VIDEOLUGU|Uus lend reservohvitsere läbis Võrumaal kursuse lõpurännaku. FOTOD
Võrumaal sõduri baaskursust läbivad tulevased reservohvitserid alustasid neljapäeva kukelaulu ajal kursuse lõpurännakut, et panna proovile nelja nädalaga omandatud sõdurioskused.
„Kursuse jooksul on meil kolm hinnatavat harjutust: revatest, laskeoskuste test ja rännak,” rääkis kursuse ülem, vanemveebel Rain Pööra Lõunaeestlasele.
„Rännak on kombineeritud, see koosneb erinevatest harjutustest, kus me testime kõike seda, mida me oleme neile nelja nädala jooksul õpetanud,” lisas ta.
Tulevased reservohvitserid pidid näitama, kuidas nad on omandanud sõduri erinevad liikumisviisid, kuidas saavad hakkama relva kasutamise ja kandmisega, orienteerumisega, takistuste ületamise ja haavatuga ringikäimisega.
Seitsme kontrollpunktiga rännaku pikkus oli umbes 15 kilomeetrit, mis võis, sõltuvalt kursuslaste orienteerumisoskusest, venida Pööra hinnangul kuni 18 kilomeetrini.
Kokku oli hommikul kell 5 Nursipalu harjutusväljakult alanud rännaku stardis 57 kursuslast, kellest kaks langes tervislikel põhjustel rivist välja ning saavad oma reservohvitserieksami anda edaspidi.
Staabiohvitseride sõjalise baaskursuse kaudu on võimalik omandada sõdurioskused meestel, kel on ajateenistus jäänud läbimata ning naistel, kellel on sõdurioskuste vastu huvi tekkinud. Nii asusid ka neljapäeva varahommikul lõpurännakule teiste seas endine kaitseminister Hannes Hanso ning ekspeaminister Taavi Rõivas.
„Saime rännakupunktides proovida, kuidas varasemalt õpitu päriselt välja kukub, näiteks kasutasime koordinaate asukoha määramiseks, ületasime jõge ja kandsime haavatut,” lausus Hannes Hanso.
Rännaku esimeses kontrollpunktis tuli kursuslastel ületada Rõuge jõgi, kus, arvestades eesseisva teekonna pikkust, ei soovinud keegi sokke märjaks teha.
Teises kontrollpunktis ootas rännaku läbijaid ülesanne vedada kanderaamil haavatud kaaslast. Et kandmine üleliia kiiresti ei kulgeks, saadi edasi liikuda täpselt nii kärmelt, kui rivi ees olijad sangpommi heita suutsid.
Kursuse lõputseremoonia leiab aset reedel Taara linnakus.
Vaata pilte ja videolugu rännakust.
ARVED BREIDAKS
VIDEOLUGU| Lahingukooli lipurännakul pandi kursantide jõud ja mõistus proovile. FOTOD
Traditsioonilise lipurännakuga Haanjamaa kahte kõrgemasse tippu – Vällamäele ja Suurele Munamäele – juhatati kolmapäeval sisse Võru lahingukooli uue põhikursuse õppetöö.
„Vanemallohvitseride põhikursuse lipurännak on eelkõige traditsiooniline üritus,” rääkis lahingukooli veebel, vanemveebel Indrek Ojasoo Lõunaeestlasele. „Kursust tuntakse lipu järgi ja lahingukool selle lipu annetab, aga see tuleb eelnevalt lunastada.”
Kursuse lipu lunastamiseks tuli rühmadesse jagatud 64 kursandil täita erinevaid jõudu ja arukust nõudvaid ülesandeid.
Näiteks rühkida laskemoona kohuseid täitva puunotiga Vällamäe järsust nõlvast 82 meetrit üles ning soovitavalt kiiremini kui 4.40 minutit, sest üle läinud sekundite eest tuli vastu võtta karistus kätekõverduste näol.
