Riigihalduse minister Mihhail Korb astus kolmapäeval ametist tagasi, kui ilmnes, et ta oli kohtumisel veteranidega öelnud, et ei poolda Eesti NATOsse kuulumist.

„Soovin, et koalitsioon jätkaks. Arvan, et tänane koalitsioon on Eesti hea tuleviku garantii ja mina ei taha selle koalitsiooni tööle takistusi tekitada, sest on päris palju selle poole aasta jooksul tehtud ja suuri asju on veel ees,” lausus Korb pärast kohtumist peaminister Jüri Ratasega ajakirjanikele, vahendas ERR.

Ajaleht Lääne Elu avaldas kolmapäeval, et Haapsalus veteranidega kohtunud Korb ütles, et ta ei ole NATO liikmesuse poolt. Hiljem palus Korb öeldu pärast vabandust, kuid päeval nõudsid tema tagasiastumist nii kaitseminister Margus Tsahkna kui välisminister Sven Mikser.

„Tekitasin oma [NATO-vastase] sõnavõtuga segadust, mida poleks tohtinud teha. Minister ei tohi nii ebaselgelt väljenduda,” nentis Korb.

LÕUNAEESTLANE

Pihkvas viibiv riigihalduse minister Mihhail Korb allkirjastas neljapäeval Eesti ja Venemaa piiriülese koostöö edendamise kokkulepe, mis puudutab reisiliikluse ja kaubavahetuse korraldamist ning hädaolukordadele reageerimist.

„Huvi ja nõudlus Euroopa Liidu kaasrahastatavate Eesti-Vene piiriülese koostöö programmide järele on olnud suur ning seetõttu soovime jätkata piiriüleste projektide rahastamist,” teatas Mihhail Korb.

Seni on Euroopa Liidu programmidest rahastatud näiteks Narva ja Ivangorodi piiripunktide ehitus- ja arendustöid, rekonstrueeritud ja ehitatud reoveepuhastusseadmed Pihkvas, Oudovas ja Petseris. Eesti poolel on välja väikesadamate võrgustik.

Eesti ja Venemaa piiriülene koostöö on üks vähestest valdkondadest, mis on jätkuvalt edukas ja toimib kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja MTÜde vahel. Seda koostööd toetab Euroopa Liidu naabruspoliitika, mille kaudu eraldatakse aastatel 2014-2020 selleks 16,8 miljonit eurot.

Eesti ja Venemaa vahelist piiriülese koostöö lepingut on ette valmistatud alates 2006. aastast. Kokkuleppe eelnõu on heaks kiidetud valitsuse 1. augusti 2013 istungil, kus anti allakirjutamiseks ka volitus.

Samalaadse lepingu on Venemaaga sõlminud ka Soome.

LÕUNAEESTLANE

Setomaad külastanud peaminister Jüri Ratase kinnitusel moodustab valitsus sundliitmiste teel Setomaa valla, vaatamata sellele, et Meremäe vallavolikogu on selle ettepaneku tagasi lükanud ning Mikitamäe ja Värska volikogud pole oma JAH-sõna veel öelnud.

„Valitsusel oli üks soov küsida Setomaa valla teket või mitteteket nelja omavalitsuse [elanike] käest,” rääkis peaminister Jüri Ratas Lõunaeestlasele.

Talvel Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Luhamaa nulgas läbi viidud rahvaküsitluse osalusprotsent oli Ratase sõnul väga kõrge. „Punkt kaks, toetusprotsent nendest, kes osalesid, oli väga suur, kes soovivad Setomaa valda,” lausus ta. „Minu jaoks on väga suur argument, et mida nelja omavalitsuse elanikud arvasid.”

Seto vald Võru või Põlva maakonda?

Kui Setomaa valla loomine näib olevat valitsuses otsustatud asi, siis sugugi selge pole see, millisesse maakonda setude omavalitsus kuuluma hakkab. Valitsuse määruse eelnõu kohaselt saab selleks olema Võru maakond, millele aga Põlva maakonnas tuliselt vastu seistakse.

Riigihalduse ministri Mihhail Korbi sõnul lisati Setomaa vald valitsuse dokumendis Võru maakonna koosseisu „diskussiooni algatamiseks”.

