Rahandusministeeriumi (RM) suvise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 4,3 protsenti ja 2018. aastal 3,3 protsenti.

„Eesti ja ülejäänud Euroopa majanduses on taastumas tavapärasemad olud. See on kaasa toonud kiirema majanduskasvu, kui viimastel aastatel oleme näinud,” ütles rahandusminister Toomas Tõniste. „Valitsus jätkab vastutustundliku eelarvepoliitikaga. Valitsussektori võlakoormus langeb ja maksukoormus jääb järgmistel aastatel samale tasemele.”

Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3 protsenti aastas. Peamine majanduse kasvu vedaja on neil aastatel investeeringute toel sisenõudlus. Eksport kasvab jõudsalt koos välismaise nõudlusega Eesti kaupade ja teenuste järele, ekspordi roll majanduskasvu vedajana järgmisel aastal ilmselt suureneb.

Keskmine palk kasvab mulluse 1144 euroga võrreldes sel aastal 1217 eurole ja järgmisel aastal 1280 eurole, reaalkasvuks on tänavu 2,9 protsenti ja järgmisel aastal 2,5 protsenti. Edaspidi jätkub mõõdukalt kiire palgatõus, mis on kooskõlas tootlikkuse arengutega.

Tööturu positiivsed arengud on jätkunud ja nõudlus tööjõu järele on kõrge. Hõivatud inimeste arv on suur ja kasvab prognoosi järgi igal aastal, jõudes 2017. aastal ligikaudu 649 700 inimese ja 2021. aastal 659 600 inimeseni.

Tööpuuduse määraks on tänavu oodata 6,9 protsenti ja järgmisel aastal 8,3 protsenti.

Tarbijahindade tõusu kõrgeim tase jääb tänavu aasta teise poolde, seejärel inflatsioon aeglustub. Hinnatõus on tingitud toidu ja nafta kallinemisest maailmaturul, teenuste hinnatõusust ning lisandunud maksumeetmetest. Sel aastal tõuseb tarbijahinnaindeks 3,4 protsenti, hinnatõus aeglustub järgmisel aastal 2,7 protsendini.

Maksukoormus püsib järgmistel aastatel stabiilsel tasemel. Aastatel 2018–2021 vähendatakse maksumuudatustega tööjõumakse ja suurendatakse tarbimismakse ning kapitalimakse. Kokkuvõttes on maksukoormus sel perioodil keskmiselt 34,3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Valitsussektori võlakoormus langes möödunud aastal 9,4 protsendini SKPst. Tänavu väheneb võlakoormus veelgi, samuti on kahel järgneval aastal oodata nominaalse eelarvepositsiooni paranemise tõttu võlakoormuse vähenemist, jõudes 2019. aasta lõpuks 8,6 protsendini SKPst.

Alates 2020. aastast väheneb võlg prognoosi järgi ka nominaalselt tulenevalt rahavoo ülejäägist ning laenude tagasimaksetest, küündides prognoosiperioodi lõpuks 2021. aastal 7 protsendini SKPst.

LÕUNAEESTLANE

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5,7 protsenti, teatas statistikaamet.

SKP kasvu panustas enim ehitus, mis oli teist kvartalit järjest üks kiiremini kasvav tegevusala.

Oluliselt toetasid SKP suurenemist ka teised varasemalt tugevat kasvu näidanud tegevusalad nagu kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus, info ja side ning II kvartalis taas kasvule pöördunud energeetika.

Majanduskasvule aitas samuti kaasa majanduse ühe suurima tegevusala hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse stabiilne kasv. Kiireim lisandväärtuse kasv leidis aset mäetööstuses.

Maa ja mets pidurdas kasvu

Enim pidurdas majanduskasvu lisandväärtuse langus põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusalal, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kiirest hinnatõusust.

Kuigi jooksevhindades ühegi tegevusala lisandväärtus ei langenud, panustasid reaalväärtuses SKP-sse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse panus SKP-sse oli positiivne. Valdavalt tuli töötleva tööstuse positiivne mõju metalltoodete, toidu ja joogi ning mujal klassifitseerimata masinate tootmise lisandväärtuse kasvust.

Hinnamõjusid arvesse võttes kasvas kaupade ja teenuste eksport II kvartalis 1,3 protsenti. Sarnaselt ekspordile aeglustus ka kaupade ja teenuste impordi kasv, mis oli 2,2 protsenti.

LÕUNAEESTLANE

Statistikaamet pani sel nädalal tugevalt kõikuma valitsuse kava viia majanduskasvu ergutamise nimel riigieelarve puudujääki, teatades kolmapäeval, et majandus on juba niigi tegemas kiiret kasvu.

Tänavu esimeses kvartalis mõõtis statistikaamet Eesti sisemajanduse koguprodukti kasvuks 4,4 protsenti, mis oli viimaste aastate üks tugevamaid näitajaid.

