Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleks aastas juurde kasvatada 3 miljonit metsataime, et neid metsauuendamiseks piisavas koguses jätkuks.

Läinud aastal istutati Eestis 29 miljonit metsataime, kuid selleks, et metsauuendamiseks taimi piisavas koguses jätkuks, peaks juurde kasvatama 3 miljonit taime. Kõige enam on metsade uuendamiseks kasutatud kuusetaimi, keskmiselt ca 14 mln aastas. Männitaimi on istutatud aastas ca 12 mln.

Metsataimede kasutusvajaduse prognoosimisel selgus, et raiesmike uuendamiseks metsanduse arengukavas ette nähtud mahus on erametsades vaja 11,7 mln metsataime aastas, mida on 3 mln rohkem kui eelmisel aastal erametsade uuendamiseks kasutati. Kõige suuremaks kujuneb lähiaastail vajadus kuusetaimede järele.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi sõnul oleneb kvaliteetsete metsataimede jätkumine piisavas mahus eelkõige õigest prognoosist, mis annab metsataimekasvatajatele kindluse oma tegevusse investeerida.

„Seetõttu on oluline, et metsaomanikud vajaminevad metsataimed varakult ette telliksid, et taimekasvatajatel oleks kindlus täiendavate taimede kasvatamiseks,” sõnas Lamp.

Taimeimport Leedust lõpeb

Vajadust Eesti päritolu metsataimede järele kasvatab lähiaastatel ka muudatus, mille kohaselt 2021. aasta lõpust ei tohi enam Eesti metsi uuendada Leedu päritolu metsataimedega, mis siinsetesse tingimustesse kõige paremini ei sobi.

Metsaomanik on kohustatud metsa uuendama vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates.

Mets loetakse uuenenuks, kui elujõulised metsataimed on olenevalt metsakasvukohatüübist, viie või kümne aasta jooksul, saavutanud ette nähtud kõrguse ning paiknevad ülepinnaliselt ja nõutaval arvul hektari kohta.

LÕUNAEESTLANE

Võrumaal Sõmerpalu vallas avati reede pärastlõunal ASi Toftan uus, 30 miljonit eurot maksma läinud saeveski nimega „Toftan 2”, kus hakatakse väärindama peenikest palki, mida praegu ümarmaterjalina eksporditakse.

„Toftan 2 on meie uus saeveski, mille peamiseks eripäraks kõikidest teistest saeveskitest on see, et me töötleme vaid kolme-meetrist ümarmaterjali läbimõõduga 80-200 millimeetrit,” selgitas ASi Toftan tegevjuht Martin Arula Lõunaeestlasele.

Uues tehases on Arula sõnul võimalik kasutada ära seni paberipuuks läinud peenpalgid ning laiendada seega toorainebaasi madalama kvaliteedikategooria arvelt.

„Igal juhul tähendab see metsaomanikele 50-60 kilomeetri raadiuses täiendavaid tulusid lähemate aastakümnete jooksul,” lisas Arula.

Kogunenud kasum ootas investeerimist

Ligi 40 inimesele tööd pakkuva uue saeveski rajamiseks oli ettevõttel kaks põhjust. Esiteks soov tootmismahtu suurendada ning aja jooksul kogunenud jaotamata kasum, mida Toftani omanikuks olev Rootsi perefirma AB Karl Hedin pole dividendidena välja võtnud, uuesti teenima panna.

„Midagi oli vaja teha,” rääkis Arula. „Kasumit on kogunenud ja selle dividendidena väljamaksmine ei tulnud ka nagu kõne alla.”

Kuna jämeda palgi piiratud kättesaadavuse tõttu polnud võimalik sellel alal tootmist suurendada, tuli Arula sõnul leida laienemiseks muu sortiment.

„Kolme-meetrine peenpalk just parajasti selline materjal ongi, mis senimaani on liikunud kas ekspordiks Põhjamaade paberitööstustesse või siis liikunud piirkonnast välja teistele peenpalgiveskitele,” kinnitas ta.

Uus tehas raiemahtu ei suurenda

Eesti metsa jätkusuutlikkuse üle viimastel kuudel peetud kirgliku arutelu taustal kinnitab Arula, et uue saeveski käikuminek ei avalda survet metsa suuremale raiumisele.

„Me ei stimuleeri täiendavaid raiemahte. Me leidsime olemasoleva sortimendi, mille peale oma tootmismaht istutada,” rääkis ta. „Väide, et Eestis saetakse liiga palju, see kindlasti ei pea paika. Me igal juhul peame vaatama selliste diskussioonide juures otsa faktidele, mitte tundmustele,” lausus Arula.

Toftani praegune, 1995. aastal avatud saeveski jätkab Arula kinnitusel tööd samas mahus ning seda uuendatakse jooksvalt.

„Toftan 1 jätkab täpselt samas mahus. Investeerime seal igal aastal miljoni euro jagu tootmise kaasajastamisse. Mõlemad veskid kokku jäävad tootma umbes 400 000 kuupmeetrit saematerjali, mis on Baltimaade ilmselt suurim saetööstus,” kinnitas Arula.

Toftan 2 tehases saab kahes vahetuses tööd umbes 40 inimest, Toftani kahes saeveskis kokku küünib töötajate arv 150-ni.

Vaata pilte ja järgnevat videolugu Toftan 2 avamiselt.

ARVED BREIDAKS