vallavalitsuse ja kohaliku kotkaklubi esitatud ettepanekud jäid kaitseala kaitse-eeskirja lisamata.

„Põhiküsimus on ikkagi piirides, et kus siis lõpuks see piir peaks minema, mis kahe kõige olulisema liigi – metsise ja merikotka – kaitse tagavad,” rääkis ta.

Tanilsoo on veendunud, et kui Keretü kaitseala moodustatakse keskkonnaameti ette pandud piirides, siis ajapikku kaovad Nursipalust nii metsised kui ka merikotkas.

Kõiv: kompromiss tuleb leida

Kuigi Nursipalu pärast peetava lahingu kaks leeri näivad olevat kaevunud sügavatesse kaevikutesse, usub maavanem Andres Kõiv, et kompromiss looduskaitsjate ja riigikaitsjate vahel on võimalik.

„Mul on väga hea meel, et Nursipalu osas liiguvad asjad positiivses suunas, kus keskkonnakaitsjad ja riigikaitsjad teevad ühiseid jõupingutusi selleks, et leida lahendusi,” lausus Kõiv Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on loodushoid oluline teema, kuid selle kõrval ei saa riigikaitse olla kannatajaks pooleks.

„Me ei saa ära unustada seda, et meil on oma riik, meil on vaja riiki kaitsta ja riigikaitseks on vaja väljaõpet teha,” rääkis Kõiv. „Kui selle tulemusena neli metsisekukke kolivad kilomeeter või poolteist kõrvale, siis see on mõistlik kompromiss, kuidas loodus saab kaitstud ja ka riik saab kaitstud.”

MTÜ Inimsõbralik Nursipalu tegi Keretü kaitseala moodustamise ettepaneku 2012. aasta detsembris ning keskkonnaminister algatas selle moodustamise novembris 2015.

Keretü kaitseala loomine jõuab praeguste prognooside kohaselt valitsuse istungile aasta pärast.

Vaata teemakohast videolugu.

ARVED BREIDAKS

Keretü looduskaitseala moodustamisega Võrumaal saavad keskkonnaameti hinnangul kaitstud nii loodusväärtused ning kaitseväel säilib võimalus harjutada.

Keskkonnaamet on MTÜ Inimsõbralik Nursipalu ettepanekul moodustamas kaitseala, millega võetakse kaitse alla Võrumaal asuv Kerretu soo ning seda ümbritsevad alad.

Kaitseala jääb 97 protsendi ulatuses olemasolevale Nursipalu harjutusväljale, kus sõjaväeline tegevus on toimunud juba aastakümneid. Kavandatava kaitseala pindala on 1060 hektarit, millest 320 hektarit on juba praegu püsielupaikadena kaitse alla võetud.

Sõjaväe tegevus pole loodust halvasti mõjutanud

Alal esineb mitmeid kaitsealuseid liike, näiteks metsis, kanakull, merikotkas, must-toonekurg ja kaunis kuldking. Keskkonnaameti hinnangul ei ole sõjaväline tegevus olemasolevatele kaitseväärtustele negatiivset mõju avaldanud.

Säästva Eesti Instituut, Eestimaa Looduse Fond ja Kotkaklubi on esitanud Keskkonnaametile eksperthinnangud Keretül leiduvate kaitseväärtuste kohta, samuti ettepanekud kaitseala piiritlemiseks. Piiride määramise osas on esitanud oma seisukohad ka Rõuge Vallavalitsus ja MTÜ Rõuge Kinnistuomanike Liit.

„Kaitseala moodustamisel arvestame leiduvate väärtuste üle-eestilist esinduslikkust ning järgime põhimõtet, et kaitseala piiridesse oleks hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja ka neile vajalik puhvertsoon,” rääkis keskkonnameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma.

Seega jäävad loodavasse alasse Kerretu raba ning ka seda ümbritsevad, juba praegu kaitse all olevad metsise, kanakulli, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad.

„Samuti on kaitsealasse haaratud madalsoo, kus kasvavad mitmed kaitsealused taimed, näiteks kaunis kuldking ja väike käopõll,” lisas Laidma.

Loodusväärtuste parema kaitse tagamiseks Nursipalu harjutusvälja väljaehitamisel tellis kaitseministeerium nii keskkonna strateegilise hindamise kui ka keskkonnamõju hindamise aruanded. Mõlemad dokumendid sisaldavad leevendavaid meetmeid ala edasiseks arendamiseks ja kasutamiseks.

