Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijad harjutasid teisipäeval Nursipalus koos USA liitlastega jao, rühma ja kompanii tasemel lahingulisi tegevusi.

Väljaõppe eesmärkideks oli vastase osutamine, formatsioonid, kohtumislahing ja varitsuse vastased tegevused.

„Liitlastega sagenenud ühisõppused Lõuna-Eestis on selge märk pataljonile, et meid võetakse partneritena väga tõsiselt,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Harjutuse kontrollija leitnant Rainer Raudsepa sõnul avardab selline koostöö ajateenijate maailmavaadet ja toob välja uusi tahke väljaõppes mida saab alati siledamaks lihvida.

Ameerika liitlased on esindatud 173. õhudessantbrigaadi 91. ratsaväerügemendi kompaniisuuruse üksusega, mis paikneb Balti regioonis alates käesolevast aastast.

LÕUNAEESTLANE

FOTOD: KAITSEJÕUDUDE PEASTAAP

Kaitseväe Taara linnakus andis reedel Eesti Vabariigile truudusetõotuse 400 Kuperjanovi pataljonis juuli alguses teenistust alustanud ajateenijat.

„Kui sõdurid jõuavad teenistusse, alustavad nad sisseelamist, saavad aru, kus nad on, mis asi on kaitsejõud, millised on siinsed käitumise ja olemise reeglid,” rääkis Kuperjanovi pataljoni ülem, kolonelleitnant Toomas Tõniste kutsealuste esimesest kahest teenistuskuust.

„Üsna kiirelt tulevad relvaõppetunnid, sõjatopograafia, praktilised orienteerumised, sideõpe ja sealt edasi jõutakse välioskusteni: kuidas ennast moondada, kuidas varjatult liikuda, kuidas tegutseda postil, kuidas looduses hakkama saada,” selgitas Tõniste.

Paari kuu pikkuse sõduri baaskursuse läbimise ja eksamite sooritamise järel annavad ajateenijad sõdurivande ning võivad kanda vasakul õlavarrel pataljoni tunnusmärki – naeratavat pealuud mustal taustal. Need, kellel ei õnnestunud truudusetõotuse ajaks pataljoni tunnusmärki välja teenida, saavad seda teha edasise teenistuse käigus.

„Julgen öelda, et nad [värsked kuperjanovlased] on olnud mitte halvemad, kui varasemad aastakäigud,” kinnitas Tõniste. „Nad on teinud oma ära.”

Võrreldes varasematega oli seekordne tseremoonia saanud ka uuenduse, sest esmakordselt tulid 2. jalaväebrigaadi tseremooniamarsina ettekandele Eduard Tamme heliteosed „Minu tervitus Sakala partisanidele” ja „Kindluse vallutamine”.

Juba oktoobris on Kuperjanovi pataljoni lisandumas uued ajateenijad, kes annavad oma sõdurivande detsembris.

Vaata pilte ja videolugu sõdurivande andmisest.

ARVED BREIDAKS

Juulis Kuperjanovi pataljoni teenistusse võetud ligi 400 ajateenijat näitavad teisipäeval ja kolmapäeval läbiviidavatel eksamitel, kuidas nad on sõdurioskuste baaskursuse omandamisega seni hakkama saanud.

„Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurid näitavad neil päevil, millise baasoskuste taseme on nad kuue teenistusnädalaga omandanud,” ütles jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Tema sõnul on eksamite põhirõhk lahinguväljal toimetulekuks vajalike oskuste kontrollimisel – tegevväelastest instruktorid hindavad ajateenijate oskusi nii esmaabi osutamisel, maastikul liikumisel kui relva kasutamisel.

Praegustele vaheeksamitele järgneb meeskonnarelvade õpe, kus tulevased allohvitserid ja autojuhid saavad esmased teadmised kuulipilduja ja tankitõrjerelvade kasutamiseks.

Sõdurioskuste baaskursus kestab kokku kolm kuud ning lõpeb septembri lõpus ajateenijate eksamite ja lõpurännakuga.

LÕUNAEESTLANE

Kuperjanovi jalaväepataljonis eelmisel nädalal teenistust alustanud ajateenijatel on käimas sõduri baasväljaõpe.

