Sireenihuilgega sõitis kolmapäeva lõunatunnil Lõuna-Eesti haigla õuele Võru kiirabi kõige uuem kiirabiauto, 100 000 eurot maksev „Katariina”.

„Meil on kolm kiirabibrigaadi, mis peavad olema ööpäevaringselt töös ja aeg-ajalt tuleb ikka masinaid uuendada – see on tavapärane sõidukite uuendamise protsess,” rääkis ASi Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask Lõunaeestlasele.

Koos kolmapäeval saabunud uue Volkswageniga on Võru maakonda teenindaval Võru kiirabil kasutada kokku seitse masinat.

Neist kolm teevad igapäevaseid väljasõite abivajajate juurde Võrust ja Antslast, kolm seisavad varus ning üks teeb transpordisõite Võru ja Tartu haiglate vahet.

Vaski andmeil teevad Võrus asuvad kaks kiirabibrigaadi ööpäevas kahe peale kokku keskmiselt 18-20 väljasõitu. Antsla kiirabiauto stardib kohalt keskmiselt 4-5 korda ööpäevas.

Kuigi Antsla kiirabil on tööd vähem, on seal kohalolu Vaski kinnitusel vajalik nii praegu kui ka tulevikus. „Kuna vahemaa [Võrust] on nii suur, siis on strateegiliselt mõistlik kiirabibrigaadi Antslas hoida,” ütles ta.

Tulevikuplaanid seotud Põlvamaaga

Lõuna-Eesti Haigla osutab kiirabiteenust küll Võru maakonnas, kuid perspektiivis loodetakse teenusega jõuda ka Põlvamaale.

„Häirekeskus võib neid ka teistesse maakondadesse suunata ja meie kiirabid viivad näiteks ka patsiente vahest Põlva haiglasse või Antsla kiirabi näiteks Valga haiglasse,” selgitas Vask. „Liikumistrajektoor võib olla kogu Kagu-Eesti.”

Arvestades, et ületulevast aastast on oodata muutusi nii kiirabisüsteemi korralduses kui ka rahastuses, pole võimatu, et Võru kiirabil õnnestub laieneda näiteks Põlvamaale, kus praegu osutab teenust Tartu kiirabi.

„Meie ambitsioon oleks muidugi pakkuda kiirabiteenust ka natuke laiemalt, võib-olla ka Põlva maakonnas kui see võimalus meile antakse,” lausus Vask.

Praegused kiirabiteenuse osutamise lepingud kehtivad 2018. aasta lõpuni ning seejärel on riigil kavas anda kiirabiteenuse korraldamine terviseameti käest haigekassale.

Vaata videolugu uue kiirabiauto tulekust.

ARVED BREIDAKS

Lõuna-Eesti Haigla tähistab tänavu 190 aasta möödumist haiglaravi andmise alustamisest Võrumaal, kus 1827. aastal nelja voodikohaga alustanud Võru haigemaja on nüüdseks välja arenenud 9-korruseliseks eriarstiabi ja sotsiaalhoolekande teenuseid osutavaks tervishoiuasutuseks.

Piduliku tähtpäeva puhul korraldati kolmapäeval Võru Kandles tervishoiule pühendatud konverents, kus räägiti meditsiini minevikust, tänapäevast kui ka tulevikust.

Praegu moodustavad Lõuna-Eesti Haiglas osutatavad tervishoiuteenused küll kõigest 1 protsendi kogu Eesti haiglaravist, kuid taset on viimastel aastatel suudetud hoida.

„Tundub nagu suhteliselt väike, aga tuleb arvestada, et eriti kallid teenused on regionaalhaiglates,” rääkis Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige Arvi Vask. „Me oleme mahtu, positsiooni suutnud kogu aeg hoida ja meil ei ole ka praegu mingit põhjust arvata, et tegevust vähemaks jääks.”

Küll võiks Vaski sõnul haiglas olla rohkem sünnitusi ning toimuda enam kirurgilist tegevust, mis aitaks haigla valmisoleku taset hoida.

„See annab võimaluse erakorralisi tegevusi siin ööpäevaringselt teha ja ei pea iga väiksema asja pärast Tartusse hakkama sõitma,” lisas haiglajuht.

Noori arste jätkub

Võrumaa ühe suurima tööandjana on Lõuna-Eesti Haigla ühtlasi ka õppebaas arst-residentidele, mis aitab haiglal jagu saada Eestit kummitavast arstide puudusest.

„Minu kõige suurem rõõm on see, et meil on hästi palju noori kolleege,” lausus haigla ravijuht Agnes Aart. „Meil on pidevalt 2-5 residenti haiglas, kes omandavad mingit kitsamat eriala ja residentuuritsüklit meie juures teevad.”

Suur hulk Meegomäel residentuuri läbinud arste jääb Aarti sõnul peale residentuuri lõpetamist ja eriala omandamist kas täis- või osalise koormusega seal ka tööle.

Kui Lõuna-Eesti Haigla käekäiku hinnatakse praegu väga heaks, siis kuidas on lood Võrumaa inimeste tervisega?

„Keeruline öelda,” tunnistas Aart. „Inimesed elavad kauem ja kõrges vanuses on ka probleeme rohkem. Samas eluiga on pikenenud ja täisväärtuslikult elatud aastate arv on suurenenud. Seetõttu võib ikkagi öelda, et inimeste tervis on parem.”

Vaata videolugu kolmapäevaselt konverentsilt.