Vähe sellest: neljapäeval teatas statistikaamet, et tööstustoodangu maht oli aprillis kümnendiku võrra suurem kui mullusel naljakuul.

Nalja tegemata kinnitasid statistikud, et tööstuse kasv on olnud laiapõhjaline ehk see ei tugine paari-kolme tööstusharu erandlikul edul, vaid kaks kolmandikku tööstusharudest ületas aastataguse tootmismahu.

Majanduse hea käekäigu põhjuseks on Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul Eesti peaministe kaubanduspartnerite surutisest ülesaamine, mis avaldab Eesti firmadele soodsat mõju.

Näiteid ei ole vaja kaugelt otsida: alles eelmisel nädalal avas AS Toftan Võrumaal uue saeveski (pildil), millega ettevõte võttis endale Baltikumi suurima saagija tiitli.

Valitsuskoalitsioonis tekitasid head uudised aga vastakaid tundeid, sest õigupoolest oleks pidanud majandus kiiremini kasvama hakkama hiljem. Kuigi kihk oleks suur kirjutada majanduskasvu kännu tagant lahtipäästmine praeguse valitsemise teeneks, on päevselge, et mullu hilissügisel võimule tulnud valitsusel pole selle kasvuga vähimatki pistmist.

Suured taristuprojektid ja sisetarbimise suurendamist soodustav maksuvaba miinimumi tõusu on Jüri Ratase valitsus planeerimas järgmise aasta riigieelarvesse, mistõttu oodati uudiseid majanduskasvu kiirenemisest alles järgmise aasta teises pooles. See andnuks vasakliidule mõnusa pärituule, et purjetada 2019. aasta riigikogu valimiste kampaaniasse.

Nüüd on aga vasakliit sattunud olukorda, kus neilt ei oota majanduse ergutamist õigupoolest enam keegi. Vastupidi: Eesti Pank hoiatab, et plaanitav riigipoolne laenuraha lisamine tee-ehitusse ja mujale toob kaasa mullistuse, mis varem või hiljem suure pauguga lõhki lendab.

Euroopa Komisjon lisab, et Eesti majandus on praeguseks enam-vähem realiseerinud oma kasvupotentsiaali ehk kasvu edasiseks kiirendamiseks tuleks kaasata juba lisatööjõudu, keda Eestis praegu pole.

See tähendab, et valitsusel on praegu kaks alternatiivset käitumisjoonist: leppida sellega, et majandus võib kasvada ka ilma riigijuhtide sekkumiseta (mis ei tähenda, et riigijuhid ei suudaks kasvu ära lörtsida) või siis minna ikkagi „hullu panema” ning viia majandus mullistuseni, mida nägime kümnend tagasi.

Kui Andrus Ansip oleks tegev Eesti poliitikas, võiks ta praegu taas öelda: „Kui see on kriis, siis sellises kriisis ma elada tahaksingi.”.

ARVED BREIDAKS

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) suurenes 2017. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 4,4 protsenti, teatas statistikaamet.

Tegevusaladest panustas I kvartalis SKP kasvu kõige rohkem töötlev tööstus. Kõige rohkem mõjutas töötleva tööstuse suurenemist metalltoodete, mootorsõidukite ning toidu- ja joogitootmise kasv.

Majanduskasvule aitasid oluliselt kaasa ka kaubanduse ning ehituse tegevusalad. Kaubanduse kasvule andis I kvartalis hoo sisse hulgikaubandus.

Kaupade ja teenuste eksport kasvas hinnamõjusid arvesse võttes viiendat kvartalit järjest peamiselt transpordivahendite, mineraalsete toodete (sh bensiin, diisel, kütteõlid, gaas) ja puittoodete väljaveo suurenemise tõttu.

Kaupade ja teenuste sissevedu suurenes. Kasv toimus peamiselt transpordivahendite ja metallide impordi suurenemise tõttu. Kaupade ja teenuste eksport oli impordist jätkuvalt suurem.

Sisenõudlus panustas SKP kasvu positiivselt ja suurenes hinnamõjusid arvesse võttes peamiselt hüppeliselt kasvanud investeeringute toel 3,6 protsenti.

Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas hinnamõjusid arvestades 16,5 protsenti, olles peamiselt mõjutatud mittefinantsettevõtete investeeringute suurenemisest transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse. Samuti kasvasid oluliselt investeeringud hoonetesse ja rajatistesse nii valitsemissektoris kui ka mittefinantsettevõtete sektoris.

LÕUNAEESTLANE

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu ligikaudu 2,4 protsenti ja 2018. aastal 3,1 protsenti.