„Meie hinnangul on nendes dokumentides seatud ala kasutamisele piisavalt vajalikud ja ranged kasutustingimused, mis tagavad sealsete loodusväärtuste säilimise. Näiteks on nõutud Kerretu raba veerežiimi taastamine ning piiratud harjutusvälja ajalist kasutust lindude pesitsusperioodil,” kinnitas Laidma.

LÕUNAEESTLANE

2. jalaväebrigaad ja selle koosseisu kuuluv Kuperjanovi pataljon seatakse lähematel aastatel kaitseväe arendamisel eelisseisu, mis hõlmab nii relvastuse uuendamist, üldist varustatuse parandamist ning väljaõppevõimaluste arendamist.

„Meil on üsnagi aktiivne programm, mis puudutab 2. jalaväebrigaadi,” rääkis Luik Lõunaeestlasele antud intervjuus. „Küsimus ei ole ainult infrastruktuuris, vaid ka varustuses, relvastuses, väljaõppes.”

Nii on kaitseressursside amet juba välja kuulutanud hanke kuni 18 000 automaattulirelva ostmiseks 1. ja 2. jalaväebrigaadile. Lähema kümnendi hankekavasse kuuluvad ka jalaväe lahingumasinate ning liikursuurtükkide hanked, samuti kaitseväe sõjaaja varustuse ja varude täiendamine.

Segasem on seis 2. jalaväebrigaadi Nursipalu harjutusväljakuga, mille pooliku valmisoleku tõttu pole kaitseväel võimalik kohapeal läbi viia kõiki õppusi.

„Üks väga oluline probleem, mis mind muretsema paneb, on väljaõppevõimalused,” tõdes Luik. Harjutusväljakut on kaitseväel tarvis nii ajateenijate väljaõppe läbiviimiseks, aga ka Eestis viibivate liitlastele õppuste korraldamiseks.

„Kui tuleb Ungari kompanii või Ameerika kompanii, siis on väga oluline, et me võiksime teisest päevast kui nad siia saabuvad, pakkuda väljaõppevõimalusi,” lisas minister.

Millal Nursipalu harjutusvälja pikale veninud arendustöö viimaks tehtud saab, Luik ennustada ei osanud.

„Kaitseministeerium teeb loomulikult enda poolt kõik, et valitsuse otsus, mis nägi ette Nursipalu harjutusvälja rajamist, saaks ellu viidud,” lausus ta. „Töötame siin kõigi osaliste ja huvilistega koos, et see murettekitav olukord parandada ja harjutusvälja ehitamisega alustada.”

Kavade kohaselt jõutakse uute väljaõpperajatiste ehitusega alustada ilmselt tuleval aastal. Praegu on käimas harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande menetlus.

Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamisega soovitakse muuta seal võimalikuks mehhaniseeritud kompanii täiemahuliste õppuste läbiviimist, sealhulgas laskmisi piiratud tankitõrjerelvadega ja miinipildujatega. Ühtlasi on arenduskava elluviimine vajalik turvalisuse suurendamiseks.

Keskkonnaministeerium on harjutusväljaku maa-alal algatanud ka Keretü looduskaitseala moodustamise.

Lisaks 2. jalaväebrigaadile kasutavad Nursipalu harjutusvälja ka Kaitseliit, Võrus asuv lahingukool, samuti politsei- ja piirivalveamet.

Vaata ka teemakohast videolugu.

ARVED BREIDAKS

Nursipalu harjutusväljal selgitatakse laupäeval ja pühapäeval välja Eesti meistrid vintrelva praktikal-laskmises.

Kaitsejõudude spordiklubi korraldataval 16 laskeharjutusest koosneval võistlusel osaleb kokku 130 võistlejat kaheksast riigist. Suurim arv välisvõistlejaid tuleb Soomest.

„On oodata varasemast keerulisemaid laskeharjutusi, mis panevad proovile võistlejate relvakäsitsemise oskuse erinevates tingimustes,” ütles võistluse direktor kapten Allar Eesmaa scoutspataljonist.

Praktikal-laskmises jäetakse laskuritele erinevaid valikuvõimalusi laskeharjutuste läbimiseks ning otsustavaks saavad jõud, kiirus ja täpsus.

Tänavu osalevad võistlusel esindajad Eestist, Soomest, Ameerika Ühendriikidest, Venemaalt, Poolast, Rootsist, Itaaliast ja Kreekast.