„Meie ettepanek on [lisada Setomaa vald] Võru maakonda, aga siin on tuline arutelu ja mingil määral kandub [see] ka valitsuskabinetti, kus asjad väga tähelepanelikult kõigi peensusteni võetakse lahti ja arutatakse läbi,” selgitas Korb Lõunaeestlasele. „Ma arvan, et aeg näitab, aga me püüame teha parima otsuse.”

Korb möönab, et loodava Setomaa valla territooriumist kaks kolmandikku asub praegu Põlvamaal ning üle kahe kolmandiku elanikest elab Põlvamaal, mistõttu on neile maakonnavahetuse vajadust raske selgitada.

Setude Võrumaaga liitmise poolt räägib Korbi sõnul olukord, mis selles kandis pärast Orava valla Võrumaaga ühinemist on tekkinud. Juhul kui Orava oleks jäänud Põlvamaale, poleks ka praegust konflikti.

Värskas soovitakse jääda Põlvamaale

Värskas ei ole palju inimesi, kes sooviksid kuuluda Võru maakonda. Samas möönatakse, et midagi erakordselt halba maakonnavahetus ka kaasa ei tooks.

„Parem variant oleks ikka Põlvamaa, sellepärast, et kogu aeg oleme Põlvamaal olnud,” lausus Värska vallavolikogu liige Oleg Kostõgov Lõunaeestlasele. „Kui valitsus arvab teisiti, siis midagi teha ei ole.”

Kui ministrite hinnangul ei tooks maakonnavahetus inimeste igapäevaellu olulisi muutusi, siis ametnike sisseharjunud koostöö lõhuks Värska ja Mikitamäe Võrumaale „andmine” põhjalikult ära, leiab Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv.

„Me ei oska keegi ette prognoosida, mis siis toimuma hakkab,” lausus Kõiv. „Kuidas suhted ja sidemed toimima hakkavad – see on kõige olulisem asi.”

Suurem osa tulevase Setomaa valla rahvast ja territooriumist on Kõivu sõnul kuulunud Põlva maakonna alla, mistõttu peaks piiriäärne vald saama osaks Põlvamaast.

Setomaa teises otsas, Meremäel, ei taheta aga Põlva maakonda kuulumisest midagi teada. Selle vastu korraldati talvel Meremäe mäel koguni meeleavaldus.

Meremäe vallavolikogu esimehe Arno Varese sõnul on volikogu praegune koosseis järjepidevalt soovinud olla osa Võrumaast.

Peaminister Ratas rõhutas, et Setomaa valla maakondliku kuuluvuse osas pole valitsus midagi lõplikku otsustanud. Kindel on üksnes see, et vallale tuleb maakond leida.

„Siin on ühelt poolt kohalike elanike arvamus tähtis, aga teiselt poolt – eks me peame seda pilti tervikuna vaatama,” lausus Ratas.

Setudele maakonna valikuks on valitsusel pärast 15. maid, mil sundliidetavate valdade volikogud peavad teatama oma seisukoha, aega veel kaks kuud. „Ma soovin, et need otsused tuleks varem,” kinnitas Ratas.

Vaata videolugu Värskast.

ARVED BREIDAKS

Riigihalduse minister Mihhail Korb ootab maavanematelt maikuu lõpuks ülevaadet ja ajakava, kuidas toimub maakondades kohaliku ühistranspordi üleandmine maavalitsustelt piirkondlikele ühistranspordikeskustele.

„Olen palunud maavanematel ühistranspordi ülesannete üleandmine enda peale võtta ja alustada viivitamatult läbirääkimisi oma maakonna omavalitsustega,” teatas riigihalduse minister Korb.

Ta ootab maavanematelt esmast ülevaadet läbirääkimiste tulemustest 9. maiks ning põhjalikumat ülevaadet koos ajakavaga 31. maiks.

„Eelistame lahendust, kus maavalitsus koos omavalitsusüksustega ei asuta uut ühistranspordikeskust, vaid astub mõne olemasoleva keskuse liikmeks,” lisas Korb. Olemasolevad ühistranspordikeskused asuvad Harjumaal, Jõgevamaal, Järvamaal ja Pärnumaal.

Valitsuse otsuse järgi tuleb maavalitsustel anda maakonna ühistranspordi korraldamine üle hiljemalt 1. jaanuariks 2018.

