Eesti Maanteemuuseum tähistab vanavanemate päeva laupäeval toimuva traditsioonilise vanasõidukite paraadiga, kui muuseumisse vuravad 1990-ndatel soetatud autod.

Tegu on viimase peoga, mis toimub muuseumi vanas masinahallis, mis läheb uuel nädalal ümberehitusse, teatas muuseum.

Vanavanemate päev saab alguse kell 13 masinate paraadiga, kus saavad lisaks vanatehnikaklubide Levatek ja Vänt sõidukitele osaleda ka teised 90ndatel soetatud sõiduriistad. Oodata on ligi kolmekümmet masinat.

Sel moel jätkab muuseum mitmeaastast traditsiooni pöörata vanavanemate päeval tähelepanu just üht marki sõidukitele. Valik osutus tänavu 90ndate aastate masinate kasuks, kuna maanteemuuseumi tulevases näitusekeskuses käsitletakse autostumisele ja esimeste lääne masinate Eestisse jõudmisele.

„Päev on muuseumi jaoks eriline, sest täna toimub meie esimeses ekspositsioonihallis viimane pidu, esmaspäeval sulgeme 1000m² hoone uksed ja algavad muuseumi laiendustööd,” ütles Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Uude keskusesse tuleb autoajastu näitus koos liikluskasvatuse ja liikluskeskkonna väljapanekuga. Uus, 1500m² suurune näitusekeskus valmib EASi toel pooleteise aasta pärast.

Vanavanemate päeval saab lisaks autode uudistamisele osaleda esimest korda uue hoone virtuaaltuuril, laulda koos teeteemalisi retrolaule või ehitada koostöös SPARK Makerlab’iga spagettsildu.

LÕUNAEESTLANE

Eesti Maanteemuuseumis Varbusel pukseeriti eelmisel nädalal kolme päeva jooksul tühjaks lammutamisele minev masinahall ning tõsteti eemale kümneid tonne kaaluvad maanteehooldusmasinaid, et teha ruumi uue masinahalli ehitusele.

„See, mis me praegu paari päeva jooksul teeme, on tegelikult üks röögatu väljakutse – kolme päeva jooksul me veame enam kui 300-400 tonni masinaid ühest kohast teise,” rääkis maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner Lõunaeestlasele. „Viimane kord, kui muuseumis nii palju masinaid on liigutatud, oli enam kümme aastat tagasi.”

Masinate liigutamise põhjuseks on juba septembris algavad muuseumi laiendustööd, mille käigus lammutatakse praegune 1000 ruutmeetri suurune masinahall maha ning selle asemele rajatavas 1500 ruutmeetri suuruses, osaliselt köetavas hallis avatakse järgmise aasta lõpus uus autoajastu näitus.

Euroopa suurim kogu

Uus näitusepind võimaldab Kadri Valneri sõnul paremini eksponeerida Varbusel asuvat Euroopa suurimat maantee-ehitusmasinate kollektsiooni ning esile tõsta ka Eesti tee-ehituses silma paistnud inimesi.

„Meil on ju Euroopa kõige suurem ja vägevam tee-ehitusmasinate kollektsioon ja me saame eraldi välja tuua Eesti kuulsaid tee-ehitusmasinate insenere,” kinnitas ta.

Uus näitus koosneb Valneri sõnul kolmest osast: „Autoajastu algus ehk kuidas on saanud autost kui luksusesemest igapäeva tarbeese, meie tee-ehitusmasinate väljapanek ja liikluskasvatuskeskus.”

Kokku 2 miljonit eurot maksvate laiendustööde jaoks sai maanteemuuseum toetust EASist. Ehitajaga ollakse praegu lepingu sõlmimisel ning valmimas on ka näituse kontseptsioon.

Õige varsti algavate ning umbes aasta kestvate ehitustööde ajal on maanteemuuseum külastajatele avatud.

Vaata pilte ja videolugu maanteemuuseumist.

ARVED BREIDAKS

Maanteemuuseumis Varbusel peeti reedel teist Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali, kus neljal teema-alal arutleti haldusreformi, transpordiühenduste, maakultuuri, siinse elukeskkonna hoidmise üle ning teistel teemadel, mis lõunaeestlastele korda lähevad.

Festivalile eelnenud ideekorjel olid populaarsemad märksõnad, mille järgi teemad välja sõeluti, seotud Kagu-Eesti regionaalse arenguga.

