Valitsus saatis neljapäeval riigikokku maavalitsuste reformi seaduseelnõu, mille kohaselt lõpetatakse 1. jaanuarist 2018 maavalitsuste tegevus ning nende ülesanded jagatakse omavalitsuste ja riigiasutuste vahel.

„Maavalitsuste roll on järjepidevalt vähenenud ning oleme kokku leppinud, et sulgeme need alates uuest aastast,” ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. „Reformi peamine eesmärk on muuta riigiasutuste ülesannete jaotus selgeks ja korrastatuks ning muuta riiklike ülesannete täitmine ühetaolisemaks.”

Eelnõu kohaselt jagatakse maavalitsuste ülesanded ministeeriumide valitsemisala asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel ning antakse omavalitsustele ühiselt täitmiseks.

Maavalitsuste tegevuse lõpetamine otsustati valitsuskabinetis 12. jaanuaril 2017 ning selle otsuse järgi lõpetatakse maavalitsuste tegevus 1. jaanuarist 2018.

Maavalitsuste ülesanded KOV tasandile

• rahvastikutoimingud (maakonnakeskuse kohalikud omavalitsused);
• ühistranspordi korraldamine läbi ühistranspordikeskuste (kohalikud omavalitsused ühiselt);
• maakonna arendustegevus: maakonna arengustrateegia koostamine, väliskoostöö, arendusprojektid jm (kohalikud omavalitsused ühiselt);
• tervisedendus ja maakonna turvalisuse alase koostöö koordineerimine (kohalikud omavalitsused ühiselt);
• kultuurivaldkonna ülesanded (kohalikud omavalitsused ühiselt);
• alaealiste õigusrikkujatega seotud ülesanded (kohalikud omavalitsused);
• saarevahi töö (kohalikud omavalitsused);
• valimiste korraldamine (kohalikud omavalitsused);
• asendushoolduse korraldamise lepingute sõlmimine (kohalikud omavalitsused).

Maavalitsuste ülesanded ministeeriumidele/ametitele

• õppeasutuste järelevalve (Haridus- ja Teadusministeerium);
• hariduskorralduslikud ülesanded (Haridus- ja Teadusministeerium ja SA Innove);
• sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine, järelevalve, statistika kogumine (Sotsiaalkindlustusamet);
• maareform, maatoimingud (Maa-amet);
• noorsootöö analüüsid, programmid ja toetuste eraldamine (Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Noorsootöö keskus);
• rahvastikutoimingute järelevalve ja eksamid (Siseministeerium);
• raamatukogude järelevalve (Kultuuriministeerium);
• valimiste korraldamine (Riigi valimisteenistus);
• KOV haldusaktide järelevalve (Justiitsministeerium);
• planeeringute koostamine ja KOV planeeringute järelevalve (Rahandusministeerium);
• regionaalarengu programmide koordineerimine (Rahandusministeerium);
• KOV juriidiline nõustamine (Rahandusministeerium);
• KOV ühinemised, asutusüksuste piiride muutmised (Rahandusministeerium);
• omandireformi ülesanded (Rahandusministeerium);
• maa hüpoteegipidaja ülesanded (Rahandusministeerium);
• karantiini kehtestamine (Veterinaar ja Toiduamet);
• liikmeõiguste teostamine maaparandusühistutes (puutumust omav ministeerium või Keskkonnaministeerium).

LÕUNAEESTLANE

Maavalitsuste töö lõpetamine võib uuel aastal põhjustada korralduslikke probleeme, sest maavalitsuste ülesanded üle võtvad asutused ei pruugi selleks valmis olla.

„On olemas selged ohud, et maavalitsuste kiire kaotamisega võivad tekkida korralduslikud probleemid – ülesanded üle võtvad organisatsioonid ei pruugi olla suutnud ennast täielikult formeerida ja ei ole valmis ülesandeid ladusalt üle võtma,” ütles riigikogus moodustatud riigireformi probleemkomisjoni (pildil) esimees Ivari Padar.

„Valitsus peab endale neid ohte teadvustama ja vältima üleminekuga kaasneda võivaid segadusi,” lisas Padar.

Riigi töökohad peavad jääma

Tema sõnul on oluline, et võimalikult paljud maavalitsustes töötavad pädevad inimesed jääksid oma tööd edasi tegema ning maavalitsuste kaotamine ei tohi endaga kaasa tuua suure hulga töökohtade viimist pealinna.

Samuti leidis Padari juhitav komisjon, et maavalitsuste praegused hooned ei tohiks jääda 1. jaanuarist tühjaks vaid, et ministeeriumid ja riigiasutused peaksid neisse paigutama oma kohalikud töötajad.

Valitsus plaanib maavalitsuste töö lõpetamist 1. jaanuarist ning nende ülesannete jagamist omavalitsuste, omavalitsusliitude, ministeeriumite ja riigiasutuste vahel. Maavalitsustes töötab praegu ligi 500 inimest.

Maavalitsuste tähtsamate ülesannete hulka kuuluvad ühistranspordi korraldamine, õppeasutuste järelevalve, sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ja järelevalve, maareform ja maatoimingud, rahvastikutoimingud ning omavalitsuste haldusaktide järelevalve ja nõustamine.

Lõunaeestlane

FOTO: Erik Peinar/riigikogu