LÕUNAEESTLANE

Ministeeriumid esitavad maikuus valitsusele täpse kava, kuidas täidetakse koalitsiooni lubadus viia Tallinnast välja 1000 avaliku sektori töökohta kokku umbes 40 riigiasutusest.

„Valitsuse eesmärk on suurendada riigiasutuste kohalolekut üle Eesti ning muuta piirkondade tööturgu mitmekesisemaks,” rääkis riigihalduse minister Mihhail Korb (pildil). „Seni oleme harjunud, et Tallinnast väljaspool on eelkõige need riigitöötajad, kes pakuvad elanikele otsest teenust. Tehnoloogia ja e-teenuste areng võimaldab ka nn tagatoa ametnikel töötada ning elada endale meelepärases piirkonnas üle Eesti.”

Töökohtade viimisel maakonnakeskustesse on fookuses eelkõige keskvalitsuse asutused, kus möödunud aastal töötas ligikaudu 55 000 inimest, neist 45 protsenti Tallinnas. Maakondadesse hakatakse viima eelkõige neid töökohti, mis oma igapäevase töö korraldamisel ei sõltu asukohast.

„Plaani koostamisel võeti arvesse kolme olulist aspekti: avalike teenuste kvaliteet peab säilima, ümberkorralduste maksumus peab jääma mõistlikkuse piiridesse ning konkreetses piirkonnas peab olema eeldusi vajalike töötajate leidmiseks,” ütles Korb.

Pealinnast ei plaanita välja viia põhiseaduslikke institutsioone, ministeeriume ning pealinna ja lähiümbruse elanikele ning ettevõtetele teenuseid pakkuvad asutusi.

Laiendatakse kohalikke esindusi

Töökohti hakatakse suuremalt jaolt piirkondadesse viima juba konkreetses linnas asuva riigiasutuse harukontorit laiendades või tuuakse asutus osaliselt, näiteks terve üksusega, uude asukohta. Harukontori laiendamise lahendust on varasemalt kasutanud näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus, kellel on kontorid lisaks Tallinnale Tartus ja Viljandis.

Kõigepealt kaardistab ja analüüsib Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koos iga ministeeriumiga konkreetse piirkonna kinnisvaralisi võimalusi maakonnakeskustes ja linnades arvestades töökohtade loomiseks vajalikke tingimusi. Seejärel teeb RKAS ettepanekud töökohtade paigutamiseks piirkondades nii, et see asutuse tegevust võimalikult vähe pärsib.

Seejärel saavad asutused hakata ette valmistama töökohtade üleviimise protsessi, mis plaanitakse lõpule viia 2019. aastaks.

Lõunaeestlane

Riigihalduse minister Mihhail Korb ootab ministeeriumidelt tagasisidet plaanile, mille kohaselt viiakse paari aasta jooksul Tallinnast välja sadu riigipalgalisi töökohti.

„Riigiasutuste ümberpaigutuse plaan liigub plaanipäraselt,” rääkis Korb reedel Lõunaeestlasele.

Kui nädala algul tekitas elevust Korbi kava viia Tallinnast maakonnakeskustesse 2500 riigipalgalist töökohta, siis reedel tunnistas minister, et plaan oli liiga ambitsioonikas.

Nüüdseks on kokku lepitud, et kolimisplaan tehakse kahe aasta peale, kuid 2500 töökohta selle ajaga ümber kolida ei jõuta. „Ei ole mõtet plaanida asju, mida peab tegema juba järgmine valitsus,” põhjendas Korb.

Praegu oodataksegi ministeeriumidelt tagasisidet, et seejärel edasi liikuda. „Kui tagasiside on tulnud, siis oskame välja pakkuda lõpliku plaani, mille järgi me tegutseme järgmised kaks aastat,” kinnitas Korb.

Maakonnakeskused saavad turgutust

Ministri sõnul eelistatakse kolimisplaani lülitada eelkõige need ametid, mis juba tegutsevad väljaspool pealinna ning mille kohalolu Tallinnas pole tingimata tähtis.

„Sellel protsessil on selge eesmärk – regionaalne areng,” märkis Korb. Kuna viimastel aastatel on riigipalgalisi töökohti tema sõnul pigem koondatud Tallinnasse ja Tartusse, tuleb maakonnakeskuste arendamiseks samme astuda.

