Kaubi külas esmaspäeval puhkenud kulupõlengu kustutamiseks kulus päästjatel ligi kaks tundi.

Häirekeskus teatas kell 12.50 Kaubi külas puhkenud maastikupõlengust, kus tuli oli levinud juba paarisajale meetrile ning kandus metsa alla.

Päästjad kustutasid lõpuks kolmele hektarile metsaalusele levinud tulekahju kella 14.43, vahendas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Tulekahju sai alguse hooletust lõkkepõletamisest (alumisel pildil).

LÕUNAEESTLANE

FOTOD: LÕUNA PÄÄSTEKESKUS

Päästjad hoidsid ära kulupõlengu levimise kahe talu hooneteni.

Häirekeskus teatas kell 14.07 kulupõlengust Misso vallas Kundsa külas, kus hädaabikõne teinud inimese sõnul ohustas kulutuli naabermaja.

Hooletust lõkkepõletamisest alguse saanud kulutuli oli levinud 4,5 hektarile, vahendas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Päästjad kustutasid tulekahju kustutusvahenditega varustatud ATV abil kella 15.13, hoides ära tule leviku kahe talukompleksi hoonetele.

Elanikele selgitati lõkkepõletamise ohutusnõudeid.

LÕUNAEESTLANE

Väiso külas süttis neljapäeva hilisõhtul kulupõleng, mis ähvardas metsa kanduda.

Häirekeskus teatas kell 23.31, et Väiso külas on kulupõleng ning tuli on metsast umbes viie meetri kaugusel. Tulejoone pikkuseks hindas tulekahjust teataja 10-15 meetrit.

Päästjad kustutasid 150 ruutmeetrise kulupõlengu, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

LÕUNAEESTLANE

Võrumaa päästjatel tuli teisipäeval käia kustutamas ühtekokku nelja kulupõlengut, millest kolm olid alguse saanud hooletust lõkketulest.

Kell 15.04 teatati, et Lasva vallas Paidra külas on hooletusest lõkkepõletamisel süttinud 0,3 hektarit kulu ning põleng ohustas talumajapidamise sauna ja kuuri. Päästjad kustutasid tulekahju poole tunniga.

Kella 15.23 ajal süttis Võru vallas Räpo külas hooletust lõkkepõletamisest pool hektarit kulu, mille päästjad kustutasid.

Kella 17.59 ajal süttis Varstu vallas Krabi külas hooletust lõkkepõletamisest hektari ulatuses kulu. Tuleohutusnõudeid eiravalt lõkkeid põletanud inimeste andmed edastati järelevalveinspektoritele.

Kella 18.35 ajal põles Vastseliina vallas Illi külas veerand hektari ulatuses kulu ja põleng ohustas mitmeid hooneid. Selgus, et maaomanik oli kulu ise süüdanud. Kulupõletamise keelu eiraja andmed fikseeriti ja edastati keskkonnainspektsioonile, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Päästeamet hoiatab, et lõkete põletamisel tuleb tagada, et tuli ümbrusele ei leviks. Tuulise ilmaga on lõkkepõletamine keelatud. Lõuna päästekeskuse inspektorid võtavad vastutusele kõik lõkkepõletajad, kelle lõketest süttib kulu. Ühtlasi kontrollivad nii päästjad kui inspektorid igapäeva tööülesannete täitmise käigus nende teele jäävate lõkkepõletajate ohutusnõuete täitmist.

LÕUNAEESTLANE

Valgamaal Karula vallas neljapäeva õhtul kulupõlengut kustutama saabunud päästjaid võttis vastu tõrges maaomanik, kelle taltsutamiseks tuli kohale kutsuda politsei.

Häirekeskus teatas kell 19.21, et Londi külas põleb hektari ulatuses kulu. Kohapeal selgus, et maaomanik oli ise kulu süüdanud, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Maaomanik lausus, et teeb oma maal, mida ise tahab ning keeldus isikuandmete andmisest päästeametnikule. Selleks tuli kohale kutsuda politsei.

Kulupõletamise keelust üleastujaga tegeleb edasi keskkonnainspektsioon.

Lõunaeestlane

Hooletust lõkkepõletamisest alguse saanud kulupõleng ähvardas Vastseliina vallas elumaja süüdata.

Häirekeskus teatas kell 16.22, et Voki külas põleb ühel hektaril kulu ning maastikupõleng on jõudnud elumajast 20 meetri kaugusele.

Päästjad said tulele piiri peale ja õnneks hooned ei süttinud, vahendas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Hooletu lõkkepõetaja andmed edastati päästekeskuse menetlusinspektoritele.

