Meremäe mäele kogunes kolmapäeva õhtul meelt avaldama üle 30 vallaelaniku, kes on vastu vabariigi valitsuse plaanile liita Setomaa vald Põlvamaaga.

„Tänaseks on jõutud sellisesse etappi, kus on oodata kõige ebameeldivamat lahendust,” ütles meeleavalduse korraldanud Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on paljude vallaelanike jaoks täide minemas kõige mustem stsenaarium, mille kohaselt liidetakse Meremäe ühes valitsuse loodud Setomaa vallaga Põlva maakonnaga, kuigi algselt kavatses valitsus liita setode valla Võru maakonnaga.

Meeleavaldajad saatsid Setomaa tipuks nimetatavalt Meremäe mäelt Toompeale sõnumi, et nad ei nõustu valitsuse viskleva poliitikaga, kus ühel päeval plaanitakse liita setode vald Võru ja teisel päeval juba Põlva maakonnaga.

Luigas: inimesi ei tohi petta

Meeleavaldajate toetuseks sõna võtnud riigikogu liige Inara Luigas (SDE) märkis, et Setomaa valla loomise kompromissiks oli selle liitmine Võru maakonnaga, aga kui valitsus sellest kokkuleppest taganeb, tähendab see inimeste petmist.

„Ma olin tollel koosolekul, kus setud otsustasid, et kui Setomaa vald tuleb, siis selle suunaga, et Setomaa vald hakkab kuuluma Võrumaa alla,” rääkis Luigas Lõunaeestlasele. „Niiviisi tehti ka esimene määrus valitsuse poolt, kus öeldi, et Setomaa vald kuulub Võrumaa alla.”

Luigas nentis, et viimasel ajal on kasvanud surve seda kokkulepet muuta, et Setomaa vald liidetaks ikkagi Põlva maakonnaga.

„Selliseid otsuseid pole kunagi vastu võetud,” rõhutas Luigas. „Mul tekib selle otsusega päris hirm, et inimeste käest enam ei küsita, otsustavad ametnikud kabinettides, mis on täiesti lubamatu.”

Riigihalduse minister Jaak Aab on ERRile sel nädalal öelnud, et Setomaa valla Põlvamaaga liitmise poolt on „kaalukaid argumente”, sest suurem osa vallast asub praegu Põlva maakonnas.

Aabi eelkäija Mihhail Korb oli seevastu seisukohal, et kuna Orava vald liitub Võrumaaga, on õige liita Võru maakonnaga ka Setomaa vald, millel pealegi on Luhamaa nulga näol lahustükk.

Millal valitsus viimaks Setomaa valla maakondliku kuuluvuse otsustab, pole teada. Seda otsust oodati läinud neljapäeval toimunud valitsuse istungilt, kuid siis otsustas valitsus üksnes moodustada Setomaa valla, kuid jättis selle maakondliku kuuluvuse otsustamata. Valitsuse 22. juuni istungi päevakorras pole sellekohast punkti samuti.

Vaata pilte ja videolugu Meremäe mäelt.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL:

Valitsus moodustas Setomaa valla. Kuid kuhu?

PÖÖRE: Setomaa vald võidakse liita hoopis Põlvamaaga

Meremäe tähistab laupäeval alanud juubelinädaga 95 aasta möödumist valla asutamisest, 25 aasta möödumist omavalitsuse taasloomisest ning 110 aasta möödumist koolihariduse andmise algusest.

Meremäe vald sündis Petserimaal möödunud sajandi 20-ndate aastate algul läbiviidud haldusterritoriaalse reformi tulemusena, mille käigus moodustati nelja suure valla asemele 11 väiksemat. Nende hulgas oli ka Meremäe vald, mis esialgu kandis Obinitsa nime. Vastavasisuline siseministri käskkiri kannab kuupäeva 23. mai 1922.

Meremäe vald taasloodi 5. märtsil 1992. aastal Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli otsusega.