Riigihalduse ministri nädala algul avaldatud kava kohaselt asutataks näiteks Põlvasse ümber Riigimetsa Majandamise Keskus (42 töökohta) ja SA Erametsakeskus (31 töökohta). Võrru koliksid keskkonnaamet (93 töökohta) ja keskkonnainspektsioon (67 töökohta). Valga linnas leiaksid uue asukoha SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (83 töökohta) ja keskkonnaagentuur (50 töökohta).

Vaata intervjuud Mihhail Korbiga järgnevast videost.

Arved Breidaks

Riigihalduse minister Mihhail Korb kutsus oma nõunikuks endise Võru maavanema ja riigikogu liikme Ülo Tuliku, kes pole veel oma sõna öelnud.

„Riigihalduse minister Mihhail Korbi sõnul vastab tõele, et tal on plaan võtta oma nõunikuna tööle Ülo Tulik,” kinnitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Karel Hanni Lõunaeestlasele saadetud teates.

Tulik hakkaks ministrit nõustama riigireformi ja eeskätt maavalitsuste reformi teemal, kuid praeguseks pole kokkulepet veel sõlmitud. Töö oleks osalise koormusega.

Ülo Tulik kinnitas Lõunaeestlasele, et on pakkumise Keskerakonda kuuluvalt Korbilt saanud, kuid pole seni töökohta vahetanud.

„Ettepanekut parteisse astumiseks Korb pole teinud, vaid on soovinud nõustamist maavalitsuste likvideerimisega seotud küsimustes ja haldusreformi osas,” lisas Tulik.

Ülo Tulik on olnud Võru vallavanem ja linnapea, Võru maavanem ning kuulunud riigikogu eelmisesse koosseisu. 2001. aastal liitus ta erakonnaga Res Publica, kuid astus mullu aprillis Isamaa ja Res Publica Liidust välja, olles nüüd parteitu.

Arved Breidaks

Riigihalduse minister Mihhail Korb teeb Meremäe, Mikitamäe, Värska valla ning Luhamaa nulga elanike rahvaküsitluse tulemuse põhjal valitsusele ettepaneku luua Setomaa vald.

„Mul on hea meel, et nii suur hulk inimesi tuli kaasa minu algatusega viia Setomaal läbi küsitlus,” teatas Korb esmaspäeval.

Hääletamas käis üle 57 protsendi inimestest, mis on haldusreformi küsitluste rekord. „Aktiivne osavõtt haldusreformi küsimuses näitab, et elanikud tähtsustavad väga oma kultuurilist eripära,” lisas Korb.

„Nüüd on küsitluse tulemus selge ja teen selle põhjal valitsusele ettepaneku Setomaa valla moodustamiseks,” kinnitas minister.

Ajaloolise Setomaa valdade elanikud Eesti pool kontrolljoont said neljapäevast pühapäevani avaldada arvamust, kas nad toetavad Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks.

Küsitlusest võttis osa 1836 inimest, mis tähendab, et hääletusaktiivsus oli 57,5 protsenti. Setomaa valla moodustamiseks anti kokku 1412 poolthäält ehk 76,9 protsenti. Kõige rohkem oli pooldajaid Värska vallas – 94,5 protsenti.

Lõunaeestlane

Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?

Allikas: rahandusministeerium

Urvaste vallaga ühinemise järel 5000 elaniku piiri alla jäävale Antsla vallale tuleks teha erand ning võimaldada sel jätkata iseseisvana, ütles riigihalduse minister Mihhail Korb intervjuus Lõunaeestlasele.

„Minu seisukohalt on nende osas erand põhjendatud ja selle ettepaneku ma teen [valitsus]kabineti istungil,” kinnitas Korb.

Reede õhtupoolikul Valgamaalt Võrru saabunud riigihalduse ministri sõnul langetab valitsus haldusreformi erandite üle otsused konsensuslikult ehk kõik 15 ministrit peavad asjaga päri olema.

Seetõttu pole Korbi poolt Antsla vallale ega ka nädal varem Põlvamaal Kanepi vallale antud lootus saada väikevalla erand ning jätkata iseseisvana, veel sündinud otsus.

„Kas minu ettepanekuga ollakse [valitsuses] rahul või mitte, see on juba kabineti otsustada. Mina ise arvan, et nad [Antsla ja Kanepi] võivad eraldi olla,” kinnitas Korb.