ARVED BREIDAKS

Tähistamaks 190 aasta möödumist haiglaravi andmise alustamisest Võrumaal ning 35 aasta möödumist Meegomäe haiglakompleksi valmimisest, korraldab Lõuna-Eesti Haigla temaatilise konverentsi.

3. mail toimuva konverentsi peaesineja on Valdur Mikita, kes räägib Lõuna-Eesti teraapilisest vaimust. Samuti on teemaks haiglaravis toimunud muutused ning kohanemine tänase multikultuurse ühiskonnaga, teatas haigla.

Ümmarguste tähtpäevade puhul on Vana-Võromaa Kultuurikojas kuni 15. maini avatud meditsiiniteemaline näitus, kus saab näha, millised olid töövahendid aastaid tagasi.

LÕUNAEESTLANE

Võru lasteaed „Sõleke” korraldas märtsis kahepäevase teatrifestivali, kus publikult kogutud annetuste eest osteti Lõuna-Eesti haigla lasteosakonnale kaks kotitäit lauamänge ja mänguasju.

Kolmapäeva hommikul anti kingitused luuletuse saatel haiglale üle.

„Kingitusteks on erinevad arendavad lauamängud, mänguasju nii poistele kui tüdrukutele,” lausus „Sõlekese” õppealajuhataja Eve Kirs Lõunaeestlasele.

Sada aastat Võru lasteaedu

Tänavu möödub sada aastat esimese lasteaia avamisest Võru linnas. Selle puhul korraldavad Võru lasteaiad iga kuu ühe suurema sündmuse, milleks märtsis oli „Sõlekeses” läbi viidud teatrifestival.

Kokku käis „Sõlekese” teatrifestivalil kahe päeva jooksul umbes 600 last ning annetuskasti kogunes ligi 300 eurot, mille eest haiglas olevate laste tuju tõstmiseks mängud ja mänguasjad soetati.

„Lapsed, kes tulid festivali vaatama, said annetada Lõuna-Eesti Haigla lasteosakonnale väikese heateo,” sõnas Eve Kirs.

Võru linnas tegutseb praegu neli lasteaeda.

Vaata videolugu kingituste üleandmiselt.

Arved Breidaks

Selveri iga-aastase heategevuskampaania „Koos on kergem” ajal annetati poeketi Võru kaupluses kokku 4400 eurot, mis neljapäeval sümboolse tšekina Lõuna-Eesti haiglale üle anti.

„Sel aastal läks Selveri kampaania paremini kui eelmine aasta. Kogusime Lõuna-Eesti haigla otstarbeks 4400 eurot,” ütles Vilja Selveri juhataja Jane Jõgeva.

Mullu 1. novembrist tänavu 2. jaanuarini kestnud kampaania käigus said Võrumaa inimesed annetada otse kaupluses asunud korjanduskasti või osta kampaaniatooteid, mille pealt Selver annetas heategevusfondi iga toote kohta ühe sendi.

Üle Eesti saadi annetuskastidest ja sendi kaupa raha „kõrvale pannes” kokku 123 800 eurot, mis jaguneb 16 Eesti haigla vahel.

Lõuna-Eesti haiglas läheb annetus käiku taastusravi keskuses, kuhu ostetakse lastele mõeldud taastusravivahendeid.

„Mida laste füsioterapeudid ootavad, on erinevatele vanusegruppidele mõeldud arendusrajad – roomamisrajad, ronimisrajad, erinevad pallid, rõngad, viskevahendid,” sõnas Lõuna-Eesti haigla taastusravikeskuse juhataja Katrin Lembra.

Uued vahendid plaanitakse osta lähema paari kuu jooksul.

Vaata videolugu annetuse üleandmiselt.

Arved Breidaks

Viirushaiguste ulatusliku leviku tõttu palub Lõuna-Eesti haigla alates 12. jaanuarist edasi lükata haiglas viibivate patsientide külastamise.

Kindlasti tuleks külastuspiirangut silmas pidada neil, kellel on endal ilmnenud haigustunnused ja kes on kokku puutunud viirushaigusse nakatunuga, teatas haigla.

Kui lähedase külastamine on möödapääsmatu ja külastaja ise ei ole viiruses, palutakse osakonda sisenendes järgida kehtestatud hügieenireegleid – desinfitseerida käsi enne lähedasega kohtumist ja peale osakonnast lahkumist.

Lõunaeestlane

Koos teiste Eesti tervishoiutöötajatega katkestasid teisipäeva hommikul tunniks ajaks töö ka Lõuna-Eesti haigla meedikud, et juhtida hoiatusstreigiga tähelepanu arstiabi halvenevale kättesaadavusele.

Lõuna-Eesti haiglas kogunesid streikijad kell 9 hoone fuajeesse, kus tervishoiutöötajate kutseliidu Võrumaa peausaldusisik Kersti Aarmaa luges umbes poolesajale streikijale ette meedikute streigipäeva ühisavalduse.

Seal seisis: „Peatasime täna [20. septembril] töö haiglates ja perearstikeskustes, et öelda kõigile Eesti inimestele, eelkõige aga valitsusele ja riigikogule: tervishoid vajab lisaraha, et patsiendid saaksid vajalikku ravi.”

Kella 9-10 kestnud hoiatusstreigi tõttu ühegi patsiendi elu ega tervis Lõuna-Eesti haiglas ohtu ei sattunud. „Osakondades töö oli tagatud, midagi tegemata ei jäänud,” kinnitas Aarmaa Lõunaeestlasele.

Arved Breidaks