Võistlust on oodatud pealt vaatama kõik huvilised. Kaasa tuleks võtta kuulmiskaitsevahendid ning kaitseprillid.

Estonian Open Rifle on üks osa kaitsejõudude spordiklubi korraldatavast laskevõistluste sarjast, kuhu kuuluvad veel püstoli- ning haavlipüssivõistlus.

LÕUNAEESTLANE

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus toetab Võrumaal asuva Järvere küla ja Sõmerpalu aleviku vahelise kergtee rajamist 50 000 euroga, sest samas sõiduteel on oodata kaitsetehnika suuremat liiklust.

Kaitseministeerium otsustas toetada 2,5-kilomeetrise kergtee ehitamist, sest Nursipalu harjutusvälja arendamine toob kaasa kaitseväe rasketehnika liiklustiheduse kasvu samal teelõigul, teatas kaitseministeerium.

Võru-Kuigatsi-Tõrva maanteed kasutavad väljaõppe läbiviimse käigus nii jalgsi kui tehnikaga liikumiseks Kuperjanovi jalaväepataljoni võitlejad, aga ka kaitseliitlased.

Maantee on aktiivses kasutuses ka Sõmerpalu piirkonna riigimetsades ja Sõmerpalu asulas läbiviidavate taktikaõppustele liikumiseks, samuti saab tulevikus rajatavale Vilbusuu laskeväljale sõita Tartu-Võru maantee kaudu.

Varem on riigikaitse eelarvest Võrumaal toetatud Sõmerpalus asuva kergliiklustee valgustuse ehitamist, Võru vallas Tsiatsungõlmaa lasketiiru juurdepääsutee projekteerimist ja ehitamist, Nursi külakeskuse hoone katuse rekonstrueerimist ja Nursipalu harjutusväljale viiva maantee projekteerimist.

Kokku on kaitseministeerium toetanud Võrumaa omavalitsusi alates 2008. aastast rohkem kui 300 000 euro ulatuses.

LÕUNAEESTLANE

Rivistusega kaitseväe Nursipalu harjutusväljakul kuulutati reede lõunatunnil avatuks Eesti abipolitseinike kutsemeisterlikkuse võistlused, kus laupäeval selgub Eesti parim abipolitseinike tandem.

Esimesel võistluspäeval tuli neljast prefektuurist läkitatud võistlejatel näidata kui hästi nad seadusi tunnevad, politseisõidukit juhtida oskavad, teenistuspüstolist lasta, taktikaülesannet lahendada ja seejärel ajakirjanikele intervjuud anda.

Laupäeval selgitatakse paremusjärjestus välja kombineeritud spordivõistluses.

Kokku võtab kahepäevasest võistlusest osa üheksa abipolitseinike paari.

Vaata pilte esimesest võistluspäevast ja järgnevat videot teenistuspüstolist laskmisest.

ARVED BREIDAKS

Võrumaal Nursipalu harjutusväljal algavad reedel Eesti abipolitseinike kutsemeisterlikkuse võistlused, kus kahe päeva kokkuvõttes selguvad riigi parimad.

Võistluste avapäeval panevad abipolitseinikud end proovile seadusaktide tundmises, vigursõidus, teenistuspüstolist laskmises, taktikaülesande lahendamisel ja meediasuhtluses. Teisel võistluspäeval selgitatakse vabatahtlike korrakaitsjatel paremusjärjestus kombineeritud spordivõistluses.

„Täna [reedel] asuvad Võrumaal võistlustulle Eesti parimad, kelle puhul pole imetlusväärne mitte ainult nende pühendunud töö vabatahtlikuna, aga ka professionaalsus, mille nad on abipolitseinikena saavutanud,” ütles PPA Lõuna prefekt Vallo Koppel.

Abipolitseinike kutsemeisterlikkuse võistlusel osaleb üheksa patrullpaari üle Eesti.

Lõuna prefektuuri esindavad Rudolf Tigasing ja Margus Pala, Tauri Marran ja Kristo Suurmaa ning Andres Sakkov ja Kuldar Ennika.

Põhja prefektuurist võistlevad Jaago Männiste ja Silvia Kuller, Niilo Saarma ja Marten Niinepuu ning Margus Nigol ja Märt Tibar.

Ida prefektuuri esindavad Tiit Kivimägi ja Artjom Troitski ning Maksim Antonov ja Anna Pivneva.

Lääne prefektuurist on välja pandud tandem koosseisus Aivar Kaus ja Mikko Kiisa.

LÕUNAEESTLANE

Kuperjanovi jalaväepataljon harjutas Võrumaal neli päeva kestnud õppuse Raba käigus rühmaülemate, keda ka kaitseväe selgrooks kutsutakse, hakkamasaamist oma jao juhtimisel rünnakul, kaitses ja muus tegevuses.

„Õppus Raba on ellu kutsutud valdavalt selle jaoks, et hinnata, kuidas me oleme oma rühmaülemad suutnud välja õpetada ja vaadata, kuidas nad on valmis oma reservväelastest või ajateenijatest üksuste juhtimiseks,” lausus leitnant Tõnu Niilo.

„Reservvägedes on rühmaülem ja jaoülem see kõige alus,” lisas Niilo. „Kui juhtida ei suudeta, siis Eesti riigikaitse ka väga hästi toimida ei saa.”

Kokku oli esmaspäevast neljapäevani kestnud õppusega Raba hõivatud ligi 900 ajateenijat ja tegevväelast nii 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi pataljonist kui ka luure, tankitõrje ja pioneeride erialarühmad 1. jalaväebrigaadist.

Lisaks jalaväelastele ja erialarühmadele harjutasid õppusel ka jalaväepataljoni toetusüksused, et toetada tegevust toitlustamise, meditsiini, relvastuse ja varustuse täiendamise osas.

Üheksa kuud tagasi teenistusse tulnud kutsealustest on Kuperjanovi pataljoni ülema, kolonelleitnant Toomas Tõniste hinnangul moodustunud löögijõuline reservüksus.

„Aspirandid näitasid õppusel kiiduväärseid sooritusi allüksuste juhtimisel,” kinnitas ta.

Tõniste sõnul jätkub rühmade ja ülemate areng läbi kompanii kursuse ja lahinglaskmiste kuni ajateenistuse lõpuni suurõppusel Kevadtorm.

Rühmaülemate oskused pannakse taas proovile juba järgmisel nädalal Võru- ja Põlvamaal aset leidval õppusel Ummamuudu tapelõs, kus harjutatakse taktikalisi tegevusi kompanii koosseisus.

Vaata pilte ja videolugu Nursipalu harjutusväljal kolmapäeval toimunud harjutusest.

ARVED BREIDAKS

Riigikogu riigikaitsekomisjon kohtus Võrumaal Nursipalu harjutusväljal kohalike elanikega, kes on harjutusvälja arendustööde vastu.

Riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso (pildil) ütles, et valitsus otsustas juba 2008. aastal, et Nursipalu hakatakse arendama. Hanso sõnul pole Eestil relvi tarvis, kui nendega ei saa harjutada.

„Mina ei näinud kohtumisel ühtegi kohalikku inimest, kes oleks olnud polügooni vastu. Lihtsalt on küsimus, kus see kompromissi koht on,” ütles Hanso.

Riigikaitsekomisjoni liige Madis Milling selgitas, et Eesti kaitseväelased peavad muuhulgas õppima ka piiratud tankitõrjerelvadega ja miinipildujatega laskmist. Ta lisas, et 2. jalaväebrigaadi pataljonid peavad praegu harjutamiseks sõitma Lõuna-Eestist üle 200 kilomeetri põhja poole ja see ei ole mõistlik.

Nursipalu harjutusvälja arendamist on arutanud riigikogus ka keskkonnakomisjon.

„Eesti riigis on seadused, mis kehtivad kõigile seejuures ka kaitserajatiste rajamise ning looduskaitsealade kehtestamise puhul. Viited, et millegist on mööda mindud või on asju tehtud kiirendatud korras, tuleb loomulikult üle kontrollida,” ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Reedel külastas riigikaitsekomisjon Piusa kordonit ja tutvus Kagu-Eesti erinevate piirilõikudega. Kõne all olid Kaitseliidu ning politsei- ja piirivalveameti koostöö piiri valvamisel ja kaitsel, piiri väljaehitamine ning koostöö kohaliku omavalitsusega.

Lõunaeestlane

SAMAL TEEMAL: Margus Tsahkna: Nursipalu harjutusväljak ehitatakse igal juhul välja

Võru maavanem Andres Kõivu hinnangul tuleks kaitseväe Nursipalu harjutusväljaku tuleviku osas leida poliitiline kokkulepe.

„Nursipalu alale saab luua nii Keretü looduskaitseala, kui ka sihtmärgiala sõjaliseks väljaõppeks,” lausus Kõiv.

