Mikitamäe vallavolikogu otsustas riigikohtus vaidlustada valitsuse määruse, millega sundliidetakse Meremäe, Mikitamäe, Värska vald ja Luhamaa nulk Setomaa vallaks.

Esmaspäeval volikogus heakskiidu saanud otsuse kohaselt taotletakse riigikohtult valitsuse määruse, millega Setomaa vald moodustati, tervikuna tühistamist.

Samuti otsustas Mikitamäe volikogu, et kui Põlva maavanem teeb sundühendamise teel loodud uues omavalitsuses valimistoiminguid, esitatakse ka selle suhtes kaebus, kuid seda siis Tartu halduskohtule.

Riigikohtus hakkab Mikitamäe valda esindama advokaadibüroo TGS Baltic.

Valitsus otsustas 15. juunil moodustada Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga külade liitmise teel Setomaa valla, kus aastavahetusel elas umbes 3500 inimest.

Valitsus kasutas väikevalla moodustamisel haldusreformi seaduses setudele loodud erandit, kuigi vabatahtlikult kolm valda liitumiseni ei jõudnud. Setomaa valla loomisele sellisel kujul oldi vastu nii Mikitamäe kui Meremäe volikogus.

Praeguseks pole ka veel selgunud, millisesse maakonda Setomaa vald kuuluma saab, sest nii Põlva kui ka Võru maakond veavad setusid enda poole.

ARVED BREIDAKS

Beresje külas puhkes esmaspäeva õhtul tulekahju, milles hävis kõrvalhoone.

Häirekeskus teatas tulekahjust kell 17.20. Lausleegiga põles kõrvalhoone, mille ühes osas olid ladustatud puud. Ülejäänud hoone oli tühi.

Päästjate saabumise ajaks oli hoone katus sisse kukkunud, vahendas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja. Tulekahju kustutati kella 18.03.

Päästetöö juhi esialgsel hinnangul sai tulekahju alguse kuumast grillimisvannist, mis oli hoonele liiga lähedale nihutatud.

Tuleohutusnõuete järgi peab eelvalmistatud söega grill olema kasutamisel hoonest vähemalt kahe meetri kaugusel. Ise puidust sütt põletades peab grill olema hoonest vähemalt 5 meetri kaugusel.

LÕUNAEESTLANE

Setomaa valla loomise käänulisel teel on kohalikud volikogud jõutud punkti, kus Meremäe ja Mikitamäe on hääletanud selle loomise vastu, Värska poolt ning viimasena ütleb oma sõna esmaspäeval kogunev Misso volikogu.

Naabervaldade Mikitamäe ja Värska volikogud kogunesid neljapäeval otsustama, mida vastata valitsusele, kes algatas Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga külade sundliitmise üheks Setomaa vallaks. Olla selle poolt või vastu? Otsused tulid risti vastupidised.

Mikitamäe volikogu ei nõustunud valitsuse liitmisettepanekuga, viidates senisele nõrgale koostööle valdade vahel, inimeste vastuseisule valitsuse soovile liita Setomaa vald Võru maakonnaga, samuti sellele, et uuel vallal puudub ühtne vallakeskus ning teenused nihkuvad suures vallas inimestest kaugemale.

„Tõsiselt kaalutlemata, rahva tahte vastane sundühendamine sellises piirkonnas ei tähenda mitte üksnes negatiivset mõju piirkonna arengule ja ääremaastumist, vaid ka julgeolekuriski tervele riigile,” seisab Mikitamäe otsuse seletuskirjas.

Mikitamäe volikogu tegi valitsusele ettepaneku lõpetada sundliitmise menetlus ning võimaldada 985 elanikuga vallal jätkata iseseisva omavalitsusena.

Värska valmis Setomaa ühendamisega

Värska volikogu vastas pärast tunnipikkust arutelu valitsusele aga jaatavalt, olles volikogu esimehe Vello Saare sõnul nõus ka sellega, kui valitsus liidab Setomaa valla Võru maakonnaga.

„Sõnum on see, et Värska nõustub valitsusega,” kinnitas Saar Lõunaeestlasele.

Seega on praeguseks Meremäe ja Mikitamäe volikogu hääletanud Setomaa valla loomise vastu ning Värska üksinda poolt. Saar avaldas lootust, et esmaspäeval kogunev Misso volikogu hääletab Luhamaa nulga nimel samuti Setomaa valla moodustamise poolt, nagu valitsus on ette pannud.

„Seis võib tulla 2:2,” lisas Saar.

Haldusreformi seaduse kohaselt peavad sundliitmisest puudutatud volikogud hiljemalt 15. mail teatama oma seisukoha valitsuse sundliitmise ettepanekusse.

Valitsusel on võimalik omavalitsustest laekunud ettepanekute põhjal sundliitmise menetlus lõpetada, nagu soovivad Meremäe ja Mikitamäe või siis otsustada vallad siiski liita, kui vastuargumendid osutuvad väheveenvaiks.

