Sõmerpalu vallas Väikeroosu talu pidav Ivar Rosenberg sai kolmapäeval rinda oma esimese aumärgi – maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi.

Aumärk anti mahetootmisega tegelevale Rosenbergile maaelu edasiviimise eest ning tänutäheks selle eest, et vedades Võru taluliitu on ta talupidajate keskliidu silmapaistev koostööpartner.

„See on täitsa esimene,” ütles Rosenberg vastuseks Lõunaeestlase küsimusele, kas saadud tunnustus on esimene talle osaks saanud riiklik äramärkimine.

Igapäevaselt tegeleb Väikeroosu talu umbes 500 hektari mahedalt harimisega. Lisaks teraviljakasvatusele on talus umbes paarsada lammast ning 30 lihaveist – lojusedki kasvavad mahedal moel.

„Hetkel tasub see [mahedalt tootmine] ära,” rääkis Rosenberg. „Turg on päris tugev.” Nii läks maheteravilja saagist umbes 90 protsenti tema sõnul ekspordiks Saksamaale, Rootsi ja Soome.

Veel on Rosenberg võtnud oma südameasjaks Võrumaa künnivõistluste korraldamise, et see traditsioon igal aastal jätkuks.

Teenetemärke jagus ka Põlvamaale

Võrumaalt oli Rosenberg ainus, kes maaeluministrilt teenetemärgi sai. Põlvamaalt sai hõbedase teenetemärgi põllumajandusameti Põlva keskuse juhataja Malle Järveoja, kes on Põlvamaal teinud seemnete valdkonna kontrolltoiminguid alates aastast 1978.

Samuti sai teenetemärgi Põlvamaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist Viive Kaarna, kes on kogu oma tööelu jooksul seisnud Eesti inimeste lauale jõudva toidu puhtuse ja kvaliteedi eest.

Samuti kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus välja parima piimakarjakasvataja ja lihaveisekarjakasvataja.

2016. aasta parim piimakarjakasvataja on Margus Muld Kaiu LT OÜ-st ning parimad lihaveisekarjakasvatajad Silja ja Sulev Trahv Küüniniisu talust Valgamaalt.

Arved Breidaks

FOTO: teenetemärgi saajad kolmapäeval maaeluministeeriumis.

Raskustes piima- ja sealihatootjatele makstakse käesoleval aastal erakorralise kohandamistoetusena kokku 16,2 miljonit eurot kriisiabi, millest 79 protsenti kuulub piimakarjakasvatajatele ja ülejäänu sealihatootjatele.

„Kriisiabi maksmise eesmärk on toetada raskustes olevaid piima- ja sealihasektoreid ning aidata seeläbi kaasa turu stabiliseerimisele,” lausus maaeluminister Tarmo Tamm.

Euroopa Komisjon on eraldanud erakorraliseks abiks Eestile kokku 8,08 miljonit eurot, millele riigi poolt lisatakse juurde teist sama palju, teatas maaeluministeerium.

Toetust saab taotleda piimatõugu lehma kohta, keda piimatootja pidas 2016. aasta 1. detsembri seisuga või sea kohta, keda sealihatootja pidas 2016. aasta 1. mai seisuga. Kohandamistoetuse saamiseks tuleb loomapidajatel esitada taotlus.

Kolm tingimust taotlejale

Piimandussektoris antakse toetust piima turustavatele või jõudluskontrollis osalevatele piimatootjatele, kes vastavad ühele järgnevatest tingimustest:

a) on väiketootjad;

b) ei suurenda tootmist;

c) on ühinenud mõne maaelu arengukava keskkonnatoetuse skeemiga.

Sama kolme tingimuse alusel makstakse toetust ka seakasvatussektoris. Samuti on nii piima- kui sealihatootjatel võimalus taotleda toetust kui nad võtavad kohustuse mitte suurendada oma piimatõugu lehmade, sigade või emiste arvu taotluse esitamise päevast kuni 2017. aasta 1. maini.

Seakasvatuse puhul on 2016. aastal sigade Aafrika katku puhangute tõttu III tsooni jäänud sigade puhul ühikumääraks 27,24 eurot looma kohta, 2015. aastast jätkuvalt III tsoonis olevate sigade puhul 22,52 eurot looma kohta ning muudes piirkondades 13,62 eurot emise ja 8 eurot sea kohta.

Juhul, kui sealihatootjate poolt taotletud kogusumma ületab toetuste üldmahus ette nähtud 21 protsendi piiri, vähendatakse kõiki sea kohta makstavaid ühikumäärasid proportsionaalselt.

Piimalehma arvestuslik toetusmäär on 153 eurot piimalehma kohta, kuid lõplik toetusmäär selgub pärast taotlemist.

Kohandamistoetuse taotluste vastuvõtt on planeeritud 30. jaanuarist kuni 8. veebruarini.

Lõunaeestlane

Maaeluministeerium valmistab ette otsetoetuste tingimuste muudatused, mis kohustaks põllumajandusmaa hooldamisel hekseldatud rohu täies ulatuses koristama.

Muudatused aitavad paremini suunata toetusi tegelikele põllumajandustootjatele, teatas ministeerium.

Riik hakkas nn euroheinategu piirama alates 2015. aastast, kui maaomanik võis tootmisest ajutiselt kõrvale jäetud põllumajandusmaal hekseldada ja jätta niite maha alla 10 hektari suuruse põllumajandusmaa puhul ning seda ületavast maast kümnendiku puhul.

2016. aasta taotlusvoorus lubati põllumajandusmaa hooldamisel hekseldamise teel jätta niide koristamata kuni 15 protsendil nõuetekohaselt hooldatud põllumajandusmaast.

„Kuna Euroopa Komisjon juhtis tähelepanu, et põllumajandusmaa hooldamise nõue peab rakenduma kogu põllumajandusmaale ühetaoliselt, vaatasime koostöös sektori esindajatega otsetoetuste maksmise tingimused üle,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm.

„Võttes arvesse põllumeeste esindusorganisatsioonide ettepanekuid, oleme otsustanud seada alates 2019. aastast rohumaadel kohustuse hekseldatud rohu koristamiseks täies ulatuses, et sellega „euroheina” tegemist tulevikus veelgi piirata,” lisas Tamm.

Kasutuseta maa hulk kasvab

Otsetoetusi makstakse põllumajandusliku tegevuse eest, s.o kas põllumajandustoodete tootmine või põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras. Alates Euroopa Liiduga liitumisest on Eestis põllumajandustootmises mittekasutatava maa pindala kasvanud, ulatudes 2015. aastal 125 000 hektarini. Sellest maast ligikaudu pool kasutavad isikud, kes põllukultuure ja püsikultuure ei kasvata ning põllumajandusloomi ei pea.

„Selline olukord vajab kindlasti muutmist, et suunata otsetoetused aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes väärindaksid meie põllumajandusmaa ressurssi kohaliku toidu näol,” ütles Tamm.

Lõunaeestlane