Lõunaeestlane

FOTO: Lõuna päästekeskus

Võru vallas puhkes teisipäeva lõunatunnil tulekahju Käätso külas asuval põllul, kust kulutuli ähvardas kanduda läheduses asuvatele hoonetele.

Häirekeskus sai teate maastikupõlengust kell 12.18. Madal kuluhein põles hoonetest umbes poolesaja meetri kaugusel, kuid tugevad tuulepuhangud ähvardasid kahjutule kanda majapidamisteni.

Kulupõlengu kustutasid Võru päästjad, kes olid kohal pääste- ja paakautoga ning kasutasid tulekollete kustutamiseks spetsiaalset maastikusõidukit.

Kulupõlengu puhkemise põhjus on selgitamisel. Ühtegi lõket ümbruskonnas ei täheldatud.

Vaata pilte ja videolugu sündmuskohalt.

Arved Breidaks

Lume alt välja sulanud kulu kuivab kevadpäikese ja tuulte käes kiiresti ning muutub kergesti süttivaks. Kulupõletamine on keelatud ja kuluprahist vabanemise sooviga lõunaeestlased seda tavaliselt põlema ei süüta.

Päästeameti Lõuna päästekeskusele teeb muret igakevadine lõkkepõletamine, kus ohutusnõuete eiramisel kulu siiski süttib ja põleng levib metsa või hoonetele. Tihti tehakse lõket hoolimata kõvast tuulest, mis sädemed ümbrusele kannab.

Kulupõlenguid põhjustab ka hooletu ümberkäimine lahtise tulega, milleks enamasti kulusse visatud kustutamata suitsukoni või tikk.

Süttides levib kulutuli soodsa tuule korral väga kiiresti, vahel lausa mitmes suunas ja selle kustutamine kulutab rohkelt päästjate aega ning ressurssi.

Kevadisel lõkkepõletamise hooajal tekivad olukorrad, kus paljude väljakutsete tõttu on päästjad hõivatud ning nii mõnelegi õnnetuskohale jõudmine, kus inimesed kiiret abi vajavad, võib seetõttu viibida. Et seda ei juhtuks palume elanikel enda käes oleva elava tule eest tähelepanelikult hoolitseda. Selleks tuletame meelde lõkke tegemise ohutusnõuded:

• Jälgi, et lõkkekoha vahemaa hoonete, metsa või põlevmaterjali hoiukohani (näit puuriidad) oleks tuleohutuse tagamiseks piisav. Lõket ei tohi teha hoonetele ja põlevmaterjali hoiukohtadele lähemal kui 8 meetrit ja tuleohtlikul ajal metsale lähemal kui 20 meetrit.
• Lõket tohib teha ainult tuulevaikse ilma või nõrga tuulega, mis on kuni 5,4 meetrit sekundis (liiguvad puude peenikesed oksad).
• Lõket tuleb kuni selle ärapõlemiseni valvata.
• Lõkke juurde peab käeulatusse panna esmased kustutusvahendid: ämber veega, kustutusluuad, veega täidetud voolik või käsikustutid.
• Lõkkease tuleb ümbritseda mittesüttiva mineraalse pinnasega (muld, liiv, savi, kivid) ja arvestama peab lõkkest lenduda võivate sädemetega. Seejuures ongi oluline jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.
• Pea meeles, et lõke ei ole prügi või jäätmete põletamiseks. See saastab keskkonda ning on jäätmete ebaseaduslik käitlemine.
• Tiheasustusaladel on omavalitsused sageli kehtestanud lisapiiranguid lõkete põletamiseks, mis on kirjas omavalitsuse heakorra või jäätmekäitluse eeskirjades.
• Enne lahkumist tuleb veenduda, et lõke on kustunud ning uuestisüttimise vältimiseks tasub lõkkease veega üle valada.

Kulupõletamise keelust üleastujaid ja tuleohutusnõuete rikkujaid saavad päästeameti inspektorid karistada rahalise trahviga kuni 1300 eurot.

Inspektorite eesmärk ei ole karistamine, vaid soov ära hoida õnnetusi ning kahju keskkonnale. Mõelgem sellele, et põldudel elab hulk väikseid loomakesi, kes silma ei paista ning kulupõlengus surma saavad. Põlengusuits saastab õhku, aga metsa või hoonetele leviva kulupõlengu tagajärjeks võivad olla väga suured otsesed materiaalsed kahjud.

Eelmisel aastal sõitsid päästjad Eestis kulupõlenguid kustutama 1129 korda. Lõuna-Eesti kuues maakonnas käidi kulupõlenguid kustutamas 228 korral. Enamus väljakutsetest leidis aset kevadperioodil aprilli ja maikuus.

Marek Kiik,
Päästeameti Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht