Lasva vallavolikogu otsustas esmaspäeval vaidlustada riigikohtus valitsuse otsus, millega Vastseliina ja Orava vald sundliidetakse Võru vallaga, kellega Lasva on ühes Sõmerpaluga vabatahtlikult ühinemas.

„Sai otsustatud, et [avaldus] läheb sisse,” kinnitas Lasva vallavanem Juris Juhansoo pärast volikogu istungit Lõunaeestlasele.

Lasva vald taotleb riigikohtult valitsuse 22. juuni otsuse tühistamist, mille kohaselt sundliidetakse Orava ja Vastseliina vald loodava Võru vallaga. Lasva, Sõmerpalu ja Võru vald on varem vabatahtlikult sõlminud ühinemislepingu ning täidavad kolmekesi seaduses nõutud 5000 elaniku nõude.

Juhansoo hinnangul pole valitsuse kavandatud sundliitmine kellelegi kasulik, sest Lasva, Sõmerpalu ja Võru valla liitumislepingus ei ole Orava ega Vastseliina huvid esindatud. Samas Orava ja Vastseliina omavahelise vabatahtliku liitumise lepingus kokku lepitud plaanid nullitakse tema sõnul sundliitmisega täiesti ära.

„Seda on kurb vaadata,” tõdes Juhansoo.

Nii Lasva kui ka teised asjasse puutuvad vallad soovivad, et nad saaksid vabatahtliku liitumise lõpule viia ning Vastseliinale tehtaks elanike arvu osas sarnane erand, nagu valitsus tegi Loksa linnale Harjumaal.

Esimene avaldus riigikohtule

Lasva vald on esimene vald Võrumaal, kes otsustas riigikohtusse pöörduda pärast seda, kui halduskohus nende kaebusele esmase õiguskaitse andmisest keeldus ning kõik sundliitmisi puudutavad vaidlused riigikohtu ainupädevuseks tunnistati.

Eelmisel nädalal esitasid riigikohtule sundliitmise otsuse tühistamist taotleva avalduse kuus Eesti omavalitsust, kelle seas Võrumaa valdu ei olnud.

Võru vallavanem Georg Ruuda sõnul takerdus riigikohtusse minek puuduva vallavolikogu asjakohase otsuse taha, milleta Eesti kõrgem kohus valdu jutule ei võta.

Pärast Lasva volikogu esmaspäevast otsust saab valitsuse algatatud nn Suur-Võru valla loomine kohtu poolt läbi vaadatud ning Võru vallal pole tingimata enam vajalik avaldust esitada.

Ruuda kinnitusel koguneb Võru vallavolikogu 12. augustil otsustama, kas samuti riigikohtusse pöörduda või jääda ootama, mis Lasva kaebusest saab.

Selgus võib tulla pärast valimisi

Riigikohtu põhiseadusliku järelevalve kolleegiumil, kes valdade kaebuste asjus otsuseid teeb, on taotluste lahendamiseks aega neli kuud. See tähendab, et sundliitmiste osas võib kõrgema kohtu otsus selguda pärast 15. oktoobri kohalikke valimisi.

Seetõttu on Juhansoo sõnul oluline, et valdadel lastaks valimised läbi viia nii nagu kohalikud volikogud on otsustanud. Ning volikogud on otsustanud, et oktoobris valitakse Lasva, Sõmerpalu ja Võru ühendvallale 21-liikmeline volikogu ning Orava ja Vastseliina ühendvallale 13-liikmeline volikogu, mitte ühe suurvalla volikogu, nagu soovib valitsus.

Põlva ja Võru maavanem on samal ajal välja andnud korraldused, mille kohaselt tuleb viies vallas läbi viia aga just nimelt ühe, 21-liikmelise volikogu valimine.

Vallad on maavanemate korraldused halduskohtusse kaevanud, soovides, et kohus annaks neile esmase õiguskaitse, mis võimaldaks viia valimised läbi nii, nagu vallad on planeerinud.

Juhul kui riigikohus peaks sundliitmise tunnistama õiguspäraseks, on Juhansoo sõnul kaht valda hiljem liita lihtsam, kui juba sundliidetud valdu hiljem tagasi lahutama hakata, kui riigikohus peaks sundliitmise otsuse tühistama.

ARVED BREIDAKS

SAMAL TEEMAL: Võrukad ja setod lähevad valitsusega kohtusse maid jagama

Lasva vallavalitsus plaanib rajada valgustuse Kääpa ja Lasva küla ühendavale 4,1 kilomeetri pikkusele kergliiklusteele.

„Ehitame suvega valmis,” kinnitas Lasva vallavanem Juris Juhansoo Lõunaeestlasele.

Valgustuse projekteerimiseks ja ehitamiseks korraldatud riigihankele reedeks laekunud pakkumised on tema andmeil kõik odavamad kui hankes seatud eeldatav maksumus 96 000 eurot ilma käibemaksu arvestamata.

Laenu vald kergliiklustee valgustuse rajamiseks Juhansoo sõnul võtma ei pea. „Meil on kogutud raha, et teha mõned olulised investeeringud,” sõnas ta.

Näiteks on kavas viia mustkatte alla vallakeskuses asuv Tööstuse tee, mida kasutavad kohalikku puidutööstust teenindavad veokid ning rekonstrueerida perearstikeskuse parkla. Nende tööde maksumus on kuni 23 200 eurot.

Kergliiklustee valgustuse ehitamisega soovitakse alustada 1. juunil ning lambid põlema panna augusti keskel.

ARVED BREIDAKS

Võrumaal elas rahvastikuregistri andmeil 1. jaanuari seisuga 34 186 inimest ehk 451 hinge vähem kui aasta tagasi. Ainsana suurenes maakonnas elanike arv Lasva vallas.

„Meil oli aimu, et see aasta võib hästi lõppeda,” ütles Lasva vallavanem Juris Juhansoo Lõunaeestlasele. „Väga rõõmustav.”

Vallavanemal on põhjust rõõmu tunda, sest ainsa Võrumaa omavalitsusena suurenes Lasva elanike arv 16 inimese võrra 1726-le. Veel kaks aastat tagasi märgiti Lasva elanike arvuks 1685, kuid seejärel on rahvaarv suurenenud 41 inimese võrra.

Kuidas õnnestus Lasval vastuvoolu ujuda, jääb Juhansoo sõnul mõistatuseks. „Kokkuvõttes me muidugi töötame selle nimel, aga mis need konkreetsed põhjused on, ei oska öelda,” lausus vallavanem.

Küll näitab aga kinnisvaraturg, et nõudlus elamispinna järele Lasva vallas on olemas. „Kui elamiskõlbulik elamine müüki tuleb, siis läheb see nagu soe leib,” kinnitas Juhansoo.

Mujal maakonnas langus

Napilt sattus miinusmärgiga valdade sekka Võru vald, kus aasta kokkuvõttes vähenes elanike arv ühe inimese võrra 4799-ni. Vähem kui kümne elaniku võrra vähenes ka Haanja valla elanike arv (-8).

Maakonna suurimas omavalitsuses Võru linnas kahanes elanike arv 261 inimese võrra 12 367-ni. Samas võrreldes 2015. aastaga Võru elanike kahanemise kiirus aeglustus ning ilmselt suudab linn ka alanud aasta lõpetada elanike arvuga üle 12 000 piiri.

Võru maakonna rahvaarv langeb käesoleval aastal aga suure tõenäosusega alla 34 000 elaniku nivoo.

Arved Breidaks

Võrumaa elanike arv 1. jaanuaril 2017

Allikas: Võru maavalitsus, rahvastikuregister