Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Rahvusvahelise veepäeva puhul avaldatud statistika kohaselt tekib Eestis ühes ööpäevas 117 basseinitäit reovett ehk aastas 103 miljonit kuupmeetrit.

„Arvestades et Tallinnas asuva Kalevi veekeskuse suurde basseini mahub 2400 kuupmeetrit vett ning tühja basseini täitmine võtab terve nädala, siis on üsna kõnekas fakt, et reovett tekib igas ööpäevas suisa 117 basseinitäit,” lausus keskkonnaminister Marko Pomerants.

Reovee hulgast 40 protsenti tekib kodudes, ülejäänu pärineb tööstustest ning sademeveest. 95 protsenti reoveest kogutakse Eestis kokku ja puhastatakse.

Eestis on kokku 827 reoveepuhastit. 2015. aasta seisuga oli 83 protsenti elanikkonnast ühinenud ühiskanalisatsiooniga, mis tähendab, et ligikaudu 200 000 inimesel ei ole kanalisatsiooni ning neil tuleb oma reoveega hakkama saamiseks kasutada muid lahendusi näiteks omapuhastit või reovee kogumismahutit.

„Kindlasti on meil veel aleveid ja alevikke, kus kanalisatsiooni ei ole veel jõutud kavandatud ulatuses välja ehitada, kuid tõsi on ka see, et sada protsenti kanalisatsiooniga kaetust ei suudagi me kunagi saavutada,” lisas Pomerants.

Globaalne reostamine

Ülemaailmselt läheb üle 80 protsendi reoveest loodusesse tagasi puhastamata või ebapiisavalt puhastatult.

1,8 miljardit inimest kasutab joogivee allikana väljaheidetest saastatud vett, mis suurendab koolera, düsenteeria, kõhutüüfuse, lastehalvatusse haigestumist.

Igal aastal sureb saastatud vee tarbimise tagajärjele või ebahügieenilistest sanitaartingimustest põhjustatud haigustesse 842 000 inimest. Samuti puudub 663 miljonil inimesel ligipääs puhtale joogiveele. Puhta joogivee ressurss väheneb, kuna reoveega toimub vee saastamine.

Ülemaailmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel 24. korda. Selle aasta teemaga soovitakse tõsta inimeste teadlikkust sellest veest, mis pole igapäevaselt nähtav ehk reoveest.

Lõunaeestlane

Keskkonnaminister Marko Pomerants algatas riigimaadel salu- ja laanemetsade kaitseks viie uue looduskaitseala moodustamise, millistest üks saab asuma Võrumaal Mõniste vallas Karisöödil.

Lisaks Võrumaale algatas Pomerants salu- ja laanemetsade kaitsealade loomise Viljandi maakonnas Kariste, Jõgeva maakonnas Kursi, Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas Laekannu ja Pärnu maakonnas Massumetsas. Kokku on kavas kaitse alla võtta 27 000 hektarit metsa.

„Teod on need, mis loevad ning tänasega on astutud konkreetne samm, et salu- ja laanemetsade elurikkuse hüvesid saaksid nautida ka tulevased põlved,” ütles Pomerants.

Salu- ja laanemetsade uued kaitsealad lepiti huvigruppidega kokku metsaseaduse muutmise arutelude käigus ning alad valiti riigimetsas välja Tartu ülikooli teadlaste ettepanekute kohaselt jaanuari alguses toimunud range kaitse töörühma kohtumisel.

Lõunaeestlane