„Haldusreformiga muutuvad küll paljude valdade piirid ja tekivad uued suuremad omavalitsused, kuid kohana jäävad Meremäe ja Obinitsa oma ajaloo ja traditsioonidega inimeste mällu veel mitmeks inimpõlveks, kogukond ei kao koos vallaga,” lausus Meremäe valla kultuurijuht Emeri Saluveer.

Juubelinädalal on võimalik vaadata erinevaid näitusi valla ajaloost nii Obinitsa kui Meremäe raamatukogus. Meremäe koolimajas on külalistele vaatamiseks üles seatud Raili Riitsaare näitus „Elu mustrid seto tikandis” ning galeriis Halas Kunn saab näha ajaloolist fotonäitust Ivvo Kalju perest ja kaasaegsest Seto kunstist.

Läbi nädala toimuvad vallas mitmed kontserdid ja ettevõtmised. Neljapäeval istutatakse Obinitsa lauluema parki juubelipuu, millele järgneb pensionäride kevadpidu Obinitsa külakeskuses. Neljapäeva õhtul on kavas teatrietenduse „Obinitsa” vaatamine galeriis Halas Kunn, mida kommenteerivad näitlejad Merle Jääger, Marje Metsur, Iti Toom ja autor Ülle Kauksi.

Reedel toimub Meremäe valla volikogu esimehe ja vallavanema pidulik vastuvõtt ja laupäeval tähistatakse 110 aasta möödumist koolihariduse andmisest Meremäel. Juubelinädala lõpetab pühapäeval toimuv vallarahva külastus Piusa kordonisse, kus vallarahval on võimalik tutvuda kordoni ruumidega.

LÕUNAEESTLANE

President Kersti Kaljulaid külastab kolmapäeval Eesti idapiiri ning lõpetab päeva Meremäe vallas.

Vaindloo saarel, kus visiit algab, asetab riigipea lilled Põhjasõja ajal saare lähedal hukkunud Inglise meremeestele püstitatud mälestuskivile.

Vaindloolt lendab riigipea Piusale, kus ta tutvub väljaehitatava piirilõigu ja Piusa kordoniga. Piusalt suundutakse Obinitsa külakeskusesse, lasteaeda ja raamatukokku, külastades ka galeriid Halas Kunn.

Meremäel tutvub riigipea Lõuna-Antsu talu ja Meremäe vabatahtlike päästjatega. Härma külas osaleb president Kaljulaid Timmo talus toimuval Setomaa-teemalises vestlusringis ning külastab Härma tsässonat, teatas presidendi kantselei.

LÕUNAEESTLANE

Piirivalvurid pidasid kolmapäeval piiriäärsel alal kinni kolm meest koos salakaubaga.

Koos kuue kasti maksumärkideta sigarettidega kinni peetud kolmest mehest kaks on Venemaa kodanikud ning üks topeltkodakondsusega. Meeste vanus on vahemikus 26-28 eluaastat, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Piirivalvurid selgitasid teenistuskoera abiga välja arvatava koha, kus ebaseaduslikult piiri ületati ning mehed viidi menetlustoiminguteks Võru arestimajja.

Lõunaeestlane

Meremäe vallavolikogu plaanib kolmapäeval teha Vastseliina vallale ettepaneku vallapiiride muutmiseks, sest 26 küla on avaldanud soovi siduda oma tulevik Vastseliina ning sealtkaudu Võru vallaga.

Meremäe valla koosseisust lahkumise põhjus on kõigil küladel üks. „Inimesed ei soovi kuuluda Setomaa valda, kuhu valitsus meid surub,” lausus Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares Lõunaeestlasele.

Kokku on Meremäe vallast tükkis oma külaga lahkulöömise poolt andnud allkirja 169 inimest. Eelnõu kohaselt soovivad lahkuda Hilläkeste, Holdi, Kalatsova, Keerba, Kiislova, Kuigõ, Kuksina, Marinova, Mereküla, Martsina, Miikse, Obinitsa, Olehkova, Palandõ, Paloveere, Pelsi, Poksa, Puista, Rokina, Ruutsi, Sirgova, Teterüvä, Tiklasõ, Tsergondõ, Vaaksaarõ ja Väiko-Serga küla.