„Esimene nädal on olnud nagu alati uutele sõduritele kohanemiseks. Palju on harjumatut, aga ei midagi ülemäära keerulist,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni staabiülem major Tõnis Vau.

Sellel nädalal keskendutakse relvaõppele ja topograafiale, samuti on sõdurid õppinud tundma oma varustust ja saanud esimesed riviõppe tunnid.

2. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva Kuperjanovi jalaväepataljoni üks rahuaja ülesandeid on õpetada välja ja komplekteerida sõjaaja üksuseid. Ühe õppeaasta jooksul komplekteeritakse ajateenijatest kolm jalaväekompaniid, miinipildujapatarei, tagalakompanii ja staabikompanii.

LÕUNAEESTLANE

Kuperjanovi jalaväepataljon harjutas Võrumaal neli päeva kestnud õppuse Raba käigus rühmaülemate, keda ka kaitseväe selgrooks kutsutakse, hakkamasaamist oma jao juhtimisel rünnakul, kaitses ja muus tegevuses.

„Õppus Raba on ellu kutsutud valdavalt selle jaoks, et hinnata, kuidas me oleme oma rühmaülemad suutnud välja õpetada ja vaadata, kuidas nad on valmis oma reservväelastest või ajateenijatest üksuste juhtimiseks,” lausus leitnant Tõnu Niilo.

„Reservvägedes on rühmaülem ja jaoülem see kõige alus,” lisas Niilo. „Kui juhtida ei suudeta, siis Eesti riigikaitse ka väga hästi toimida ei saa.”

Kokku oli esmaspäevast neljapäevani kestnud õppusega Raba hõivatud ligi 900 ajateenijat ja tegevväelast nii 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi pataljonist kui ka luure, tankitõrje ja pioneeride erialarühmad 1. jalaväebrigaadist.

Lisaks jalaväelastele ja erialarühmadele harjutasid õppusel ka jalaväepataljoni toetusüksused, et toetada tegevust toitlustamise, meditsiini, relvastuse ja varustuse täiendamise osas.

Üheksa kuud tagasi teenistusse tulnud kutsealustest on Kuperjanovi pataljoni ülema, kolonelleitnant Toomas Tõniste hinnangul moodustunud löögijõuline reservüksus.

„Aspirandid näitasid õppusel kiiduväärseid sooritusi allüksuste juhtimisel,” kinnitas ta.

Tõniste sõnul jätkub rühmade ja ülemate areng läbi kompanii kursuse ja lahinglaskmiste kuni ajateenistuse lõpuni suurõppusel Kevadtorm.

Rühmaülemate oskused pannakse taas proovile juba järgmisel nädalal Võru- ja Põlvamaal aset leidval õppusel Ummamuudu tapelõs, kus harjutatakse taktikalisi tegevusi kompanii koosseisus.

Vaata pilte ja videolugu Nursipalu harjutusväljal kolmapäeval toimunud harjutusest.

ARVED BREIDAKS

Võrumaal algas neljapäevani kestev 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljoni õppus Raba, kus osaleb ligi 900 ajateenijat ja tegevväelast.

Lisaks tavapärasele pataljoni koosseisule osalevad õppusel luure, tankitõrje ja pioneeride erialarühmad 1. jalaväebrigaadist.

„Aspirandid on meie reservväe selgroog. Nende sooritused otsustavad selle, kuidas viiakse ellu kõrgema ülema plaan lahinguväljal,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Õppuse peamiseks eesmärgiks on hinnata rühmade ja rühmaülemate tegevust erinevates taktikalistes olukordades nagu rännak, kaitselahing ja rünnak. Aspirantidest tulevased reservrühmaülemad saavad õpitud teadmisi reaalsetes situatsioonides rakendada.

Lisaks jalaväelastele ja erialarühmadele harjutavad õppusel ka jalaväepataljoni toetusüksused, kes peavad olema valmis toetama kogu tegevust nii toitlustamise, meditsiin, relvastuse kui ka varustuse täiendamise osas.

Õppusel kasutatakse imitatsioonivahendeid ja tegutsetakse peamiselt kaitseväe harjutusaladel, kuid osaliselt ka Võru linna lähiümbruse era- ja riigimaadel. Õppusel Raba saadud kogemusi saavad üksused rakendada mais toimuval suurõppusel Kevadtorm 2017.