Tema hinnangul pole mõtet Nursipalu osas lihtsalt sõnu teha, sest lakkamatu vastandumise tulemusel kaob võimalus dialoogiks. „Pean seda kõige halvemaks variandiks, mille tulemusena kaotavad kokkuvõttes kõik osapooled,” lausus Kõiv.

Maavanema sõnul on võimalik kompromisslahendus, mis arvestab mõlema poole ja ka kogukonna huve. „On aeg aru saada, et inimesed on lõputust vastasseisust väsinud,” lisas ta.

Järeleandmisi peaksid Kõivu kinnitusel tegema kõik osapooled. „See aga eeldab, et vastandamine lõpetatakse ning hakatakse otsima kompromisse,” lisas ta.

Hea algus oleks juba see, kui riigikogus suudaksid riigikaitsekomisjon ja keskkonnakomisjon Nursipalu tuleviku osas ühise nägemuse kokku leppida.

Lõunaeestlane

Riigikogu keskkonnakomisjon arutas teisipäeval kodanikuliikumise Eesti Metsade Abiks pöördumist, milles tõstatati probleemid seoses kaitseväe Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamisega.

„On ilmselge, et Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamisel tuleb arvestada lisaks riigikaitselistele eesmärkidele ka looduskaitseala loodusväärtuste hoidmisega. Seepärast on tervitatav kodanikuliikumise soov, et kõik osapooled saaksid võimaluse oma seisukohti keskkonnakomisjonis kaitsta ja selgitada,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Kodanikeühendus soovib, et riik kiirendaks Rõuge ja Sõmerpalu valda harjutusväljaku alale Keretü looduskaitseala moodustamist.

Vakra sõnul tehti Keretü soo ja selle ümbruse kaitse alla võtmise ettepanek 2012. aasta lõpus. Väärtuse tuvastamiseks ja kaitseala moodustamise otstarbekuse hindamiseks telliti täiendavaid ekspertiise ning 2015. aasta novembris algatas keskkonnaminister kaitseala moodustamise menetluse.

Keretü kaitseala moodustamise juures on üheks huvigrupiks olnud ka kaitseministeerium kuna moodustatav kaitseala kattub suures osas 2008. aastal asutatud Nursipalu harjutusväljaga. Paralleelselt on töös ka Nursipalu harjutusvälja arendamise projekt ja sellele keskkonnamõju hindamise koostamine.

Lõunaeestlane

SAMAL TEEMAL: Margus Tsahkna: Nursipalu harjutusväljak ehitatakse igal juhul välja

Kaitseminister Margus Tsahkna külastas teisipäeval 2. jalaväebrigaadi, mille üheks sõlmküsimuseks oleva Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamise loodab ta lähema aasta jooksul lahendada.

„Nelja aasta jooksul suuname 2. brigaadi 90 miljonit eurot reaalse kaitsevõime tõstmiseks,” rääkis Tsahkna Võrumaal. „Hiljuti valitsuses heakskiidetud kümneaastase plaani kohaselt saab brigaad juurde ka kahe pataljoni ehk üle tuhande võitleja jagu täiendavaid üksuseid. See tähendab, et võtame 2. brigaadi arendamist tõsiselt.”

Nursipalu peab viimaks valmima

Eraldi tähelepanu nõuab kaitseministri hinnangul Nursipalu harjutusvälja arendamine.

„Eesti kaitsmist tuleb harjutada tegelikes oludes ning Nursipalus harjutavad kõik Lõuna-Eesti üksused,” rääkis ta. „Nursipalu harjutusvälja piirkonnas on Eesti kaitseväe 2. jalaväebrigaad ning Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevad: rahu ajal kokku kolm tuhat meest ja naist, kes harjutavad seal oma kodukandi kaitsmist. Nursipalu harjutusvälja väljaarendamine on riigikaitse seisukohalt üliolulise tähtsusega.”

Tsahkna sõnul on kaitseministeerium teadlik ala looduskaitselistest väärtustest ning sealjuures ühtlasi veendunud, et kaitseväe väljaõppealad ja looduskaitsealad saavad koos edukalt toimida.

Nursipalu on ministri andmeil enim uuritud harjutusväli Eestis ning uuringutulemustega arvestatakse võimaluste piires ka harjutusvälja projekteerimisel ja kasutamisel.

Vaata pilte Margus Tsahkna käigust Nursipalu harjutusväljale, kus Kuperjanovi pataljon harjutas parasjagu linnavõitlust ning järgnevat intervjuud ministriga.

Arved Breidaks