Keskerakonna Võrumaa osakond nimetas eelolevatel kohalikel valimistel Võru linnapeakandidaadiks Ülo Tuliku ning linnavolikogu esimehekandidaadiks riigikogulase Anneli Oti.

„Järgmise valimistsükli üheks põhiteemaks kujuneb linna ja seda ümbritsevate valdade ühinemine ja mina olen valmis selle teemaga edasi minema. Lõpptulemus peab olema võimalikult kiire ühinemine,” rääkis linnapeakandidaat Tulik.

Anneli Ott nimetas Keskerakonna jaoks olulisteks teemadeks munitsipaalehituse programmi, et pakkuda noortele spetsialistele konkurentsivõimelist elamispinda. Rohkem tuleb Oti hinnangul pingutada ka selle nimel, et piirkonnas tegeletaks ettevõtlusega ja et kohalikud inimesed saaksid teha tööd oma kodukohas.

LÕUNAEESTLANE

Esmaspäeval sai Montenegrost NATO 29. liikmesriik, mille puhul võiks Põhja-Atlandi alliansi lepingu viiendale artiklile mõeldes küsida, kas 625 000 elanikuga Balkani mägiriigi iseseisvus on väärt Eesti sõdurite tervise ja elu ohverdamist, kui see peaks vajalikuks osutuma?

Eesti ja meie Balti sõsarate puhul on seda küsimust kordi ja kordi esitatud. Isegi pärast seda, kui NATO otsustas saata Balti riikidesse ja Poolasse lisaväed, ei kadunud umbusk kuhugi. See teisenes küsimuseks, kas siia toodud USA, Briti ja Prantsuse väekontingent ka tegelikult sekkub, kui venelastega „asjaks läheb”.

Nii on Eesti julgeoleku tagamine NATO poolt saanud siseriiklikult mõneti usuasjaks, kus sõltuvalt hindajast on klaas kas pooltäis või pooltühi.

Kuni Keskerakonna võimuletulekuni nähti seda klaasi poolenisti täis olevat. Eesti võimupoliitikute seas ei olnud kombeks kahelda ei selles, et NATOsse kuulumine on Eestile eluliselt vajalik, ei selles, et liitlased meile vajadusel appi tulevad, ega ka selles, et me teeme siseriiklikult kõik selleks, et Eesti kaitsevägi muutuks Põhja-Atlandi alliansi orgaaniliseks osaks. Et me poleks julgeolekut tarbiv, vaid seda tootev riik.

See on seni õnnestunud. Kui ilmnes, et NATO vägede paigutamine Eestisse saab reaalsuseks, järgnes sellele kiire poliitiline otsus suurendada kaitsekulusid, saavutamaks valmisolek liitlasi võõrustada. Lisaraha suunamine riigikaitsesse ei põhjustanud poliitilist vaidlust, sest liitlaste kohalolu on riigi eksistentsile vajalik.

Kui võrrelda Eesti kaitseväe kohta käivaid uudiseid aastast 2017 ja aastast 2014, on nende sisus märgata olulist erinevust: liitlasvägede osalemine kaitseväe õppustel on praeguseks saanud igapäevaseks asjaks, mis mõne aasta eest veel sugugi nii ei olnud.

See tõik süvendab arusaama, et Eesti pole eraldiseisev saar, vaid Lääne-Euroopa kaitsesüsteemi loomulik osa, mille käivitavaks jõuks on jagatud ühised väärtused, arusaam, et Varssavi ja Berliini kaitsmine algab Luhamaal ja Narvas ning Tallinna kaitsmine on sama oluline, kui iga teise NATO liikmesmaa pealinna kaitsmine.

Ent miski ei ole enesestmõistetav. Keskerakonna võimuletuleku järel on Eesti julgeoleku müüri taotud üsna mitu mõra, mida järjekindlalt suuremaks üritatakse uuristada. Viimati lõppeval nädalal riigikogus.

Omad või võõrad?

Riigikogus teisipäeval toimunud Eesti ja USA kaitsekoostöö kokkuleppe ratifitseerimisel jätsid osad keskerakondlased lepingu poolt hääletamata, andes sellega märku, et kaitsekoostöö Eesti ja USA vahel on midagi sellist, mida ei peaks olema.

Hääletamisest hoidunud Mihhail Stalnuhhin põhjendas, et USA-d ei saa enam usaldada. „Mulle tundus, et kunagi on selline asi juba olnud, et tuleb võõras armee sisse ja nende jaoks ei ole piire, nende jaoks ei ole teie politseid, nende jaoks ei ole teie kohtusüsteemi. Ma otsustasin, et siin peaks pikemalt mõtlema,” ütles Stalnuhhin Delfile.

Käsitledes USA kontingenti „võõrana” asetas Stalnuhhin ameeriklased ühele pulgale Eestit okupeerinud NSV Liidu relvajõududega. See on häbematu vale ja Tagurpidi-Antsla, mida võiks oodata küll mõnest Vene propagandakanalist, kuid mitte riigikogu liikme suust.

Eesti peaministripartei on võimul oldud pealt poole aasta jooksul andnud riigi kaitsepoliitika osas vastakaid sõnumeid, mida pole enam võimalik kogenematusega põhjendada. Keskerakonna esimees peab viimaks leidma endas jõu Putini parteiga sõlmitud leping üles öelda.