Valitsus otsustab rahvaküsitluse järgi

Nädal tagasi Värskas käinud peaminister Jüri Ratas kinnitas Lõunaeestlasele antud intervjuus, et Setomaa valla loomise puhul on üheks oluliseks kaalukeeleks jaanuaris neljas vallas toimunud rahvaküsitluse tulemus.

„Valitsusel oli üks soov küsida Setomaa valla teket või mitteteket nelja omavalitsuse [elanike] käest,” rääkis Ratas nädal tagasi. „Toetusprotsent nendest, kes osalesid, oli väga suur, kes soovivad Setomaa valda. Minu jaoks on väga suur argument, et mida nelja omavalitsuse elanikud arvasid.”

Jaanuaris toetas Setomaa valla loomist 76 protsenti küsitluses osalenud Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Luhamaa nulga inimestest.

Sundliitmistega tuleb valitsusel seaduse kohaselt ühele poole saada 15. juuliks.

Vaata järgnevast videost setode ülemsootska Aarne Leima kommentaari.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL:

VIDEOLUGU: Jüri Ratas käis Setomaa vastuolusid klaarimas

Värska naabrid punnivad Setomaa valla loomisele vastu

Mikitamäe valla Lüübnitsa, Võõpsu, Adjussaare ja Usenitsa külarahvas taotleb liitumist Räpina vallaga, sest kui Mikitamäe peaks liidetama Värskaga, siis viimast ei nähta oma tõmbekeskusena. Ka neli Meremäe valla küla on alustanud vallavahetust.

Võõpsu külast 61 ja Adjussaare külast 8 allkirjaga laekunud avalduses öeldakse: „Oleme tihedalt seotud Räpina vallaga. Räpina vald on meie piirkonnale tõmbekeskuseks. Meie tõmbekeskuseks ei ole Värska alevik.”

Lüübnitsa külast tulnud 51 allkirjaga avalduses lisatakse: „Lüübnitsa küla soovib, et Lüübnitsa küla arvataks Räpina valla koosseisu, kuna küla on tihedalt seotud Räpina vallaga ja Räpina vald on kujunenud Lüübnitsa küla tõmbekeskuseks.”

Kolm Mikitamäest eralduda soovivat küla külgnevad Räpina vallaga ning arvestades, et Lüübnitsast laekunud allkirjalehel on kõik 51 nime kirjutatud slaavi tähestikus, on seda ka keeruline traditsiooniliseks setu külaks pidada.

Räpina valmis piiri kohendama

„Saamine sõltub Mikitamäe volikogust,” lausus Räpina vallavanem Kaido Palu Lõunaeestlasele. Räpina vallavolikogu istungi päevakorda on tema sõnul ette valmistatud külade juurdetulemist pooldav eelnõu.

„Samuti on Räpinas seisukoht läbi arutatud ühinemise juhtkomisjonis oma partneritega,” lisas Palu viidates, et Räpinaga ühinevad Meeksi ja Veriora vald on selleks sammuks valmis.

Mikitamäe hakkab kaaluma

„Meil on kolm kuud aega menetleda,” ütles Mikitamäe vallavolikogu esimees Feliks Raudkett Lõunaeestlasele. „Mina seisan Setomaa terviklikkuse eest. Nad peaks jääma,” lisas ta isikliku seisukoha.

Raudketi sõnul on praeguseks kolmele äratikkuvale külale lisandunud ka neljas, kes Räpinaga ühinemist soovib – Usenitsa küla, kus anti lahkumisavaldusele 11 allkirja.

„Eks see mõnes mõttes ole arusaadav,” nentis Raudkett. „Räpina on neile lähemal.” Samas on vald nendesse küladesse tema sõnul investeerinud. „See oleks hea asja käest andmine,” lisas volikogu esimees.

Põlva maavanem Igor Taro sõnul on külade kaupa valla vahetamine kohalike volikogude kokkuleppe küsimus, kus riigi esindaja ülesanne on jälgida, et kõik seadused saaks järgitud.

„Aga üldiselt ma tahaks rõhutada, et enamasti pole inimeste probleem mitte kuulumine ühte või teise omavalitsusse,” rääkis Taro Lõunaeestlasele. „Tavaliselt on selle soovi taga mõne praktilise küsimuse lahendamata jäämine, kus inimesi pole märgatud või nendega piisavalt suheldud. See on alati kohtumistest välja tulnud neis külades, kus olen sarnaste soovide tõttu käinud.”

Tükk Meremäed soovib Vastseliina

Eraldumisplaane peetakse ka Meremäe vallas, kus Kalatsova, Kuksina, Miikse ja Ruutsi külast on kokku 39 allkirjaga laekunud volikogule avaldus võimaldada neil küladel ühineda Vastseliina vallaga.

Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares ütles, et külade lahkumisavaldus võetakse tõenäoliselt volikogu 31. jaanuari istungi päevakorda.

Mikitamäe vallavolikogu arutab oma külade lahkumise teemat Felix Raudketi sõnul ilmselt veebruarikuisel istungil.

Arved Breidaks