Need 26 valda moodustavad Meremäe kokku 87 külast ligi kolmandiku ning asuvad valdavalt valla lõunaosas. Ent näiteks valla suuruselt teine keskus Obinitsa ja Tsergondõ küla jäävad Vastseliina valla piirist kaugemale.

Kuidas sellised külad, millel puudub vahetu kokkupuude Vastseliina või sellega ühineva Orava vallaga, reaalselt uude valda minna saaksid, pole esialgu selge.

„Aga kuidas antakse Luhamaa Värskale?” esitab Vares vastuküsimuse. Tema sõnul on volikogul kavas kolmapäeval algatada 26 küla üleandmine Vastseliina vallale. Kas ja kuidas külade kuuluvus viimaks lahendatakse, selgub n-ö töö käigus.

Opositsioon vastu lahkulöömisele

„Soov lõhkuda Meremäe valda on otsene rahva huvide vastane tegevus Arno Varese poolt,” ütles volikogu opositsiooni kuuluv Rein Järvelill Lõunaeestlasele.

Tema hinnangul mõjuks külade lahkulöömine külaelanike elutingimustele negatiivselt, sest halveneks teenuste kättesaadavus. Samuti tooks see kaasa valla haldusvõime languse, halveneks demograafiline olukord, ümber tuleks teha transpordikorraldus ja muudki.

Ühtlasi viitas Järvelill, et hiljutisel rahvaküsitlusel soovis enamik Meremäe vallarahvast Setomaa valla moodustamist koos Värska ja Mikitamäe valla ning Luhamaa nulgaga.

„Rahvaküsitlusel on rahvas oma arvamuse öelnud ja enamus soovib Setomaa valla moodustamist,” kinnitas Järvelill.

Varese sõnul algas külades allkirjade kogumine juba enne haldusreformi rahvaküsitlust, kui Kalatsova, Kuksina, Miikse ja Ruutsi külast laekus kokku 39 allkirjaga avaldus, milles sooviti Meremäe vallast eraldumist.

„Pärast rahvaküsitlust läks allkirjade kogumisega tuliseks,” lisas Vares.

Arved Breidaks

SAMAL TEEMAL: Setu valdade äärekülad kipuvad eralduma

Piirivalvurid tabasid 9. veebruari pärastlõunal Meremäe vallas Tiklasõ külas kaheksa ebaseaduslikult üle kontrolljoone Eestisse tulnud Vietnami kodanikku.

Turvakontrolli järel vaatasid meedikud üle välismaalaste tervisliku seisundi, vahendas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

Tartu halduskohtu otsusega paigutati kaheksa piiririkkujat 10. veebruaril kinnipidamiskeskusesse.

Ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise osas alustas politsei kriminaalmenetlust.

Lõunaeestlane

Meremäe vallavolikogu viieliikmeline opositsioon esitas umbusaldusavalduse volikogu esimehe Arno Varese vastu, heites talle ette elanike huvide vastast tegevust haldusreformi läbiviimisel.

Umbusalduse algatajate teatel on Vares volikogu esimehena haldusreformi puudutavaid otsuseid tehes viidanud rahva tahtele, mille kohaselt ei soovivat Meremäe valla elanikud ühineda Värska ja Mikitamäe vallaga.

Sel põhjusel keeldus Meremäe volikogu eelmisel aastal mitmel puhul läbirääkimiste alustamisest Värska vallaga. Samas ei kandnud vilja Meremäe valla Võru-suunalised ühinemisettepanekud.

„Läbirääkimistest keeldumine on viinud Meremäe valla sundliidetavaks vallaks ning seeläbi kahjustanud tugevalt Meremäe valla elanike huve, jättes meid ilma vabatahtliku liitumisega kaasnevatest rahadest ning otsustusõigusest läbi rääkida tulevase valla korraldamise küsimustes,” seisab umbusaldajate avalduses.

Kuna rahvaküsitlusel Meremäe elanike enamus siiski soovis Setomaa valla moodustamist, tuleks Varesel võtta umbusalduse algatajate sõnul poliitiline vastutus.

Umbusalduse avaldus tuleb hääletusele veebruari volikogu istungil.

