Maanteeamet valmistab ette Võru-Antsla teest olulise osa uuendamist ning Antslat läbivate teede rekonstrueerimist, mille hulka kuulub ka linna kesksesse liiklussõlme ringristmiku rajamine.

Maanteeamet kuulutas eelmisel nädalal välja riigihanke Võru-Kuigatsi-Tõrva maantee Varese-Vaabina vahelise 12,6 kilomeetri pikkuse maanteelõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks.

Uuendada planeeritav teelõik algab puidutöötlejate Toftan ja Osula Graanul järgi tuntud Varese külast ning lõpeb Urvaste vallas Vaabina ristmikul.

„Projekteerija ülesanne on näha ette katendi uuendamine ja vajadusel remontida olemasolev muldkeha ning lõigu alguses lahendada veoautode parkimisvõimalus,” selgitas maanteeameti lõuna regiooni ehitusvaldkonna juht Janar Taal Lõunaeestlasele.

Parkla projekteeritakse kuni 30 veokile ning samuti tuleb projekteerijatel koostada prognoos kergliiklejate arvu kohta Varese külas 1,1 kilomeetri ulatuses. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus sellel teelõigul oli mullu 1774 autot, millest 12 protsenti moodustas raskeliiklus.

„Tee ehitustööd Varese-Vaabina lõigul on esialgsete plaanide kohaselt planeeritud 2020-2021. aastaks,” lisas Taal.

Antsla teed saavad uue katte

Juba varem on maanteeamet läbi viinud riigihanke Antslat läbivate teelõikude projekteerimiseks, mille hulka kuulub ka Antsla-Vaabina ligi 7 kilomeetri pikkune lõik ning 3,5 kilomeetri pikkune Antsla-Kobela teelõik. Lisaks planeeritakse alates Antsla keskusest sajakonna meetri ulatuses uuendada Antsla-Kanepi ja Antsla-Haabsaare maanteed.

Antsla liikluskorraldus on maanteeameti kava kohaselt samuti plaanis muuta, rajades linna kesksele ristmikule ringristmiku.

„Tee ehitustööd Antsla-Vaabina lõigul on esialgsete plaanide kohaselt planeeritud 2019-2020 aastaks,” lisas Janar Taal. Teetööde hulka kuulub ka Vaabinas asuva järsu kurvi õgvendamine.

„Kahe Võrumaa keskuse vahel peabki hea tee olema,” lausus Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepp.

Kui maanteeamet rekonstrueerib järgneva nelja aasta jooksul Antslat läbivad teelõigud ning rohkem kui pool Antsla-Võru teest saab uue katte, jääb Müürsepa sõnul loota, et paraneb ka Antslat ja suuremaid keskusi ühendav ühistransport.

ARVED BREIDAKS

Õhutemperatuuri tõus viimastel päevadel on viinud riigi kruusateed kohati olukorda, kus teede säilimise eesmärgil kehtestatakse massipiirangud, teatas maanteeamet.

Kruusateede muldkehade alumised kihid on jääs, ülemine kruusakiht aga kohati sulanud ja veest läbi imbunud. Üleval olev vesi ei pääse allapoole ning tihti ka mitte külgsuunas välja voolama.

Metsa- ja turbaveo ning muude raskete vedude mõjul võivad kruusateed veelgi rohkem kahjustatud saada ja kaotada kandevõime täielikult.

Seetõttu on paljudel riigiteedel piiratud raskete veokite liikumist, mille eesmärk on teede ulatusliku kahjustamise ärahoidmine. Kehtestatud massipiiranguid saab jälgida rakendusest tarktee.mnt.ee.

Püüame teha kõik endast oleneva, et teede seisukorda parandada, kuid enne hööveldamisega alustamist tuleb enamasti ära oodata teepinna tahenemine, sest märja kruusakihi liigutamine ühest tee äärest teise ei anna oodatud tulemust.

Lõunaeestlane

Maanteeamet kuulutas välja riigihanke Võrumaad läbiva Riia-Pihkva maantee Missoküla ja Hindsa vahelise lõigu uuendamise tööprojekti tellimiseks.