Lõunaeestlane

Kaitseväelise jalutuskäiguga läbi laupäevase Võru linna tähistas 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi pataljon veerandsajandi möödumist pataljoni taastamisest.

Praegu Eesti suurim jalaväepataljon taasasutati 18. märtsil 1992 valitsuse otsusega nr 18. Väeosa esimeseks ülemaks taasiseseisvunud Eestis sai siis veel kapteni auastmes olnud kindralleitnant Johannes Kert.

25 aasta taguse otsuse tähistamiseks sammus mitusada kuperjanovlast eeotsas pataljoni praeguse ülema kolonelleitnant Toomas Tõnistega läbi Võru linna, et demonstreerida rivioskust ning Eesti kaitseväe ja rahva ühtekuuluvust.

Vaata pildigaleriid ja videolugu jalutuskäigust.

Arved Breidaks

2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi jalaväepataljon tähistab 18. märtsil oma taasloomise 25. aastapäeva kaitseväelise jalutuskäigu ja lahtiste uste päevaga.

Pataljoni allüksused koos politsei- ja piirivalveorkestriga asuvad jalutuskäigule läbi Võru linna kell 10, et demonstreerida linnarahvale rivioskusi kui kaitseväelise korra ja organiseerituse alust. Sellel järgneb kell 14-17 toimuv lahtiste uste päev Taara linnakus.

„Kuperjanovi jalaväepataljoni taasloomisest möödub 25 tegusat aastat, mil pataljon on tublisti panustanud Eesti riigikaitsesse. Pataljoni ridadest on sirgunud ohvitsere, kes teeninud kaitseväe juhataja, peastaabi ülema, kaitseliidu ülema ja teistel kõrgetel ametikohtadel,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Toomas Tõniste.

„Mis veelgi olulisem – pataljon on kasvulavaks uutele kuperjanovlastele, ohvitseridele, allohvitseridele ning sõduritele, kes on valmis, relv käes, oma riiki ja vabadust kaitsma,” lisas Tõniste.

Sõduri elu-olu vaadata

Lahtiste uste päeval saavad huvilised tutvuda ajateenijate olmetingimustega, varustuse ja relvastusega, lasta õhkrelvast, harjutada paintballi, proovida raskekuulipilduja ja tankitõrjerelva laskesimulaatorit ning maitsta sõdurisuppi.

Kõige väiksemate külaliste jaoks on lastenurk, kus saab joonistada ja muud huvitavat teha. Värbamiskeskus tutvustab kaitseväe tegevust ja ametikohti, erioperatsioonide väejuhatus demonstreerib oma varustust, kell 16 algava näidislahinguga demonstreerivad kaitseväelased oma oskusi.

Kuperjanovi jalaväepataljoni on hetkel suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib pea 800 ajateenijat. Pataljon taasloodi 18. märtsil 1992.

Kõigil külalistel palutakse kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Lõunaeestlane

Võru- ja Valgamaal lõppes Kuperjanovi jalaväepataljoni nelja päeva pikkune õppus, kus ligi 300 kaitseväelast harjutas lahingutegevust asustatud alal.

Õppust juhtinud 2. jalaväekompanii ülem kapten Lauri Teppo sõnul said õppusel osalenud ajateenijad hästi hakkama. „Rühma- ja jaoülemad ilmutasid initsiatiivi ja agressiivsust, mis on olulised tegurid igasuguses lahingutegevuses,” ütles kapten Teppo.

Esmaspäeval alanud õppuse eesmärk oli harjutada linnalahingu põhielemente, mille hulka kuuluvad nii hoonestatud alal liikumine, hoonetele lähenemine ning neisse sisenemine kui ruumide vastasest puhastamine.

Õppusel osalenud reamees Tarmo Kullase sõnul on füüsiliselt raske linnalahing ajateenijatele heaks vahelduseks. „Selline harjutus on metsaõppusest kindlasti põnevam ja meenutab veidi filmides nähtut,” ütles reamees Kullas.

Lõunaeestlane

FOTO: Roomet Ild

Ligi 300 Kuperjanovi jalaväepataljoni kaitseväelast harjutavad sel nädalal lahingutegevust Võru linnas ja Sõmerpalu vallas ning Valgamaal Laatres, Hellenurmes ja Õrus.