„Maailma majandus on arenenud positiivses suunas. Nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele välismaal kasvab ning kasvav nõudlus toetab meie majanduskasvu,” ütles rahandusminister Sven Sester. „Eesti ekspordi kasv üllatas ka eelmisel aastal positiivselt, millest võime järeldada, et ka kiiresti kasvavate palkade juures on meie ettevõtted püsinud konkurentsivõimelised.”

Aastatel 2019–2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7 protsenti aastas. Neil aastatel tugineb kasv ekspordile, kuid eratarbimise ja investeeringute kasvu toel püsib ka sisenõudluse tugev panus.

Kasvab keskmine palk ja tööpuudus

Keskmine palk kasvab mulluse 1144 euroga võrreldes sel aastal 1211 eurole ja järgmisel aastal 1272 eurole.

2018. aastal rakendub uus diferentseeritud maksuvaba tulu süsteem ja enamiku palgasaajate maksuvaba tulu kasvab 500 euroni.

Statistilist tööpuuduse määra kergitab järgmistel aastatel töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Enamik neist on kuni töö leidmisena edaspidi arvel tööotsijatena, mis ka tööpuuduse määra vastavalt kasvatab. Tööpuuduse määraks on oodata tänavu 7,8 protsenti ja järgmisel aastal 8,9 protsenti.

Hinnad tõusevad

Ligi kolm aastat kestnud hindade langus on läbi. Hinnad hakkasid eelmise aasta lõpus jälle kasvama peamiselt nafta ning toidukaupade kallinemise tõttu. Sel aastal püsib inflatsioon 3,3 protsendi juures ning aeglustub järgmisel aastal 2,7 protsendini.

LÕUNAEESTLANE

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas mullu 2015. aastaga võrreldes 1,6 protsenti, teatas statistikaamet. Aasta lõpus kasv kiirenes.

2016. aastat iseloomustab SKP aeglane, kuid stabiilne kasv. Eesti majanduse kasvu vedasid erinevates kvartalites nii kaubandus, info ja side kui ka transpordi tegevusala.

Transpordi tegevusala lisandväärtus, mis oli eelmisel kolmel aastal reaalarvestuses majanduse üks suurimaid pidurdajaid, jätkas langust veel ka 2016. aasta I kvartalis, kuid alates II kvartalist panustas SKP kasvu positiivselt.

Enam kui pooled tegevusaladest mõjutasid 2016. aastal majandust positiivselt. Tugevalt panustas majanduse kasvu info ja side tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale edenemisele.

Kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta võrdluses suurim ning seda peamiselt jae- ja hulgikaubanduse stabiilse kasvu toel. Kuigi Eesti suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus langes 2016. aasta I kvartalis, suurenes see aasta kokkuvõttes 0,8 protsenti.

Kodumajapidamised vedasid sisenõudlust

2016. aastal kasvas Eesti sisemajanduse nõudlus 2,6 protsenti, mõjutatuna enim kodumajapidamiste tarbimiskulutuste suurenemisest. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige transpordile, toidule ja vabale ajale tehtud kulutuste suurenemise tõttu.

Samuti kasvasid valitsemissektori ja kasumitaotluseta organisatsioonide lõpptarbimiskulutused. Kapitali kogumahutus kahanes reaalarvestuses 2,8 protsenti. Enim mõjutasid seda ettevõtete investeeringute vähenemine hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

2016. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv. Seega suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,4% ja tunni kohta 1,2%. Samas on suurenenud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2015. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 4,2%.

Lõunaeestlane

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) tänavu III kvartalis aastaga 1,3 protsenti, teatas statistikaamet.

Kolmandas kvartalis oli Eesti SKP kasvu suurim panustaja transpordi tegevusalal loodud lisandväärtus.

SKP kasvu toetasid oluliselt ka kaubanduse ja energeetika tegevusalad. Kaubanduses kasvas enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus, samuti suurenes hulgikaubandus. Energeetika tegevusalal vähenes gaasitootmine, ent suurenes ülejäänud energialiikide tootmine.

Eesti majanduse suurimad pidurdajad olid III kvartalis põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, ehitus ning kinnisvaraalane tegevus.

Eesti majanduse suurima tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtus mõjutas sarnaselt eelmise kvartaliga SKP-d hästi. Suurima positiivse mõjuga oli mootorsõidukite ja elektriseadmete tootmine. Enim vähenes elektroonikaseadmete, mineraalsete toodete ning toidu- ja joogitootmine.

Kaupade ja teenuste eksport suurenes reaalarvestuses 5,6 protsenti peamiselt elektroonika- ja elektriseadmete väljaveo kasvu toel. Kaupade ja teenuste sissevedu kasvas võrreldes eelmise aasta III kvartaliga hinnamõjusid arvesse võttes 4,1 protsenti.

Elanike lõpptarbimiskulutused suurenesid 3,9 protsenti eelkõige toidukaupadele, transpordile ja vabale ajale tehtud kulutuste kasvu tõttu.

Lõunaeestlane