Kõrgharidusega või kõrgharidust nõudval ametikohal töötava kultuurivaldkonna töötaja brutotöötasu alammäär tõuseb tuleval aastal esmakordselt üle tuhande euro piiri 1150 euroni ehk 22,5 protsenti.

„Oleme pidanud oluliseks investeerida raha eelkõige inimestesse, kelle igapäevatöö on seotud kultuuri loomise või elamuste pakkumisega. Kolme aastaga oleme suutnud tõsta miinimumpalga 731 eurolt 1150 euroni ehk 419 euro võrra. Samas tempos jätkates saavutame kokkulepitud ajaks kultuuritöötajate miinimumpalga eesmärgi,” ütles kultuuriminister Indrek Saar.

Kultuuriministeeriumi ettepaneku järgi suurendatakse 7,5 protsenti ka nende kultuurivaldkonnas töötavate inimeste palgafondi, kes on tugipersonal või kõrgharidusega kultuuritöötajad, kelle sissetulekud ületavad brutotöötasu alammäära.

„Palgafondi märkimisväärne tõus võimaldab tõsta ka nende palkasid, kelle töötasu on täna üle brutotasu alammäära ning premeerida tublimaid. See, kuidas lisanduvate palgafondi vahendite jaotus igas kultuuriasutuses toimub, on nende juhtide otsustada,” lisas Saar.

LÕUNAEESTLANE

Ligi 120 kultuuritöötajat üle Eesti osales augusti kolmel esimesel päeval Valgemetsa puhkekülas rahvamajade ühingu korraldatud XI Rahvamajade suvekoolis.

Tänavu oli suvekooli korraldamise au antud Põlva maakonnale. Lisaks muljete vahetamisele kolleegidega, kultuuritööst puhkamisele ja uute värskendavate elamuste saamisele, on suvekoolis olulisel kohal ka vaimu värskendavad erialased loengud ning tegevused.

MTÜ Veriora tsunft õpetas osalejatele, kuidas taaskasutada erinevaid materjale, Erle Nõmm arutles ellujäämise üle muutuvas maailmas ja Aleksei Turovski mõtiskles looduse ja inimeste suhte üle läbi ajaloo. Lisaks andis Eesti Rahvamajade Ühing suvekooli ajal pidulikult üle 11-le kultuurikorraldajale kutsetunnistused.

Seekordse suvekooli teemaks oli „Noored ja rohelised“, mis viitas Põlvamaa tunnuslausele „rohelisem elu“ ja kutsus üles märkama loodust enda ümber, seda hoidma ja taaskasutama ning ühtlasi juhtis tähelepanu ka noortele ja järeltulevale põlvkonnale.

Eesti Rahvamajade Ühingu esinduskogu liige Põlvamaal, Kanepi seltsimaja juhataja Marju Jalas tõdes, et suvekool oli väga hästi korda läinud ning osalejad ei olnud positiivse tagasisidega kitsid. „Ühtsuses peitub jõud ning hästi toimiva meeskonnaga on võimalik korraldada väga edukat sündmust“, tõdes Marju Jalas.

Rahvamajade suvekooli üheks humoorikamaks ja pikisilmi oodatud osaks on maakondade etteasted. Osalejate aplausi ja joovastushüüded teenisid välja Rapla maakonna esindajad sketšiga enampakkumisele pandud kolmest kogemustega kultuuritöötajast, kelle aastane energiavajadus on kolm päeva suvekoolis ja töövõimekus 360 päeva 24/7.

Boonusena pakuti oksjoni võitjale kaasa Rapla maavalitsust, vihjates riigis tehtud ja veel ka planeeritavatele kultuuripoliitilistele otsustele, mille juures kahjuks väga sageli ei arvestata piirkondade kultuurivõrgustiku väljakujunenud joontega ja kultuuriharrastuse võimaluste püsimajäämiste toetamisega kui ühe piirkonna elujõulisuse ja ellujäämise kriteeriumiga.

Kuna rahvamajade suvekoolis on kohal kogu Eestimaa kultuurivedurite tuumik, on see parim võimalus korraldava maakonna kollektiividele ja ettevõtetele enda ja oma piirkonna tutvustamiseks.

Näiteks kommenteeris ansambli Moisekatsiq liige Hendrik Hinrikus, et nemad said esimesed esinemiskutsed juba vahetult peale oma kontserdi lõppu.

Põlva maakond tutvustas suvekooli läbi Intsikurmu laululava, Varbuse Muusikamõisa, Põlva Talurahvamuuseumi, Eesti Maanteemuuseumi ja ajaloolise Postitee.

Tuleval aastal korraldab kokkutuleku Võru maakond.

KATI TAAL, Põlvamaa rahvakultuurispetsialist

FOTOD: ANDRES TREIAL