Metsloomade pojad ei vaja inimese tuge
Loodusest leitud looma- ja linnupojad ei vaja inimese abi, sageli võib inimese sekkumine neile pigem kahju tuua.
Varasuvel on loomadel käsil järglaste kasvatamise aeg ning looduses liikuv inimene võib kohata loomapoegi, kes esmapilgul võivad jätta abitu ja hüljatud mulje.
Kui inimene satub vastamisi linnupesa või noorloomaga, tuleks koheselt rahulikult taanduda. Pikem peatumine leitud loomapoegade juures muudab olukorra pöördumatult halvemaks, kuna inimese juuresoleku tõttu võivad vanemad oma pojad hüljata, röövloomad pesa rüüstata ning linnupojad liiga vara pesast lahkuda.
„Inimene samastab loomapoja käitumist inimlapse abitusega ja ruttab abi korraldama, püüdes looma või lindu inimese arvates paremasse kohta ümber paigutada, näiteks oma koju viia. Seda ei tohi aga mitte mingil juhul teha. Parem on leitud looma- või linnupoegadest kohe eemalduda,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Noorloomad satuvad sõiduteele
Ka liikluses tuleb praegu arvestada tavalisest sagedamini teedele sattuvate loomapoegadega, mistõttu eriliselt tähelepanelikud peavad olema kõik maanteedel liiklejad.
„Praegu kohtab teede ümbruses sageli rebasekutsikaid, jänesepoegi, parditibusid ja teisi aeglaselt ning ettearvamatult maailma avastavaid metsloomapoegi,” kinnitas Talvi.
Oma iseseisvat elu alustavad loomapojad on kohmetud, kogemusteta ja uudishimulikud. Loomadega kokkupõrgete vältimiseks on liiklejail vaja olla hoolikas ja ettevaatlik, seda eriti varastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel, mil loomad on rohkem liikvel.
LÕUNAEESTLANE
FOTO: PIXABAY