Eestis müüdavate mootorikütuste kvaliteet on Euroopa Liitu astumise ajast alates paranenud ning sellega võib enamasti rahule jääda, teatas keskkonnaministeerium.

Puuduliku kvaliteediga kütuste osakaal on kuni kaks korda väiksem võrreldes kümne aasta taguse ajaga.

„Mootorikütuste põlemisest tekkiv saaste mõjutab kõige enam linnade välisõhu kvaliteeti, aga mõjutatud on kõik Eesti paigad,” ütles keskkonnaminister Marko Pomerants. „Seepärast on Euroopa Liidus kehtestatud mootoribensiinile ja diislikütusele miinimumnõuded, mida kõik liikmesriigid on kohustatud jälgima ja ka kontrollima, kas tanklates müüdavad kütused vastavad etteantud nõuetele.”

Igal aastal kontrollib Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ hinnanguliselt 210-240 tanklat ja analüüsib ligi 560 kütuseproovi. Eelmise aasta kokkuvõtted näitavad, et kvaliteedinõudeid rikuti 13 korral. Peamised rikkumised on seotud oktaaniarvuga, järgnevad aururõhu, väävli- ja mangaanisisalduse normiületused.

Ümberpumpamine halvendab kvaliteeti

Kütuste kvaliteedi langusel võib Pomerantsi sõnul olla mitmeid põhjuseid, kuid üks neist on asjaolu, et enne sõiduki paaki jõudmist on kütust mitu korda ümber pumbatud.

„Kuivõrd Eestis on väga levinud, et kütus vahetab mitmeid kordi omanikku, mis võib tähendada ka seda, et kütus pumbatakse ühest mahutist teise, siis on kütuse kvaliteedi halvenemine igati loogiline,” lisas Pomerants.

LÕUNAEESTLANE

Riigikogu majanduskomisjon lükkas aasta võrra edasi ELi biokütuse direktiivi jõustava seaduseelnõu rakendumise, mis muidu toonuks 1. maist kaasa mootorikütuse hinnatõusu.

„Nimetatud direktiiviga tuleb liikmesriikidele kohustus, mille kohaselt peab aastaks 2020 tarbitud transportkütustest moodustama taastuvast allikast toodetud kütus ehk biokütus kümme protsenti kütuste koguenergiast,” rääkis majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Muudatuste jõustumisel ennustatakse bensiini ja diislikütuse hinnatõusu ühest eurosendist kuni viie eurosendini liitri kohta järgnevatel aastatel.

„Kuigi jutt käib üksikutest eurosentidest kütuseliitri kohta, siis tegemist on põhimõttelise otsusega. Eesti võtab direktiivi üle, aga rakendab seda alles viimasel hetkel, et kaitsta meie tarbijaid. Samas ei riku me Euroopa Liidus kokkulepitud reegleid,” lisas Kokk.

Esialgu sätestas seaduseelnõu, et käesoleva aasta 1. maist tuleb direktiiv rakendada, siis muudatusettepaneku tulemusel jõustub see aasta hiljem ehk 1. mail 2018.

LÕUNAEESTLANE