Eelmisel aastal oli Eestis 16 700 vähemalt ühehektarise põllumajandusmaaga või põhiliselt müügiks tootvat põllumajanduslikku majapidamist, mida on ligi 2500 majapidamist vähem kui kolm aastat tagasi, teatas statistikaamet.

Kuigi viimase kolme aastaga on vähenenud nii piimakarjakasvatajate kui ka seakasvatajate arv, näib, et mõlemad on oma tegevuse pigem ümber korraldanud.

Lõpetajateks on ilmselt eelkõige hooldusniitjad ehk majapidamised, kes põllumajandussaadusi ei tootnud, kuid kelle heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras säilitatav püsirohumaa samuti kasutatavaks põllumajandusmaaks loetakse.

Põllumaa pind suureneb

Olukorras, kus väikemajapidamiste arv on mitmete aastate jooksul kordades vähenenud – viimase kümne aastaga kokku 6600 majapidamist, on põllumajandusmaa pind olnud pikalt tõusutrendis. See on kümne aastaga suurenenud üle 88 000 hektari, s.h viimase kolme aastaga üle 37 000 hektari ja ulatub nüüd juba 995 000 hektarini.

2016. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 6970 majapidamist, kus peeti põllumajandusloomi,
-linde või mesilasperesid. Kümne aastaga on loomadega majapidamiste arv vähenenud kaks korda.

Vähenenud on nii veise- ja seakasvatajate kui ka lambaid ja kodulinde pidavate majapidamiste arv. Tegevuse loomakasvatuses on lõpetanud põhiliselt füüsiliste isikute majapidamised, kus loomade arv oli väike.

Viimase kolme aasta jooksul lõpetas piimakarja pidamise 790 majapidamist ehk iga kolmas. Kaks kolmandikku lõpetajatest olid oma tarbeks 1-2 lehma pidajad. Eriti silmatorkav on seakasvatajate arvu vähenemine – viis korda.

Tootmine koondub suurfirmadesse

Pideva kontsentratsiooni kasvu tulemusena on Eesti põllumajanduses kujunenud struktuur, kus 1300 majapidamist ehk 8 protsenti majapidamiste koguarvust annavad 81 protsenti kogu põllumajanduse toodangust.

Nende valduses on 67 protsenti kasutatavast põllumajandusmaast ja 81% loomakasvatusest loomühikute arvestuses. Kuigi piimalehmade arv suurtes majapidamistes on viimasel kolmel aastal vähenenud, peetakse põhiline osa ehk 63 protsenti piimalehmi majapidamistes, kus on vähemalt 300 looma.

Juba praktiliselt kogu seakasvatus asub suurtes majapidamistes ja sealhulgas on vähemalt tuhande seaga majapidamistes 97 protsenti sigadest. Ka linnukasvatus on Eestis väga kontsentreeritud ja 97% neist peetakse majapidamistes, kus lindla suurus on vähemalt 1000 lindu.

Hoolimata väikemajapidamiste arvu pidevast vähenemisest, iseloomustab Eesti põllumajandust jätkuvalt nende suur osatähtsus. Alla 4000-eurose majandusliku suurusega majapidamisi on küll 54 protsenti majapidamiste üldarvust, kuid nad annavad kõigi peale kokku vaid alla 2 protsendi kogu põllumajanduslike majapidamiste standardtoodangust.

Lõunaeestlane

Sõmerpalu vallas Väikeroosu talu pidav Ivar Rosenberg sai kolmapäeval rinda oma esimese aumärgi – maaeluministeeriumi hõbedase teenetemärgi.

Aumärk anti mahetootmisega tegelevale Rosenbergile maaelu edasiviimise eest ning tänutäheks selle eest, et vedades Võru taluliitu on ta talupidajate keskliidu silmapaistev koostööpartner.

„See on täitsa esimene,” ütles Rosenberg vastuseks Lõunaeestlase küsimusele, kas saadud tunnustus on esimene talle osaks saanud riiklik äramärkimine.