Lõunaeestlane

Eelmisel aastal elanikke kaotanud Meremäe valla rahvaarv pööras jaanuaris rutakale kasvule, kui 20 päevaga suurenes meremäelaste arv 36 võrra. Sissekirjutajate rohkust seostatakse nädala teises pooles toimuva valla saatust puudutava rahvaküsitlusega.

Kui 1. jaanuaril oli Meremäe valla elanike arv 1075, siis 20. jaanuari seisuga annab rahvastikuregister valla elanike arvuks juba 1111. Kõigest 20 päevaga kasvas valla rahvaarv 3,4 protsenti, samas kui eelmise aasta kokkuvõttes kahanes elanike arv 18 hinge võrra.

Kiire kasvu teeb erakordseks asjaolu, et naabervaldades Missos ning Värskas on samal ajal elanikke vastavalt ühe ning kolme võrra vähemaks jäänud.

Lõunaeestlasele vihjati, et Meremäe valla rahvaarvu märkimisväärse kasvu põhjust tuleb otsida sel nädalal ees ootava rahvaküsitluse toimumisest. Neljapäeval algavast küsitlusest ootab valitsus vastust küsimusele, kas Meremäe, Mikitamäe, Värska valla ja Misso valla Luhamaa nulga inimesed soovivad Setomaa valla moodustamist või mitte.

Pole saladus, et Meremäe vallas on tublisti neid, kes näevad oma valla tulevikku ühes mestis teiste setu valdadega ning neid, kes tahaksid ühinemist Võru suunal. Ühtegi küsitlust sel teemal vallas tehtud pole.

„See näitab, kuidas on võimalik otsust mõjutada,” lausus Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares Lõunaeestlasele.

Ta kahtlustab, et mujal elavaid inimesi utsitavad Meremäele end sisse kirjutama need, kes pooldavad valla ühendamist Setomaa vallaga. Samas ühtegi tõendit selle tõestuseks esitada pole. „Ükskõik, kummalt poolelt [inimesi valda kutsutakse], see ei ole aus,” lisas Vares.

Järvelill: me ei tea midagi

Meremäe vallavolikogu liige Rein Järvelill tõrjub kahtlustuse, et Setomaa vallaga ühinemise pooldajad on lühikese ajaga pea reisibussi-täie uusi elanikke Meremäe elanikuks meelitanud.

„Kui inimene tuleb valla elanikuks, siis kust me teame, et nad lähevad hääletama? Kust me teame, kuidas nad hääletavad?” küsib ta vastu. „Kes see nii tark selgeltägija on, et tema teab?”

Järvelille sõnul tuleb sellest rõõmu tunda, kui valda elanikke juurde tuleb. „Viimastel aastatel oli Meremäe rändesaldo positiivne,” meenutas endine vallavanem.

Arvestades, et enne teist maailmasõda oli Meremäe vallas 6500 elanikku, on Järvelille sõnul üle Eesti palju tollaste vallaelanike järeltulijaid, kellele läheb Setomaal toimuv korda. „Äkki on neil mure? Äkki nad tahavad arvamust avaldada?” lisas ta.

26.-29. jaanuaril viiakse Meremäe, Mikitamäe ja Värska vallas ning Misso valla Luhamaa nulga külades läbi rahvaküsitlus Setomaa valla loomise teemal.

Inimestelt küsitakse: „Kas toetate Meremäe, Mikitamäe ja Värska valla ning Misso valla Luhamaa nulga ühendamist Setomaa vallaks?” Vastusevariandid on: „jah” ja „ei”.

„Rahvaküsitlus on selleks, et aru saada, mida Setumaa elanikud soovivad,” lausus riigihalduse minister Mihhail Korb eelmisel teisipäeval Põlvas.

Korbi kinnitusel on küsitluse tulemus ministeeriumile sisemiseks kasutamiseks, mille järgi saavad oma seisukoha Setomaa valla loomise osas langetada ka teised valitsuse liikmed.