Kuid füüsiline jaks ei olnud ainus, mida kursantide juures hinnati. „Me hindame selle tegevuse käigus nende juhtimisvõimet, koostöövõimet – kõike seda, mida juhil on vaja,” lausus Ojasoo.
Tulevane allohvitser peab tema sõnul olema valmis tegema koostööd, olema tasakaalukas, selge mõtlemisega. „Selliseid omadusi me siin vaatame, teeme märkmeid, et terve pika kursuse jooksul kõiki neid asju hinnata,” lisas Ojasoo.
Vähemalt 20 nädalat kestva õppetöö järel asub lahingukoolist teenistusse 64 nooremveeblit nende seas ka üks naissoost vanemallohvitser.
Vaata pilte ja videolugu Vällamäelt.
ARVED BREIDAKS
Lahingukooli ülemaks sai major Meelis Jõemaa
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste Võrus asuvat lahingukooli juhib alates 1. augustist major Meelis Jõemaa.
„Minu peamine eesmärk on säilitada eelmise lahingukooli ülema tehtud tööd ja tagada lahingukooli kvaliteetse väljaõppe säilimine,” ütles Jõemaa.
Major Meelis Jõemaa alustas ajateenistust 1992. aastal Kalevi jalaväepataljonis, tegevteenistust alustas ta 1997. aastal. Ta on lõpetanud lahingukooli ning kõrgema sõjakooli nii põhi- kui keskastmekursuse.
2007. aastal läbis Jõemaa nooremstaabiohvitseride kursuse Slovakkias ja aastatel 2014-2015 vanemstaabiohvitseride kursuse Balti Kaitsekolledžis. Ta on osalenud välismissioonidel Kosovos, Iraagis ning Afganistanis.
Kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere.
LÕUNAEESTLANE
Lahingukoolis pühendati langenud vanemallohvitseridele mälestustahvel
Lahingukoolis avati neljapäeval mälestustahvel kooli lõpetanud ja sõjalistel operatsioonidel langenud vanemallohvitseridele.
Mälestustahvel on pühendatud Iraagis langenud vanemveebel Arre Illenzeerile ja Afganistanis langenud vanemveebel Ivar Brokile, veebel Allain Tikkole ja veebel Eerik Salmusele.
„Mälestustahvli avamine on meie moodus näidata, et me ei unusta kunagi vanemallohvitsere ega nende panust Eesti riigi kaitsmisel,” ütles lahingukooli veebel vanemveebel Ojasoo mälestustahvli avamisel.
Tahvli õnnistas sisse kaplan leitnant Anna-Liisa Vaher.
LÕUNAEESTLANE
Lahingukool korraldab Varstus taktikaharjutuse
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) Lahingukool viib 9.-10. märtsil Varstu alevikus läbi taktikaharjutuse.
Lahingukooli veebli vanemveebel Indrek Ojasoo sõnul on eesmärk harjutada juhtimist asustatud piirkonnas. „Osalevate üksuste eesmärk on patrullide, liikluskontrollpunktide ja teiste tegevuste tagada julgeolek ja kohaliku võimu kontroll asulas,” sõnas Ojasoo.
Harjutus algab Varstu alevikus neljapäeva hommikul kell 8 ning lõppeb reedel kell 17, öisel ajal tegevust ei toimu. Harjutuse jooksul ei siseneta eravaldustesse ning kohalike elanike igapäevategevusi ei häirita.
Õppusest võtab osa ligikaudu 40 tegevväelast, sõidukitest 5 veoautot ja 2 maasturit. Harjutusel kasutatakse imitatsioonivahendeid, mis ei kahjusta ümbritsevat keskkonda, kuid mis võivad tekitada tavapärasest suuremat müra. Harjutusel kasutatav tehnika liigub ainult mööda sõiduteid. Lisaks osaleb harjutusel ka õhuväe kopter.
Lõunaeestlane