Igapäevaselt tegeleb Väikeroosu talu umbes 500 hektari mahedalt harimisega. Lisaks teraviljakasvatusele on talus umbes paarsada lammast ning 30 lihaveist – lojusedki kasvavad mahedal moel.

„Hetkel tasub see [mahedalt tootmine] ära,” rääkis Rosenberg. „Turg on päris tugev.” Nii läks maheteravilja saagist umbes 90 protsenti tema sõnul ekspordiks Saksamaale, Rootsi ja Soome.

Veel on Rosenberg võtnud oma südameasjaks Võrumaa künnivõistluste korraldamise, et see traditsioon igal aastal jätkuks.

Teenetemärke jagus ka Põlvamaale

Võrumaalt oli Rosenberg ainus, kes maaeluministrilt teenetemärgi sai. Põlvamaalt sai hõbedase teenetemärgi põllumajandusameti Põlva keskuse juhataja Malle Järveoja, kes on Põlvamaal teinud seemnete valdkonna kontrolltoiminguid alates aastast 1978.

Samuti sai teenetemärgi Põlvamaa Veterinaarkeskuse peaspetsialist Viive Kaarna, kes on kogu oma tööelu jooksul seisnud Eesti inimeste lauale jõudva toidu puhtuse ja kvaliteedi eest.

Samuti kuulutas Maaelu Edendamise Sihtasutus välja parima piimakarjakasvataja ja lihaveisekarjakasvataja.

2016. aasta parim piimakarjakasvataja on Margus Muld Kaiu LT OÜ-st ning parimad lihaveisekarjakasvatajad Silja ja Sulev Trahv Küüniniisu talust Valgamaalt.

Arved Breidaks

FOTO: teenetemärgi saajad kolmapäeval maaeluministeeriumis.

Esialgsetel andmetel toodeti 2016. aastal 781 400 tonni piima, mida oli veidi vähem kui aasta varem, teatas statistikaamet. Piimalehmade arv aastaga vähenes, kuid keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes.

31. detsembril 2016 oli Eestis 248 500 veist, sealhulgas 86 300 piimalehma. Aasta jooksul oli veiste arv 3 protsenti vähenenud, sealjuures piimalehmade arv vähenes 5 protsenti.

Piimalehmade arv on vahepealsete väikeste tõusudega olnud viimased 20 aastat langustrendis. Keskmine piimatoodang lehma kohta on aga pidevalt suurenenud. 2016. aastal oli keskmine piimatoodang lehma kohta 8832 kilogrammi ehk 390 kilogrammi rohkem kui aasta varem.

Aasta lõpus oli Eestis 265 400 siga ning 87 200 lammast ja kitse. Sigu oli 13 protsenti vähem kui 2015. aasta samal ajal, lambaid ja kitsi 4 protsenti vähem. Linde oli aasta lõpus 2 miljonit, mis oli 8 protsenti vähem kui 2015. aasta lõpus.

2016. aastal toodeti 194,1 miljonit muna, mis oli 5 protsenti vähem kui aasta varem. Tapaks müüdi (k.a eksport) ja majapidamistes tapeti 110 500 tonni (eluskaalus) loomi ja linde, lihatoodang (eluskaalus) vähenes aastaga kümnendiku. Seejuures veise- ja sealihatoodang vähenes ning lamba-, kitse- ja linnulihatoodang suurenes.

Lõunaeestlane

Esialgsetel andmetel oli 2016. aastal teraviljasaak 934 100 tonni, mis on viimase viie aasta väikseim teraviljasaak, teatas statistikaamet.

Teraviljasaagist 48,7 protsenti (455 500 tonni) moodustas nisu, 38,3 protsenti oder (357 400 tonni) ja 3,5 protsenti rukis (32 400 tonni). Hektarilt saadi keskmiselt 2658 kilogrammi teravilja, sealhulgas nisu 2769, otra 2641 ja rukist 2616 kilogrammi.