Juhul kui valitsus peaks minema Setomaa valla loomise teele, saab see ministri sõnul olema väga suur erand, mis peab olema hästi põhjendatud. „Küsitlus on üks selle aluseks,” lisas Korb.

Arved Breidaks

Mikitamäe valla Lüübnitsa, Võõpsu, Adjussaare ja Usenitsa külarahvas taotleb liitumist Räpina vallaga, sest kui Mikitamäe peaks liidetama Värskaga, siis viimast ei nähta oma tõmbekeskusena. Ka neli Meremäe valla küla on alustanud vallavahetust.

Võõpsu külast 61 ja Adjussaare külast 8 allkirjaga laekunud avalduses öeldakse: „Oleme tihedalt seotud Räpina vallaga. Räpina vald on meie piirkonnale tõmbekeskuseks. Meie tõmbekeskuseks ei ole Värska alevik.”

Lüübnitsa külast tulnud 51 allkirjaga avalduses lisatakse: „Lüübnitsa küla soovib, et Lüübnitsa küla arvataks Räpina valla koosseisu, kuna küla on tihedalt seotud Räpina vallaga ja Räpina vald on kujunenud Lüübnitsa küla tõmbekeskuseks.”

Kolm Mikitamäest eralduda soovivat küla külgnevad Räpina vallaga ning arvestades, et Lüübnitsast laekunud allkirjalehel on kõik 51 nime kirjutatud slaavi tähestikus, on seda ka keeruline traditsiooniliseks setu külaks pidada.

Räpina valmis piiri kohendama

„Saamine sõltub Mikitamäe volikogust,” lausus Räpina vallavanem Kaido Palu Lõunaeestlasele. Räpina vallavolikogu istungi päevakorda on tema sõnul ette valmistatud külade juurdetulemist pooldav eelnõu.

„Samuti on Räpinas seisukoht läbi arutatud ühinemise juhtkomisjonis oma partneritega,” lisas Palu viidates, et Räpinaga ühinevad Meeksi ja Veriora vald on selleks sammuks valmis.

Mikitamäe hakkab kaaluma

„Meil on kolm kuud aega menetleda,” ütles Mikitamäe vallavolikogu esimees Feliks Raudkett Lõunaeestlasele. „Mina seisan Setomaa terviklikkuse eest. Nad peaks jääma,” lisas ta isikliku seisukoha.

Raudketi sõnul on praeguseks kolmele äratikkuvale külale lisandunud ka neljas, kes Räpinaga ühinemist soovib – Usenitsa küla, kus anti lahkumisavaldusele 11 allkirja.

„Eks see mõnes mõttes ole arusaadav,” nentis Raudkett. „Räpina on neile lähemal.” Samas on vald nendesse küladesse tema sõnul investeerinud. „See oleks hea asja käest andmine,” lisas volikogu esimees.

Põlva maavanem Igor Taro sõnul on külade kaupa valla vahetamine kohalike volikogude kokkuleppe küsimus, kus riigi esindaja ülesanne on jälgida, et kõik seadused saaks järgitud.

„Aga üldiselt ma tahaks rõhutada, et enamasti pole inimeste probleem mitte kuulumine ühte või teise omavalitsusse,” rääkis Taro Lõunaeestlasele. „Tavaliselt on selle soovi taga mõne praktilise küsimuse lahendamata jäämine, kus inimesi pole märgatud või nendega piisavalt suheldud. See on alati kohtumistest välja tulnud neis külades, kus olen sarnaste soovide tõttu käinud.”

Tükk Meremäed soovib Vastseliina

Eraldumisplaane peetakse ka Meremäe vallas, kus Kalatsova, Kuksina, Miikse ja Ruutsi külast on kokku 39 allkirjaga laekunud volikogule avaldus võimaldada neil küladel ühineda Vastseliina vallaga.

Meremäe vallavolikogu esimees Arno Vares ütles, et külade lahkumisavaldus võetakse tõenäoliselt volikogu 31. jaanuari istungi päevakorda.

Mikitamäe vallavolikogu arutab oma külade lahkumise teemat Felix Raudketi sõnul ilmselt veebruarikuisel istungil.

Arved Breidaks