„Regionaalareng oli võrreldes teiste arvamusfestivalidega meil teema, mis läks muudest teemadest kaugele ette ära,” rääkis Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali eestvedaja Ott Rätsep Lõunaeestlasele. „Aga kohe järgi tuli keskkonna teema, seejärel tööturu, hariduse ja poliitika teemad.”

Reede keskpäeval alanud arvamusfestivali esimesel tunnil köitis kohaletulnuid aga eelkõige haldusreformi arutelu. Kuigi kohtuvaidlused seisavad sundliitmiste tõttu mõnel pool veel ees, on uus haldusjaotus Kagu-Eesti maakondades juba suures osas aimatav. Sellega koos on aimatavad ka tekkivad võimalused ja probleemid.

Haldusreformi teemapaneeli juhtinud inimgeograaf Garri Raagmaa hindas Lõunaeestlasele antud intervjuus, et inimgeograafid on juba aastakümneid pidanud Eestile kõige optimaalsemaks haldusjaotuseks põhimõtet „üks maakond, üks omavalitsus”. Kui Saaremaal suudeti see saavutada, siis Kagu-Eesti kolmes maakonnas ja mujalgi Eestis mitte.

„On Võru vald ja Võru linn, Viljandi vald ja Viljandi linn, Rakvere linn ja Rakvere vald – omavalitsusjuhtide soov iseennast valitseda jäi peale ja nüüd tuleb edasi minna,” tõdes Raagmaa.

Tema hinnangul seisneb suurim väljakutse selles, kas maakonnalinnad, nagu Võru, suudavad end maakonnakeskusena kehtestada ning pakkuda maakonna teiste omavalitsuste elanikele piisavalt teenuseid.

Arvamusfestival muutumas maakultuurifestivaliks

Kuigi külastajaid oli [eel]arvamusfestivalil mullusega võrreldes hõredamalt, on korraldajatel plaan ettevõtmisega jätkata, sest arvamuskultuur vajab edendamist ning eesmärk on kasvatada ettevõtmisest välja maakultuurifestival.

„Maakultuurifestivali idee dikteeris meile ette üks linnakultuuri festival,” selgitas Ott Rätsep. „Kui ühes Eesti servas tegeletakse linnakultuuriga, siis me leidsime, et oleks ju mõistlik teises servas tegeleda maakultuuriga. Vanade eestlaste tunnetuses olid loodus ja kultuur justkui üks, nii et meil on oluline seda sidet hoida, sest kui see kaob, mulle tundub, siis meil rahvusena pikka pidu ei ole.”

Vaata pilte ja videolugu teiselt Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalilt.

ARVED BREIDAKS

Maanteemuuseumis reede keskpäeval algav II Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival „Maa perrä ilm” on seadnud tugeva rõhuasetuse keskkonnasäästlikkusele, millest on kantud ka paljude paneelide teemad.

„Lisaks arvamustele, eelarvamustele ja terastele küsimustele palutakse külalistel võimalusel kaasa võtta ka isiklik teekruus – nii vähendatakse ühekordsete nõude kasutamise vajadust ja hoitakse rohelist jalajälge,” ütles peakorraldaja Ott Rätsep.

[Eel]arvamusfestivalile oodatakse tema sõnul kaasa mõtlema terveid peresid. Esmakordselt toimub arvamusfestivalil ka laste arutelupaneel, kus väikeste filosoofide vestlusring keerleb teemadel „Aeg” ja „Vaikus”.

Kokku on päevakorras tosin arutelu, kus otsitakse vastuseid küsimustele, kas looduslik mitmekesisus tähendab meile midagi?, kuidas toit tugevdab meie julgeolekut ja tervist?, kuidas maad noorendada?, kuidas paremini ühenduda?, milliseid vigu võivad teha uljad maailmapäästjad?, kas oleme muutumas reservaadiks?.

LÕUNAEESTLANE

Maanteemuuseumis laupäeval toimuval perepäeval tutvustavad Põlva ja Võru maakonna päästjad oma tegemisi ning lihtsaid ellujäämisoskusi.

Keskpäeval algab Puskaru teeristil tuletõrjemasinate ja muu päästetehnika paraad, kus kohtuvad nii vanad kui uued päästesõidukid, mis jäävad muuseumisse perepäeva lõpuni külastajatele uudistamiseks.

Maanteemuuseumis avab uksed ohutusakadeemia, kus jagab ellujäämisõpetusi häirekeskus ja demineerijad tutvustavad oma igapäevatööd. Korstnapühkijaga saab mõtteid vahetada küttekollete korrashoiu teemadel ning soovi korral saab ka päris korstnapühkija õnnenööbi vermida.

