Tartu maakohus plaanib järgmisest aastast ühendada lõplikult Võru ja Põlva kohtumajad, mille tulemusel koondatakse kahe maakonna kohtupidamine Võru kohtumajja (pildil).

„Nende kohtumajade teeninduspiirkonnad ja juhtimine ühendati juba eelmisel aastal, kuid uuel aastal koonduks õigusemõistmine Võrru,” selgitas Tartu maakohtu esimees Liivi Loide Lõunaeestlasele. „Sõltumata sellest, kas plaan teostub või mitte, on kiire ja kvaliteetne õigusemõistmine tagatud kõigile piirkonna inimestele.”

Põlva kohtumaja sulgemise põhjuseks on Loide sõnul ühelt poolt Põlva- ja Võrumaal vähenenud kohtuasjade hulk, kuid ka muutused kohtusüsteemis.

„Kasvab kirjaliku menetluse osakaal, mille käigus inimestel ei ole vaja asja lahendamiseks kohtumajja tulla,” rääkis Loide. Samuti kasutavad kohtud elektroonilist e-toimiku süsteemi, mis võimaldab esitada ja saada dokumente ning tutvuda kohtutoimiku materjalidega arvutis.

„Seetõttu on oluliselt vähenenud vajadus kohtumajas käimiseks. Lisaks suures osas kirjalikult lahendatavatele eraõiguse vaidlustele laheneb ka valdav osa kriminaalasjadest lihtmenetluses. See tähendab, et kannatanud ja tunnistajad kohtusse tulema ei pea,” kinnitas Loide.

Näiteks eelmisel aastal lahendati Põlva kohtumajas kokku 17 üldmenetluse kriminaalasja, millest vaid 11 asja istungil osales kannatanu või tunnistaja.

Kabinetivaikuses sündinud otsus?

Põlva maavanem Igor Taro teatas kolmapäeval pressiteate vahendusel, et Tartu Maakohtu kavatsus jätta Põlvamaa inimesed ilma kohtumaja teenustest maakonnakeskuses on äärmiselt kahetsusväärne üllatus.

„Kõigi riigistruktuuride esindatus maakonnakeskustes on olnud riigimajade plaani aluseks ning selles valguses on Põlvast kohtumaja likvideerimise soov täiesti arusaamatu,” sõnas Taro. „Tartu Maakohtu esimehe Liivi Loide kabinetivaikuses sündinud otsus jätab Põlvamaa inimesed kohtupidamise kättesaadavuse osas teiste maakondadega võrreldes kehvemasse seisu ja see pole lihtsalt vastuvõetav.”

Tartu Maakohtu esimees Liivi Loide lükkab Taro süüdistuse tagasi, öeldes, et arutelusid õigusemõistmise kättesaadavuse ja ka kohtumajade asukohtade üle on peetud nii kohtusüsteemis kui justiitsministeeriumis.

„Maakohus on leidnud, et kohtumajade teatav koondumine on paratamatu, kuid õigusemõistmine peab toimuna ka väljaspool Tartut ja Tallinna. Seetõttu võiks Põlva ja Võru kohtumajade ühendamine Võrru olla kompromiss, mis tagaks kahe maakonna elanikele õigusemõistmise kättesaadavuse kõige väiksemate muudatusega,” ütles Loide.

Põlva kohtumajas töötavad kohtunikud ja ametnikud saaksid ümberkorralduse järel jätkata tööd Võru kohtumajas.

Kahe kohtumaja ühendamise lõplik otsus tehakse pärast kohtute haldamise nõukoja heakskiitu.

ARVED BREIDAKS

Tartu maakohus tunnistas teisipäeval Mati Keemi (56) süüdi ühe rusikalöögiga 16-aastase noormehe surma põhjustamises ja karistas teda seitsmeaastase vangistusega.

Kuna asi lahenes kohtus lühimenetluses, vähendati seaduse alusel karistust kolmandiku võrra. Seega tuleb Keemil kanda nelja aasta ja kaheksa kuu pikkune vangistus, millest kaks päeva on ta eelvangistuses juba ära kandnud, teatas kohtu pressiesindaja.

