Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Võru raudteejaamas teisipäeval toimunud juuniküüditamise ohvrite mälestustseremoonial asetas pärja kannatanute memoriaalile vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle sõnul ei suutnud Eesti inimeste vastu suunatud vägivald murda me unistust vabadusest.

„Reedesel päeval, täna 76 aastat tagasi tegid võõrad okupatsioonivõimud viimaseid ettevalmistusi massiküüditamise läbiviimiseks,” lausus Kaljulaid sõnavõtus. „Uue hommiku esimestel tundidel hakati kodudest väevõimuga viima meie kaasmaalasi. Mehi ja naisi. Lapsi, vanemaid, isasid, emasid.”

Nõukogude Liidus puudutas juuniküüditamine lisaks Eestile Lätit, Leedut, Valgevenet, Ukrainat ja Moldovat, kust viidi jõuga punaimpeeriumi teistele aladele üle 65 000 inimese.

Eestis oli juunis 1941 plaanis küüditada 11 102 inimest, kellest suudeti tabada ja deporteerida 9146 inimest.

Nõukogude okupatsiooni algusaastatel küüditati Eestist Siberisse kokku üle 46 000 inimese. Võrumaal sunniti aastatel 1941-1952 kodu maha jätma üle 3600 inimese, kellest enamik viidi minema just Võru raudteejaamast.

„Kõik need küüditamised ja vägivald olid suunatud meie maa ja meie rahva vastu, meie inimeste, meie perede vastu,” tõdes president Kaljulaid.

„Aga see vägivald oli suunatud ka meie enesekindluse ja vabaduseiha ja vabaduseusu vastu. Jah, küüditamine jättis hirmutunde, kuid ei hävitanud unistust vabadusest. Meie ei murdunud, me olime tugevamad võõrast vaenust ja võõrast vihast. Aga me mõtleme alati neile, kes jäid tundmatusse siis ja hiljemgi,” lausus riigipea.

Vaata pilte ja videokokkuvõtet Võru raudteejaamas toimunud koosviibimisest.

ARVED BREIDAKS

 

Üle poolesaja inimese kogunes laupäeval Võru raudteejaama meenutama 68 aastat tagasi alanud märtsiküüditamist ning mälestama sugulasi ja saatusekaaslasi, keda meie seas enam pole.

„68 aastat tagasi, 25. märtsiks 1949, olid siin, Võru raudteejaamas, valmis pandud 86 loomavagunit, et viia vastu teadmatusele ja tundmatusele meie väikese riigi parimad lapsed,” rääkis kokkutulnuile Memento Võrumaa Ühenduse esimees Silver Sild.

Märtsis 1949 küüditati Võrumaalt Siberisse kokku 1654 inimest. „Nagu sellest oleks veel vähe – järgmise aasta jooksul saadeti siit järele küll küüdirongiga, küll vangilaagritesse üle tuhande inimese,” ütles Sild.

Esmakordselt mälestati Võrus märtsiküüditamise ohvreid mahajäetud vaksalihoone kõrval eelmisel aastal avatud memoriaali juures.

Vaata pilte ja videolugu Võru raudteejaamast.

Arved Breidaks