Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Varakevadel ja suvel tabab paljusid lemmikloomaomanikke ebameeldiv kohustus eemaldada oma koerte või kasside küljest puuke. Mida teha selleks, et sellest kohustusest vabaneda ja oma lemmikud puugivabana hoida, kirjutab Sodalis OÜ Räpina ja Võru loomakliinikute veterinaar Piret Tobias.

Puuke leidub nii maal, metsas kui ka linnaparkides. Puugid muutuvad aktiivseks siis kui keskmiseks ööpäevaseks temperatuuriks on +5 kraadi. Kõige tõhusam puukide vastu võitlemise vahend on ennetamine. See on oluline ka seetõttu, et kui puuk on juba nahale kinnitunud, võib selle eemaldamise käigus sattuda osa puugi nakatunud sisust looma organismi, mille tulemusena võib lemmikloom nakatuda eluohtlikku haigusesse.

Tõsi küll, loomad ei haigestu õnneks puukentsefaliiti, kuid puukborrelioosi küll. Sellele võivad viidata liikumisprobleemid, loidus ja palavik. Lisaks sellele on veel teisigi haiguseid, mis võivad meie lemmikuid puukide kaudu ohustada.

Milline vahend valida?

Õnneks on loodud erinevaid meetodeid, kuidas oma lemmiklooma puukide eest kaitsta. Juba varakult, enne puugihooaega, tuleks alustada puugitõrjevahendite kasutamist. Neid on vaja kasutada järjekindlalt kuni puugihooaja lõpuni. Kui peres on mitu lemmiklooma, soovitan puugitõrjet teha kõigile pere loomadele.

Veterinaarapteekides ja loomakliinikutes on saadaval erinevaid abivahendeid – tilgalahused, mida kantakse looma turjale, aerosoolid , kaelarihmad ja uudseima lahendusena on koertele saadaval ka suukaudu manustatavad tabletid, mis olenevalt preparaadist toimivad kas neli nädalat või mõne preparaadi puhul isegi kuni kolm kuud.

Need sobivad eelkõige loomadele, kes armastavad ujuda, samas on nende puhul tegemist retseptiravimitega, mis tähendab, et loomaarst peab enne ravimi väljastamist looma tervisliku seisundiga tutvuma.

Tilgalahuseid tuleb looma turjale tilgutada regulaarselt iga nelja nädala järel. Seda kasutades on väga oluline järgida ravimi infolehte ning täpseid juhiseid. Sagedane koera pesemine või ujumine võib küll lühendada ravimitoime kestvust kuid tavaliselt jääb see ikka umbes nelja nädala pikkuseks.

Kaelarihmad sisaldavad niisuguseid aineid, mis peaksid puuke juba enne nahasse kinnitumist loomast eemale peletama – iseküsimus, kas näiteks kassid lepivad kaelarihma kandmisega. Tavaliselt aitab kaelarihm lisaks puukidele ka kirpude vastu. Kaelarihmad pole soovitavad aga loomadele, kes elavad peredes, kus ka väikesed lapsed, kes lemmikloomi ikka palju kallistavad ja katsuvad, sest laps võib teadmatusest rihma puudutada ja seejärel sõrmed suhu pista – nii satub lapse organismi tahtmatult aineid, mis lapsele hästi ei mõju.

Kuidas avastada puuke?

Omaette probleem on puukide avastamine, sest lemmikloomad on karvased ja väikesed puugid ei pruugi lihtsalt silma paista. Pärast jalutamist tuleks oma lemmikloom kindlasti üle kontrollida ja pärast metsas käimist ka kammida.

Puukidele meeldib kinnituda õrna naha külge ja piirkonda, kus ei ole eriti karvu või kus karvakasv on õhem – olgu see siis kubeme piirkond, koonu ja pea piirkond või silmade ümbrus.

Kui puuk on end koera-kassi naha sisse imenud, tuleb see eemaldada nii kiiresti kui võimalik. Mitte mingil juhul ei tohiks puuki eemaldada sõrmedega, niimoodi võib omanik ise nakatuda. Lihtne on seda teha kasutades spetsiaalseid puugipintsette.

Enne eemaldamist ei tohiks kindlasti puugi peale panna ei õli ega alkohili kompresse, selle tagajärjel väljutab puuk toksiine looma sisse. Eemaldatud puugid tuleb hävitada – soovitavalt ära põletada.

FOTO: PIXABAY

PetCity loomakliinikus toimub teisipäeval Eestis esmakordne lemmikloomade ja loomaomanike ühine doonoripäev.

PetCity loomakliiniku peaarsti dr Heli Säre sõnul ei ole Eestis siiani lemmikloomade verepanka, kuigi vajadus selle järgi on suur.

„Sarnaselt inimestega võib vereülekanne olla tihti ainus võimalus lemmiku elu päästmiseks. Soomes näiteks toimib vabatahtlikkuse alusel loodud lemmikloomade verepank juba aastast 2000,” sõnas Säre.

Doonoriks sobib terve, täiskasvanud koer või kass, kes on vähemalt ühe aasta vanune aga mitte vanem kui kaheksa aastane, kassi vanus võib olla ka kuni kümme aastat.

Doonorkoer peaks kaaluma vähemalt 25 kilo, doonorkass vähemalt 4 kilo. Doonoriks sobib rahuliku iseloomuga, sõbralik loom, kes on vaktsineeritud ning saanud regulaarselt ussirohtu. Samuti ei tohi loom olla reisinud viimase kuue kuu jooksul väljapoole Euroopa Liidu riike.

Tallinnas Rannamõisa tee 8 loomakliinikus 7. veebruaril peetaval doonoripäeval toimuvad kell 14, 15 ja 16 tasuta loengud, kus esinevad PetCity loomakliiniku peaarst Heli Säre ja Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse vanemarst Ulvi-Kaire Kongo.

Lõunaeestlane

FOTO: Pixabay