Kohtus leidis tõendamist, et surma saanud noormees oli eelmise aasta 14. juulil kesköö paiku koos 18- ja 15-aastase noorukiga Võrumaal Urvaste vallas Kuldre külas asuva kortermaja ees. Majaelanikust tunnistaja ja ühe teise, 15-noormehe vahel tekkinud tüli tagajärjel lasi viimane maja ees seisnud süüdistatava pojale kuuluva auto rehvist õhu välja.

Tunnistajalt sai Keem teada, et keegi tegutseb auto kallal. Süüdistatav läks õue auto juurde, kuid sel hetkel oli seal vaid kannatanu, keda Keem lõi rusikaga üks kord näkku. Noormees kukkus ja kaotas teadvuse.

Süüdistatava palvel kutsuti seejärel kohale kiirabi ja kannatanu toimetati haiglasse, kus ta suri 15. juuli pealelõunal. Surmaga lõppenud tervisekahjustuse tingis Keemi rusikalöök.

Vajalik reaalne vangistus

Kohus leidis, et Keemi tuleb toimepandud kuriteo eest karistada vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal. Kuigi Keem ei soovinud kannatanu surma ega põhjustanud seda ühe löögiga tahtlikult, on tema süü kohtu hinnangul suur.

Sedavõrd ränga tagajärjega teo eest ei saa mõista ei šoki- ega tingimisi vangistust. Surma põhjustanud raske tervisekahjustuse tekitamise eest võimaldab seadus mõista nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Kohus arvestas karistust mõistes sellega, et Keemil puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Kuigi süüdistatav tunnistas kohtus end süüdi ja avaldas oma teo pärast kahetsust, ei arvestanud kohus viimast karistust kergendava asjaoluna.

Kohtu hinnangul ei olnud Keemi kahetsus siiras. Süüdistatav üritas kohtus antud ütlustes enda rolli toimunus pehmendada, samuti kinnitasid kannatanud, et Keem ei ole nende ees vabandanud.

Kohtu hinnangul tegutses süüdistatav impulsiivselt, minnes vihaselt õue noormehi korrale kutsuma ja samas välja selgitamata tegelikku olukorda, kes mida täpselt autoga väidetavalt tegi. Ta lõi esimest talle ettejuhtuvat noormeest rusikaga näkku.

Kohtu jaoks on määrava tähtsusega see, et Keem täiskasvanud mehena läks ja lõi alaealist noorukit, kes selle tagajärjel suri. Keemi käitumine oli kaalutletud, sihilik, agressiivne ja vägivaldne. See ei ole kuidagi õigustatud ka mitte siis, kui keegi on väidetavalt tema pojale kuuluvat vara rikkunud.

Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus seda, et Keem on kannatanutele tänaseks vabatahtlikult täielikult hüvitanud enam kui 1000-eurose kahju.

Kohus mõistis Keemile rangema karistuse kui seda taotles mai lõpus toimunud kohtuvaidluses prokurör. Viimane palus mõista süüdistatavale nelja-aastane vangistus, millest lühimenetluse kohaldamise tõttu kuuluks kandmisele kaks aastat ja kaheksa kuud.

Kaitsja hinnangul kvalifitseerub süüdistatava tegu kehaliseks väärkohtlemiseks, kuna tema tahtlus oli suunatud noormehe ühekordsele löömisele.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin on kohtuotsusega rahul.  „Kohus nõustus prokuratuuri seisukohaga süüküsimuses ning leidis, et süüdistatav peab teo eest vastutamiseks reaalset vangistust kandma,” ütles Aleksašin.

Ta lisas, et kohtu poolt karistuseks mõistetud vangistus oli prokuratuuri poolt taotletust mõnevõrra pikem. „Kuna süüdistatav läks arusaamatust lahendama vägivallaga esimese ette juhtunud isiku suhtes ja põhjustas sellega 16-aastase noormehe surma, on karistuseks mõistetud vangistus põhjendatud,” lisas prokurör.

Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu saavad tänast otsust vaidlustada 15 päeva jooksul.
LÕUNAEESTLANE