Alexela avas teisipäeval Võrus oma uuendatud kütustetankla, kus esimesena Baltimaades müüakse lisaks bensiinile ja diislikütusele ka nii LPG kui CNG gaasikütust ning pakutakse elektriauto laadimise võimalust.

„Avasime Võrus Baltikumi moodsaima tankla, kus saab tankida nii autobensiini, diislikütust kui ka kahte marki autogaasi,” rääkis Alexela Oil juhatuse esimees Ain Kuusik Lõunaeestlasele.

„Sellist [tanklat] ei olnud varem meie ketis ja sellist terviklahendust ei olnud terves Baltikumis.”

Võru linnaservas asuva tankla ligi 0,8 miljonit eurot maksnud värskendamine on osa Alexela tanklate uuendamise programmist, mille käigus saavad tanklad sinise tunnusvärvi, et eristuda konkureerivast Olerexi tanklaketist, kellega seni oldi ühtviisi kollast värvi.

Gaasi kättesaadavus paraneb

Gaasi lisandumine autokütuste konkurentsi toob Kuusiku sõnul sarnased tankimisvõimalused lähema kümnendi jooksul ka teistesse tanklakettidesse, sest maailm otsib üha enam naftale alternatiivi ning see näikse olevat leitud gaasis ja elektris.

„CNG puhul me näeme, et olemasolevates tanklates, neid on Eestis kõigest kuus, on tegelikult järjekorrad,” märkis Kuusik. „Ma usun, et kümne aasta pärast on see tankla siin kindlasti üks paljudest tavapärastest – kütuste osakaal on muutunud tänase diisli ja bensiini poolelt gaasi ja elektri peale.”

Koos gaasikütuste lisandumisega tuleb autoomanikel end kurssi viia ka uute lühenditega, mis tanklates ilutsevad.

LPG on lühend inglisekeelsest väljendist liquid petroleum gas ehk vedel naftasaadusest tehtud gaas ning lühend CNG tuleb samuti inglisekeelsest sõnaühendist compressed natural gas – kokkusurutud looduslik maagaas.

„See on nagu bensiin ja diisel,” võrdles Kuusik. „Need on erinevad autod, täiesti erinevad mootorid ja neid neid segi ajada ei saa.”

CNG tankimisvõimaluse loomist Võrus toetas 130 000 euroga Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Vaata pilte ja videolugu tankla avamisest.

ARVED BREIDAKS

Riigikogu majanduskomisjon lükkas aasta võrra edasi ELi biokütuse direktiivi jõustava seaduseelnõu rakendumise, mis muidu toonuks 1. maist kaasa mootorikütuse hinnatõusu.

„Nimetatud direktiiviga tuleb liikmesriikidele kohustus, mille kohaselt peab aastaks 2020 tarbitud transportkütustest moodustama taastuvast allikast toodetud kütus ehk biokütus kümme protsenti kütuste koguenergiast,” rääkis majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk.

Muudatuste jõustumisel ennustatakse bensiini ja diislikütuse hinnatõusu ühest eurosendist kuni viie eurosendini liitri kohta järgnevatel aastatel.

„Kuigi jutt käib üksikutest eurosentidest kütuseliitri kohta, siis tegemist on põhimõttelise otsusega. Eesti võtab direktiivi üle, aga rakendab seda alles viimasel hetkel, et kaitsta meie tarbijaid. Samas ei riku me Euroopa Liidus kokkulepitud reegleid,” lisas Kokk.

Esialgu sätestas seaduseelnõu, et käesoleva aasta 1. maist tuleb direktiiv rakendada, siis muudatusettepaneku tulemusel jõustub see aasta hiljem ehk 1. mail 2018.

LÕUNAEESTLANE