„Usume, et päästjatel ei tule sel päeval ühelegi väljakutsele sõita ja nad saavad rahulikult enda tegemisi tutvustada ja inimestele teadmisi jagada,” sõnas päeva peakorraldaja Triinu Õispuu. „Hädaolukorral stardivad nad muuseumist.”

Muuseumide ja külastuskeskuste ühisprojekt Tänutäht keskendub igal aastal mõne olulise elukutse ja tutvustamisele. Mullu tehti tänukummardus politseinikele, sel suvel päästjatele ja päästeteenistusele.

Kuni 31. augustini on nii kutselistel kui ka vabatahtlikel päästjatel koos peredega ning päästeameti töötajatel võimalus külastada Tänutähe algatusega liitunud muuseume üle Eesti tasuta.

LÕUNAEESTLANE

Euroopa Liidu sünnipäeva tähistamiseks korraldavad Eesti Maanteemuuseum ja Europe Direct Põlvamaa teabekeskus 6. mail Varbusel tasuta perepäeva, millega ühtlasi juhatakse sisse ka muuseumi suvehooaeg.

„Päevakorras on kõik see, mis puudutab Euroopat,” rääkis Maanteemuuseumi programmijuht Riinu Räim Lõunaeestlasele. „Me oleme selle päeva sõnumiks võtnudki selle, et kõik teed võivad küll viia Rooma, aga need algavad just siit, Maanteemuuseumist, kohast, kus tee elab.”

Euroopa päeva tähistamine algab Maanteemuuseumis Euroopa kauguste viida avamisega. Liikluslinnakus toimuvad teematunnid, kus saab järele proovida liiklemist kolmes Euroopa riigis.

„Saab proovida kätt nii Hollandi liikluses kui Prantsuse liikluses, mida peetakse liikluskultuuri poolest üheks viisakamaks Euroopa liikluseks, aga ka näiteks Inglise liiklust, et kuidas see on, kui liiklus toimub vastupidi,” selgitas Räim.

Veel saab osaleda koguperemängus, kuulata lugusid 4×4 matkaseltskonna seiklustest või lastemuuseumis muinasjutte ning tutvuda muuseumi väljapanekuga.

Kuigi Euroopa Liidu sünnipäeva peetakse 9. mail, nihutati Eestis sellele päevale pühendatud sündmused kolm päeva varasemaks, et inimesed saaks laupäeval tasuta külastada neid asutusi, mis Euroopa Liidu toetusel on valminud.

„Maanteemuuseum on saanud toetust vabaõhukeskkonna „Teeaeg” rajamiseks, näituste korraldamiseks ja nüüd ka liiklushariduse keskuse loomiseks,” märkis Europe Direct Põlvamaa teabekeskuse peaspetsialist Henari Kamenik.

Eesti astus Euroopa Liitu 1. mail 2004.

Vaata videolugu Maanteemuuseumist.

ARVED BREIDAKS

Põlvamaal juuli keskel toimuvaks teiseks Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivaliks on korraldajad välja kuulutanud ideekorje, et valida nende seast välja tänavused aruteluteemad.

Kuni jaanuari lõpuni saab arvamusfestivali kodulehel sisestada ettepanekuid, mille üle 14. juulil Maanteemuuseumis toimuval kokkusaamisel arutada.

Üheks tänavuseks aruteluteemaks võib tõusta haldusreformiga seonduv, sest selja taga on aasta, mil langetati olulisi, kohalikku elukorraldust muutvaid otsuseid.

„Kui me räägime eripalgelisest Kagu-Eesti kultuuriregioonist, siis on näiteks siinsete inimeste käest hiljuti küsitud arvamust seoses haldusreformiga,” rääkis Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali eestvedaja Ott Rätsep. „Mõne kuu pärast selgub, kas ja mil määral nende arvamustega ka arvestati.”

Rätsep avaldas lootust, et arvamuste avaldamine ja kuulamine saab reegliks ning üheks arvamuste vahetamise kohaks soovitakse kujundada Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival. „Ootame tänavu jälle kõiki kogukondi puudutavaid teemasid,” lisas ta.

Ole valmis ise arutelu korraldama

Kõik ideede esitajad peaksid korraldajate teatel olema valmis pakutud arutelu ise korraldama ja tegema seejuures koostööd teiste ideede esitajatega. Festivali korraldustiim pakub selleks nii juhendust kui ka tehnilist ettevalmistust.

Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival on üks kolmest tänavusest arvamusfestivalist, mis lisaks Kagu-Eestile toimuvad veel ka 10. juunil Hiiumaal ja 11.-12. augustil Paides.

Lõunaeestlane