Justiitsministeerium soovib siduda raskemate liiklusväärtegude karistused õigusrikkuja sissetulekuga ja väiksemate rikkumiste puhul võimaldada senisest paindlikumat reageerimist.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on plaanis ulatuslik väärteokaristuste reform, mille üheks eesmärgiks on individuaalse lähenemise kaudu mõjutada inimesi rikkumistest hoiduma ja teiseks eesmärgiks vähendada nende süütegude hulka, mille eest mõistetavad karistused jätavad inimesele jälje karistusregistrisse.

„Ohtlike väärtegude puhul nagu joobes juhtimine, kiiruse ületamine enam kui 41 km/h või rooli istumine pärast seda, kui isikult on juhiluba ära võetud, peab riigil olema võimalus karistada rikkujaid selliselt, et see rikkujale mõju avaldab,” rääkis Reinsalu.

Praegune rahatrahvisüsteem mõjutab erineva sissetulekuga inimesi erinevalt. „Mõne isiku jaoks on trahv väga suur, teise jaoks aga märkamatu ega avalda mingit mõju edasisele käitumisele,” nentis Reinsalu.

Samal ajal tuleks tema sõnul vältida seda, et riik karistustega üle reageeriks. „Vähem ohtlike väärtegude eest tuleks kohaldada fikseeritud suuruses mõjutustrahvi, mida ei kanta karistusregistrisse,” märkis Reinsalu.

Kiirmenetlus vähendab trahvisummat

Kooskõlatusringile saadetud eelnõus nähakse ette mitmeid meetmeid, mis muudavad väärtegude eest karistamise regulatsiooni paindlikumaks.

Kui väärtegu menetletakse kiirmenetlusena, väheneb trahvisumma eelnõu järgi automaatselt kolmandiku võrra. Karistuse vähendamise põhjuseks on asjaolu, et kiirmenetlust saab rakendada vaid isiku nõusolekul, riigil aga aitab see kokku hoida nii aega kui raha.

Samuti kavandab justiitsministeerium võimalust lisada ka väärteomenetlusse tingimisi karistamise võimalus, sest esmakordselt rikkumise toimepannud süüdlasel võiks olla võimalus katseajal näidata enda paranemist. Kui inimene aga katseaja jooksul uue väärteo toime paneb, pööratakse varasem karistus täitmisele ning sellele lisandub uue teo eest mõistetud karistus.

Eelnõu pikendab ka rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaegu. Muudatuse eesmärgiks on vähendada majanduslikult vähekindlustatud isikutele rahatrahvi kohaldamisega kaasnevaid üleliia negatiivseid tagajärgi.

Praegu tuleb rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul, kuid üldjuhul saavad inimesed Eestis palka kord kuus. Nii võib juhtuda, et süüdlasel on väga keeruline tasuda trahvi tähtaegselt, trahvinõue võib jõuda kohtutäituri kätte, mis toob lisakulutusi. Seetõttu on kavas pikendada rahatrahvi tasumise tähtaega praeguselt 15 päevalt 45 päevani.

Viimase olulise muudatusena on plaanis loobuda väärteokaristusest seal, kus see ei ole õiguskuuleka käitumise saavutamiseks hädavajalik.

Näiteks on suitsuanduri paigaldamise kohustus küll äärmiselt tähtis tuleohutuse seisukohalt, kuid selle tagamiseks ei ole tarvis väärteokoosseisu. Riigi peamine eesmärk on kaitsta inimelusid ning veenduda, et suitsuandur saaks kinnitatud sinna, kuhu nõutav.

Seda eesmärki on võimalik saavutada läbi haldusõiguslike meetmete, näiteks ettekirjutuse ja sunniraha kohaldamise.

LÕUNAEESTLANE

Võrumaal registreeriti eelmisel aastal 573 kuritegu ehk 93 tükki vähem kui aasta varem. Põlvamaal piirdus kuritegude arvu vähenemine ühega ning Valgamaal suurenes kuritegude arv 605ni.

Võrumaal langes eelmisel aastal nii kuritegude, varguste kui ka kehaliste väärkohtlemiste arv, selgub justiitsministeeriumi teisipäeval avaldatud statistikast.

Põlvamaal vähenes kuritegude ning varguste arv, kuid kehaliste väärkohtlemiste arv kasvas 15 võrra 145 juhtumini.

Valgamaal suurenes kuritegude arv viis protsenti, kuid varguste arv vähenes 15 protsenti. Kehaliste väärkohtlemiste arv tõusis Valgamaal 12 protsenti 164 juhtumini.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul Eestis üldine kuritegevus kahaneb ja kriminaalpoliitika peab muutuma täpsemalt sihitumaks retsidiivse kuritegevuse ja kõrgohtlike kuritegude suunal.

„Kriminaalpoliitika üheks oluliseks eesmärgiks peab lähemas tulevikus olema raske korduvkuritegevuse vähendamine ja riigi tugevam kehtestamine paadunud õigusrikkujate suhtes,” ütles Reinsalu.

Alaealiste kuritegevuse ennetuseks erikohtlemine

Tema sõnul on alaealiste kuritegevus langenud peaaegu 1000 juhtumi piirimaile. Suur osa alaealiste kuritegudest on eakaaslaste vahelistest konfliktidest välja kasvanud vägivallateod ja kas poodidest või isiklike asjade vargused.

Uute rikkumiste ärahoidmiseks on kavas luua alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise süsteem, mis reageeriks alaealise riskidele ja vajadustele.

„Kõige viimane koht alaealise karistamiseks on vangla. Teadusuuringud näitavad, et alaealiste õigusrikkujate riskikäitumise põhjused on sageli ealised ja seotud noore arenguprotsessidega,” lisas Reinsalu.

Kokku registreeriti 2016. aastal 28 986 kuritegu. Varavastaseid süütegusid registreeriti eelmisel aastal 26 614, neist 12 372 olid kuriteod. Aasta varem oli see number 31 382, millest 14 966 olid kuriteod. Registreeritud vägivallakuritegude arv oli 7641.

Joobes sõidukijuhtimise süütegusid registreeriti 5875 (sõidukijuhi vere alkoholisisaldus oli vähemalt 0,5 mg/g või oli tegu narkojoobega); neist 2866 olid kuriteod.

Kuritegevus vähenes enamikus maakondades. Jätkuvalt oli kuritegevuse tase keskmisest kõrgem Ida-Virumaal ja Harjumaal ning kõige madalam Lääne-Eesti saartel.

Lõunaeestlane

Kuritegevuse statistika Kagu-Eestis 2016 (võrreldes 2015)

Allikas: justiitsministeerium