2016. aasta teravilja külvipind oli ligilähedaselt sama suur kui aasta varem. Teravilja kasvatati 351 400 hektaril, mida oli 0,3 protsenti rohkem kui aasta varem.

Nisu kasvatati 164 500 hektaril, mis oli 3 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Odra kasvupind suurenes 3 protsenti ja oli 135 300 hektarit. Rukki kasvupind vähenes varasema aastaga võrreldes 13 protsenti ja oli 12 400 hektarit.

Kaunvilja kasvatati rekordpinnal

Kaunviljasaak oli 109 500 tonni, mida oli 27 protsenti rohkem kui 2015. aastal. Hektarilt saadi keskmiselt 1975 kilogrammi kaunvilja. Kaunvilja kasvatati 55 400 hektaril, mis oli 77 protsenti enam kui 2015. aastal ja mis oli ühtlasi ka läbi aegade suurim kaunvilja kasvupind.

Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli 102 500 tonni. 2016. aastal kasvatati rapsi ja rüpsi 70 100 hektaril. Hektarilt saadi keskmiselt 1462 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulisaak oli 89 800 tonni, mis oli 23 protsenti vähem kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli 2016. aastal 5600 hektarit. Hektarilt saadi keskmiselt 15 920 kilogrammi kartuleid.

Lõunaeestlane

Raskustes piima- ja sealihatootjatele makstakse käesoleval aastal erakorralise kohandamistoetusena kokku 16,2 miljonit eurot kriisiabi, millest 79 protsenti kuulub piimakarjakasvatajatele ja ülejäänu sealihatootjatele.

„Kriisiabi maksmise eesmärk on toetada raskustes olevaid piima- ja sealihasektoreid ning aidata seeläbi kaasa turu stabiliseerimisele,” lausus maaeluminister Tarmo Tamm.

Euroopa Komisjon on eraldanud erakorraliseks abiks Eestile kokku 8,08 miljonit eurot, millele riigi poolt lisatakse juurde teist sama palju, teatas maaeluministeerium.

Toetust saab taotleda piimatõugu lehma kohta, keda piimatootja pidas 2016. aasta 1. detsembri seisuga või sea kohta, keda sealihatootja pidas 2016. aasta 1. mai seisuga. Kohandamistoetuse saamiseks tuleb loomapidajatel esitada taotlus.

Kolm tingimust taotlejale

Piimandussektoris antakse toetust piima turustavatele või jõudluskontrollis osalevatele piimatootjatele, kes vastavad ühele järgnevatest tingimustest:

a) on väiketootjad;

b) ei suurenda tootmist;

c) on ühinenud mõne maaelu arengukava keskkonnatoetuse skeemiga.

Sama kolme tingimuse alusel makstakse toetust ka seakasvatussektoris. Samuti on nii piima- kui sealihatootjatel võimalus taotleda toetust kui nad võtavad kohustuse mitte suurendada oma piimatõugu lehmade, sigade või emiste arvu taotluse esitamise päevast kuni 2017. aasta 1. maini.

Seakasvatuse puhul on 2016. aastal sigade Aafrika katku puhangute tõttu III tsooni jäänud sigade puhul ühikumääraks 27,24 eurot looma kohta, 2015. aastast jätkuvalt III tsoonis olevate sigade puhul 22,52 eurot looma kohta ning muudes piirkondades 13,62 eurot emise ja 8 eurot sea kohta.

Juhul, kui sealihatootjate poolt taotletud kogusumma ületab toetuste üldmahus ette nähtud 21 protsendi piiri, vähendatakse kõiki sea kohta makstavaid ühikumäärasid proportsionaalselt.

Piimalehma arvestuslik toetusmäär on 153 eurot piimalehma kohta, kuid lõplik toetusmäär selgub pärast taotlemist.

Kohandamistoetuse taotluste vastuvõtt on planeeritud 30. jaanuarist kuni 8. veebruarini.

Lõunaeestlane