Haanjamaa ja Võhandu nime sobivus selgumas

Veel enne Antslale ja Kanepile tehtava erandi üle otsustamist tuleb valitsusel võtta seisukoht, milline nimi anda kuuele Eesti omavalitsusele, sealhulgas kahele Võrumaa uuele vallale, kelle endi välja valitud nimevariandi on riigi nimekomisjon sobimatuks tunnistanud.

Nii Lõuna-Võrumaal sündiva Haanjamaa valla (Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge, Varstu) kui ka Põhja-Võrumaal moodustatava Võhandu valla (Lasva, Sõmerpalu, Võru vald) nime asemel on komisjon soovitanud valida midagi muud.

Haanjamaa valla nime asemel võiks komisjoni ettepanekul kaaluda nimesid Haanja ja Rõuge ning Võhandu asemel nime Võru vald.

„Diskussioon seisab meil ees,” kommenteeris Korb. „31. [jaanuaril] on meil laiendatud kabinet, kus konkreetselt see nimede küsimus on laua peal.”

Korbi kinnitusel teeb ta valitsusel ettepaneku jätta valdades praeguseks sõlmitud nimekokkulepped jõusse ehk siis võimaldada Võrumaal nii Haanjamaa kui ka Võhandu valla loomine. „Aga kabinetis on 15 ministrit – igaühel on oma arvamus,” lisas ta.

Vaata intervjuud Mihhail Korbiga järgnevast videost.

Arved Breidaks

Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulgas pühapäeval lõppenud rahvaküsitlusel hääletas enamik osalenutest Setomaa valla moodustamise poolt.

Värska vallas andis Setomaa valla moodustamisele poolthääle 94,6 protsenti vastanutest, Meremäe vallas 60,9 protsenti, Mikitamäe vallas 68,6 protsenti ning Misso valla Luhamaa nulgas 91,2 protsenti küsitluses osalenutest.

„Isegi Meremäe hääletas poolt, kuigi seal oli vastuhääli kõige rohkem,” ütles Põlva maavanem Igor Taro. Meremäe vallas hääletas Setomaa vallaga ühinemise poolt 358 ja vastu 230 inimest.

„Te olete uskumatult tublid ja ühtsed,” pöördus Värska vallavanem Raul Kudre Facebookis vallarahva poole. „Setodel tulõi ütski asi lihtsahe, kuid sedä kimmäp ta tulõvikuh om!”

„Saame kõikide haldusreformi seaduse jamade kiuste rõõmustada, sest õnnestub ühendada Setomaa ühte valda,” teatas Vabaerakonna riigikogu saadik Jüri Adams Lõunaeestlase vahendusel.

„Kui paljudes Eesti kantides on rahvas haldusreformiga kaasnevate jamade suhtes apaatne, siis Setomaal oli praegune aeg oluline eneseuhkuse ja identiteedi kasvu aeg,” lisas ta.

Rahvaküsitluse tulemus on valitsusele aluseks otsustamisel, kas teha setu valdadele erand ning luua umbes 3500 elanikuga omavalitsus.

Korb: tähtis on lõpptulemus

Lõunaeestlane kirjutas esmaspäeval, et rahvaküsitluse eel hakkas Meremäe valla rahvaarv kiiresti kasvama, mida seostatakse sooviga mõjutada hääletustulemust. Jaanuari esimese 20 päevaga suurenes Meremäe elanike arv 36 võrra, samas kui eelmise aasta kokkuvõttes elanike arv vähenes.

Kui palju mõjutab sissekirjutamiskampaania valitsuse otsust? Mihhail Korb kinnitas reede õhtul Lõunaeestlasele antud intervjuus, et tegemist on pigem eetika küsimusega.

„Kõige tähtsam on [küsitluse] lõpptulemus,” rääkis Korb. „Kui Meremäele on sisse kirjutatud päris palju rahvast, siis see on pigem eetika küsimus ja loomulikult väga piinlik, kui üks seltskond üritab seda võimalust kuritarvitada.”

Samas uskus Korb, et küsitlustulemus saab olema objektiivne. „Ma olen selles kindel,” lausus ta. „Loomulikult analüüsime seda pilti tervikuna, mis on selle aja jooksul toimunud ja loodame, et saame küsitluse põhjal otsuse teha.”

