Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Võrumaa kohalikel omavalitsustel ja uuest aastast sulgemisele mineval maavalitsusel tuleb loetud kuude jooksul jõuda kokkuleppele, kuidas korraldatakse edaspidi nende avalike teenuste osutamine, mille riik annab maavalitsustelt üle valdadele-linnadele.

„Minu jaoks jagunevad maavalitsuse ülesanded sulgemise eel kolme suurde rühma: ülesanded, mis riik võtab edaspidi enda täita, ülesanded, mis erinevate seaduste muutmisega lähevad omavalitsustele täitmiseks ning nn hall tsoon,” rääkis Võru maavanem Andres Kõiv.

Viimasesse rühma kuuluvad tema sõnul sellised ülesanded, mida omavalitsused tingimata ei pea üle võtma, kuigi võiksid.

Näiteks Võrumaa tööstusalade projekti juhtimine, ühistranspordi korraldamine, maakonna tantsu- ja laulupeo, maakonna hariduskonverentsi korraldamine või maakonna vapi- ja teenetemärkide väljaandmine, loetles Kõiv.

„Selliseid valdkondi on märkimisväärne hulk,” tõdes ta.

Kes hakkab korraldama bussiliine?

Peamine küsimärk, mis maainimese igapäevast elu puudutab, on maakondliku ühistranspordi tulevik, sest kui maavalitsus järgmisel aastal enam liinivõrku ei korralda, siis tuleb sellega hakata tegelema kas kohalike omavalitsuste ühistranspordikeskusel või nihkub otsustamine maanteeameti Tartu büroosse.

Arvestades Võrumaa eripärasid, oleks Kõivu sõnul kohalikele elanikele kõige parem, kui liinivõrgu üle otsustamine käiks edaspidigi Võrus.

„Meie kaugliinid algavad ja lõppevad Võru linnas,” selgitas Kõiv. „Ühistranspordi mõistes oleme tupiktänavas. Kui enamikul teistel maakondadel sõidavad kaugliinid risti-rästi maakonna läbi ja teenindavad ka äärekülades olevaid inimesi, siis Võru maakonnal sellist luksust ei ole.”

Tuleviku arutamiseks korraldasid maavalitsus ja Võrumaa omavalitsuste liit läinud reedel seminari, kus leiti, et kõige otstarbekam on koondada maakonnaülest koostööd nõudvad tegevused omavalitsuste liitu.

Vaata intervjuud maavanem Andres Kõivuga järgnevast videost.

Arved Breidaks

Valitsus otsustas lõpetada maavalitsuste tegevuse 1. jaanuarist 2018, jagades nende ülesanded kohalike omavalitsuste ning riigiametite vahel.

Riigihalduse minister Mihhail Korb põhjendas, et praegune regionaalhalduse korraldus vajab muutmist, sest maavalitsuste ülesannete hulk on jäänud liiga väikseks ning see väheneb haldusreformi järel veelgi.

„Maavalitsuste reformiga suurendame kohaliku tasandi otsustusõigust, loome selguse riigiasutuste ülesannete jaotuses ning kaotame dubleerimise ametkondade vahel,” ütles Korb.

„Sealjuures säilivad maakonnad jätkuvalt riikliku haldamise üksustena, kus riik oma elanikele vajalikke teenuseid pakub. Ükski vajalik riigi teenus ära ei kao, kuid ühtlustub teenuste osutamise kvaliteet ja kättesaadavus maakonnakeskustes. Kohapealseid vajalikke teenuseid hakkavad osutama kohalikud omavalitsused,” lisas Korb.

Reformi järgselt saavad kohalikud omavalitsused hakata tegelema maakonna arendustegevuse kavandamisega ja maakondliku koostöö koordineerimisega, rahvastikutoimingutega, täiendavate kultuurivaldkonna ülesannetega ning suunata piirkonna ühistransporti.

Ministeeriumide vastustusalasse jääb ennekõike erinevates valdkondades järelevalve korraldamine, maatoimingud, regionaalarengu programmide rakendamine ja riiklike planeeringute koostamine.

Maavalitsuste tegevuse lõpetamist hakkab ette valmistama rahandusministeerium, kes peab esitama kava valitsusele märtsiks 2017.

Lõunaeestlane

Riigihalduse minister Mihhail Korb esitas valitsusele ettepaneku lõpetada maavalitsuste tegevus 2018. aasta 1. juulist.

Maavalitsuste reformi eesmärk on suurendada kohaliku tasandi otsustusõigust, luua selgust riigiasutuste ülesannete jaotuses, ühtlustada maakondades pakutavate riigiteenuste kvaliteeti ja muuta riigiteenuste kättesaadavus maakonnakeskustes kliendile mugavamaks, vahendas valitsuse pressibüroo.

Reformi läbiviimiseks on välja pakutud kaks võimalust. Neist esimese stsenaariumi kohaselt luuakse maavalitsuste asemele Regionaalamet, mis hakkab täitma maavalitsuste seni täidetud regionaalvaldkonna ülesandeid.

Teine stsenaarium on jagada maavalitsuste ülesanded olemasolevate asutuste vahel.

Rahandusministeeriumi hinnangul on maavalitsuste ülesannetest võimalik haldusreformi järgselt omavalitsustele üle anda järgmised ülesanded: maakonna arendustegevus, maakonna turvalisuse nõukogude ja liikluskomisjonide koordineerimine, tervisedenduse ülesanded, alaealiste õigusrikkujatega seotud ülesanded, saarevahi töö, maakonna laulu- ja tantsupeo komisjoni töö korraldamine, kultuuri- ja spordiprogrammi korraldamine, sotsiaalvaldkonna tegevuslubade väljastamine ning rahvastikutoimingute läbiviimine.

Lõunaeestlane

 

Põlva maavanem Igor Taro loobus ametiauto kasutamisest tehes edaspidi töösõite isikliku sõidukiga.

„Kuna [maavanema ameti] auto liisinguperiood hakkas jõudma otsakorrale, pidin teemasse rohkem süvenema seoses vajadusega uus hange välja kuulutada ja seejärel see otsus sündiski,” ütles Taro.

2012. aastast oli Põlva maavanema ametisõidukiks sedaan Toyota Avensis, mis on nüüdseks liisingufirmale tagastatud ning uue sõiduki soetamist pole plaanis.

Taro sõnul viiakse riigiasutuste autohankeid läbi tsentraliseeritult ja asutuse juhi sõidukile on seatud rida nõudeid, mida reaalselt tarvis pole. „Minu isiklikul hinnangul ei pea see [auto] olema kindlasti nelikveoline, ostuhinna ja hoolduse osas kulukama diiselmootori ja mitmete toreduslike lisadega,” teatas Taro. „Lisaks oli järjekordse kuluka liisinglepingu sõlmimine kahaneva eelarve ja ebaselge tulevikuga asutuse mõistes ilmselgelt ebavajalik.”

Taro teeb edaspidi vajalikud töösõidud isikliku, seitsme aasta vanuse autoga.

Lõunaeestlane