„Planeeritud tegevus nendel päevadel on linnalahingu põhielementide õpe. Harjutame hoonestatud alal liikumist, hoonetele lähenemist ning neisse sisenemist, ruumide vallutamist ja muud lahingutegevust linnatingimustes,” ütles õppuste juht kapten Lauri Teppo.

Reedeni kestval õppusel kasutatakse tühjana seisvaid hooneid, harjutusel kasutatavad imitatsioonivahendid võivad tekitada tavapärasest suuremat müra.

Ajateenistuse jooksul õpetatakse sõdureid võitlema erinevates lahinguliikides, millest võitlus hoonestatud alal on üks keerulisemaid ja raskemaid nii füüsiliselt, kui vaimselt, sest lahinguline olukord muutub kiiresti ja nõuab tähelepanelikkust sidepidamisel ning lahingujuhtimise eripäradega arvestamist.

Lõunaeestlane

Tänavu oma taasloomise 25. aastapäeva tähistav Kuperjanovi jalaväepataljon korraldab sel puhul Võru linnas piduliku jalutuskäigu.

Linnavalitsus andis nõusoleku 18. märtsil toimuva jalutuskäigu korraldamiseks ja kaitseväe tehnika liikumiseks mööda Kose teed, Jüri, Koidula ja Kreutzwaldi tänavat.

Kuperjanovi partisanide pataljon loodi ametlikult 23. detsembril 1918. Taasasutamisel, 18. märtsil 1992, sai väeosa nimeks Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon ning alates 1. jaanuarist 2009 kannab see nime Kuperjanovi jalaväepataljon.

Lõunaeestlane

Kerges vihmasajus harjutasid Kuperjanovi jalaväepataljoni sõdurid esmaspäeva pärastlõunal kaitseväe veebli Siim Saliste juhatusel oma etteastet vabariigi aastapäeva paraadil.

Kuperjanovlased viib esmakordselt paraadile mullu väeosa ülemaks asunud kolonelleitnant Toomas Tõniste.

„Me läheme kahe allüksusega – jalaväekompanii ja miinipildujapatareiga,” rääkis Tõniste Lõunaeestlasele. „Kokku siis Võrust Tallinnasse pealt saja mehe.”

Esmaspäevasel ülevaatusel tehti paraadiharjutus läbi kaks korda, et reedel eksimusi sisse ei tuleks. Sest nii mõndagi on tänavusel paraadil teisiti, kui varasemalt, näiteks see, kuidas saluteerida vabariigi presidendile.

Paraadil üle tuhande inimese

Vabariigi 99. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas Vabaduse väljakul 24. veebruaril algusega kell 12.

Paraadil on üle tuhande osaleja ja üle saja ühiku tehnikat, vahendas kaitsejõudude peastaap. Kokku osaleb paraadil 41 lippu, viis kompaniid, neli patareid, 22 rühma ja kolm orkestrit – lisaks kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti orkestritele võtab paraadist osa Ameerika Ühendriikide õhuväe orkester.

Esindatud on kõik väeliigid, kaitseväe ühendatud õppeasutused, Balti kaitsekolledž, Vahipataljon, staabi- ja sidepataljon, 1. ja 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, Kaitseliidu Rapla maleva tankitõrjerühm ja Harju maleva miinipildujarühm, esmakordselt vabariigi aastapäeva paraadil osalev naiskodukaitse ning Kaitseliidu Tallinna maleva akadeemiline malevkond. Samuti näeb paraadil sisekaitseakadeemia kadette ning politsei- ja piirivalveameti teenistuskoeri.

Scoutspataljon osaleb paraadil esimest korda jalaväe lahingumasinatega CV9035 ning Viru jalaväepataljon soomustransportööridega Sisu XA-188. Esmakordselt osaleb paraadil 1. jalaväebrigaadi luurekompanii.

Paraadi osaleb rühmasuuruse üksusega ka USA Eestis viibiv väekontingent koos kahe jalaväe lahingumasinaga Bradley ning kahe tankiga M1A2 Abrams. Lisaks ameeriklastele saadab paraadile rühmasuuruse üksuse Ühendkuningriik, liputoimkondadega on esindatud Läti, Leedu, Poola ja Taani.

Vaata pilte ja videolugu Kuperjanovi pataljonist.

Arved Breidaks