Kokku osales rahvaküsitluses 57,3 protsenti Setomaa piirkonna hääleõiguslikest elanikest. Kõige kõrgem oli osalus Misso valla Luhamaa nulgas – 73,4 protsenti. Järgnesid Meremäe vald (59 protsenti), Värska vald (57,5 protsenti) ja Mikitamäe vald (53 protsenti).  E-hääle andis 517 inimest, mis moodustas kõigist vastanutest 28,3 protsenti.

Arved Breidaks

Riigihalduse minister Mihhail Korbi kinnitusel peab valitsus enne Setomaa valla moodustamist olema veendunud, et kohalikud inimesed seda tõesti soovivad ning et väikevald suudab tagada elanikele vajalikud teenused, sest eraldi lisaraha sellele ei planeerita.

Kuna Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso vallast Luhamaa nulga külade ühinemise ehk Setomaa valla loomise plaan on kogunud nii tuliseid pooldajaid kui ka mitte vähem tuliseid vastaseid ning kolm vallavolikogu pole ühisvalla loomise osas ühel meelel, kuulutas rahandusministeerium teisipäeval välja sellekohase rahvaküsitluse.

„Rahvaküsitlus on selleks, et aru saada, mida Setumaa elanikud soovivad,” lausus Korb teisipäeval Põlvas ERRile ja Lõunaeestlasele antud intervjuus.

Küsitlustulemus aitab otsustada

Otseselt ei kohusta küsitluse tulemus valitsust millekski. Korbi kinnitusel on küsitluse tulemus ministeeriumile sisemiseks kasutamiseks, mille järgi saavad oma seisukoha Setomaa valla loomise osas langetada ka teised valitsuse liikmed.

Juhul kui valitsus peaks minema Setomaa valla loomise teele, saab see ministri sõnul olema väga suur erand, mis peab olema hästi põhjendatud. „Küsitlus on üks selle aluseks,” lisas Korb.

Samuti peab valitsusel olema veendumus, et Setomaa vald sellisena, nagu seda plaanitakse, suudab pakkuda elanikele neid teenuseid, mida seadus ette näeb. Eraldi lisarahastamist valitsus selleks tarbeks Korbi kinnitusel planeerinud pole.

„Teenustega hakkama saamine on põhieeldus haldusreformi osas,” selgitas Korb. „Aga eraldi mingist täiendavast toetusest või täiendavast rahasummast juttu praegu ei käi. Praegu ikka käib jutt sellest, kas üldse moodustada antud valda või mitte.”

Rahvaküsitlus toimub 26.-29. jaanuaril.

Vaata intervjuud Mihhail Korbiga järgnevast videost.

Arved Breidaks

VAATA LISAKS: Setu valdades kuulutati välja haldusreformi rahvaküsitlus

Riigihalduse minister Mihhail Korb esitas valitsusele ettepaneku lõpetada maavalitsuste tegevus 2018. aasta 1. juulist.

Maavalitsuste reformi eesmärk on suurendada kohaliku tasandi otsustusõigust, luua selgust riigiasutuste ülesannete jaotuses, ühtlustada maakondades pakutavate riigiteenuste kvaliteeti ja muuta riigiteenuste kättesaadavus maakonnakeskustes kliendile mugavamaks, vahendas valitsuse pressibüroo.

Reformi läbiviimiseks on välja pakutud kaks võimalust. Neist esimese stsenaariumi kohaselt luuakse maavalitsuste asemele Regionaalamet, mis hakkab täitma maavalitsuste seni täidetud regionaalvaldkonna ülesandeid.

Teine stsenaarium on jagada maavalitsuste ülesanded olemasolevate asutuste vahel.

Rahandusministeeriumi hinnangul on maavalitsuste ülesannetest võimalik haldusreformi järgselt omavalitsustele üle anda järgmised ülesanded: maakonna arendustegevus, maakonna turvalisuse nõukogude ja liikluskomisjonide koordineerimine, tervisedenduse ülesanded, alaealiste õigusrikkujatega seotud ülesanded, saarevahi töö, maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni töö korraldamine, kultuuri- ja spordiprogrammi korraldamine, sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ning rahvastikutoimingute läbiviimine.

Lõunaeestlane