Misso vallas asuval teelõigul on 7,7 kilomeetri ulatuses kavas välja vahetada tee katend ning vajadusel remontida tee muldkeha.

Samuti on kavas valgustada Luhamaa T-kujuline ristmik, kus kohtuvad Riia-Pihkva ning Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ning rajada sinna ohutussaared ja kanaliseerida sõidusuunad.

„Tänaste plaanide kohaselt võiks tee rekonstrueerimine aset leida aastatel 2019-2020,” ütles maanteeameti Lõuna regiooni valdkonna juht Janar Taal Lõunaeestlasele.

„Ääretult õige ja vajalik investeering,” lausus Võru maavanem Andres Kõiv. „Meie jaoks on hea juurdepääs Riia lennujaamale ning infrastruktuurile igal juhul kasulik.”

Kohalikud ootavad asfaldipuru

„Iga teeremont on alati oluline, kuid juba varem on Missos oodatud, et kui Riia-Pihkva tee läheb remonti, saab sealt asfaldipuru Rammuka-Tsiistre tee jaoks,” rääkis ettevõtja ja Misso vallavolikogu liige Urmas Peegel Lõunaeestlasele.

Rammuka-Misso-Tsiistre kruusakattega teele mustkatte peale saamine on Peegeli sõnul kohalikule inimesele vaat et tähtsamgi teema, kui suure maantee uuendamine.

Seda Läti piiri juures asuvast Rammuka külast Tsiistresse viivat teed kasutab nii kohalik rahvas, aga ka turistid, läbisõitjad ning Siberi ja Nopri talu transport. Suvel tõuseb kuival perioodil teelt üksjagu palju tolmu ning samuti annab teepinna tasasus üksjagu soovida.

Arved Breidaks

Maanteeameti võttis kõikide kategooriate lõikes 2016. aastal vastu 37 769 sõidueksamit, mis on 1300 rohkem kui aasta varem.

Esimesel katsel sooritas sõidueksami 52 protsenti ehk 19 475 juhikandidaati. Esitati 152 eksami vaiet, millest rahuldati eksamineeritava kasuks 14, teatas maanteeamet.

Kõige rohkem võeti vastu B-kategooria sõidueksameid – 29 529. Esimesel korral läbis selle 13 330 isikut ehk 46 protsenti juhikandidaatidest.

„Alates 1. jaanuarist viidi eksamineerijad eraldi struktuuriüksuse ehk eksamikeskuse alla. Tänu roteerimisvõimalusele oleme suutnud 2017. aasta jaanuaris vastu võtta 3179 sõidueksamit kõikide kategooriate lõikes, mis on 819 eksamit rohkem kui 2016. aasta esimesel kuul,” ütles maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa.

Eksami läbimisprotsenti väga madal

Sõidueksami läbimisprotsent on B-kategooria osas jätkuvalt väga madal. Sellel ja järgnevatel aastatel panustab maanteeamet rohkem aega ja ressursi tihedamale koostööle ja dialoogile autokoolidega ning soovib senisest rohkem olla neile nõustajaks, mitte pelgalt kontrollivaks organiks.

Autokooli valides tuleks juhikandidaadil lisaks hinnale arvestada ka muid kriteeriumeid, näiteks riiklikku sõidueksami läbimisprotsenti, mis annab esialgse ülevaate ja indikaatori kooli osas.

„Loomulikult soovitame uurida autokooli kohta ka nende kodulehelt, kuidas kool ennast eksponeerib ja millistele väärtustele viitab, tuttavatelt, sotsiaalmeediast ning ajakirjandusest. Mitte alati ei ole odav hind kõige parem kriteerium sõiduoskuse saamiseks,” ütles Vanamõisa. „Tähtis on, et kooli lõpetanu ja riikliku sõidueksami edukalt sooritanu oleks valmis astuma liiklusesse ja olema seal teiste liiklejatega arvestav ohutu juht.”

Lõunaeestlane