Sest kui Eesti peaministriparteis peetakse Moskva Kremliga flirti normaalseks ja siin teenivaid USA sõdureid nimetatakse „võõraks armeeks”, libiseb Eesti tagasi halli tsooni, mille pärast võidelda ei kavatse küll mitte ükski ameerika sõdur.

ARVED BREIDAKS

Kui poliitik eksib kirjutatud või kirjutamata seaduse vastu, on tal kaks võimalust: võtta poliitiline vastutus ja lahkuda talle usaldatud ametist või jätta vastutus võtmata ning võtta palka edasi.

Lõppev nädal pakkus Keskerakonnaga seoses poliitikute kahte moodi reageerimist skandaalile. Nädala keskel sai teatavaks, et riigihalduse minister Mihhail Korb oli Haapsalus öelnud sõnu, mida ükski valitsuse liige pole seni öelnud, sest Eesti ministrid ei saa kahelda NATOsse kuulumise vajaduses.

Korb võttis kiiresti poliitilise vastutuse, lahkus ametist ning peaminister Jüri Ratasel tuleb taas selgitada, kas leping Putini parteiga on ikka nii jõuetu, kui meile räägitud on.

Ratast tuleb tunnustada selle eest, et Korbiga seotud asjaolude teatavaks saamisele ei järgnenud hämamist, vaid tegutseti resoluutselt – kui kodanik Korb võib NATO vajalikkuses kahelda, siis Eesti valitsus seda ei tee. Niisamuti konkreetne oli lugu uurimise alla sattunud Tallinna abilinnapea, keskerakondlase Arvo Sarapuu suhtes, kes samuti sel nädalal töökoha kaotas.

Hämamist kasutas Keskerakond aga Võrus, kus juba märtsist vindub linnavolikogu liikme ja ASi Võru Vesi juhi Jüri Miksi purjus peaga sõitmise skandaal. Pärast seda, kui sai teatavaks, et Miks oli autoroolis kriminaalses joobes, esitas ta 11. aprillil ASi Võru Vesi nõukogule lahkumisavalduse, nagu üks poliitik sellisel juhul käituma peabki. Võru Vee juhataja koht antakse poliitiliste teenete eest, mitte pole konkursi korras mehitatav.

Üllatuslikult võttis Miks aga enne 19. mail toimunud nõukogu istungit lahkumisavalduse tagasi ehk loobus oma teo eest poliitilise vastutuse võtmisest ning seadis kogu linnavõimu äärmiselt rumalasse olukorda.

Jüri Miksi sellise otsuse garanteeris Keskerakond, kellel on Sotsiaaldemokraatide ja valimisliidu „Võru väärib võimekust” koalitsioonis vetoõigus. Volikogu keskerakondlasest esimees Andres Visnapuu põhjendas Miksi jätkamist ametis sõnadega, et „paljud protsessid on hetkel pooleli, uuel mehel läheb sisseelamiseks vähemalt 3-4 kuud, selle ajaga on uued valimised ja aeg on näidanud, et siis on muutunud ka juht.”

Halloo! Poliitik ootab kriminaalasjas kohtuistungit, mille puhul on jutt „pooleliolevatest protsessidest” lihtsalt kohatu. See olnuks sama jabur, kui Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas hakanuks Arvo Sarapuu juhtumi puhul rääkima, et tegelikult on Sarapuul ju pealinna prügiveos suured teened ja paljud asjad on veel pooleli, ootame ikka kohtuotsuse enne ära…

Niisama kohatu on ülejäänud Võru võimupoliitikute abitu kätelaiutamine, et nemad tahaksid Miksi lahkumist küll, aga Keskerakond ei laskvat. See on vale jutt. Kui Anti Allase sotsid ja Kalev Ilvese valimisliit tõesti sooviksid Miksi lahkumist, siis oleks nende poliitilise kontrolli all olev ASi Võru Vesi nõukogu juba ammu ta juhatuse liikme kohalt tagasi kutsunud. Ja kui nõukogu ei allu omaniku tahtele, tuleb see aktsiaseltsi üldkoosoleku poolt välja vahetada.

Võimupoliitikutel puudub oma sõnade järgi tegutsemiseks aga tahtmine, sest kaalul on nende endi heaolu. Kui Jüri Miks sunnitaks veefirma palgalt lahkuma võib ta lahkuda ka linnavolikogust, kus tema asendusliige Gert Goršanov praeguse võimuliidu tõenäoliselt lammutaks. Jõudu tal selleks on.

Asjaga venitades üritatakse aega võita lootuses, et jõustunud kohtuotsuseni jõutakse alles sügisel, ideaaljuhul pärast valimisi, sest siis poleks sellel poliitikute praegustele töökohtadele enam nagunii mingit tähendust.

ARVED BREIDAKS

Keskerakonna Võrumaa piirkonna kongress valis laupäeval esimehe kohale tagasi riigikogu liikme Anneli Oti ning aseesimeesteks Andres Visnapuu ja Arno Kirsimäe.

„Selle aasta peamine eesmärk on loomulikult kohalikud valimised,” ütles Ott Lõunaeestlasele. „Haldusreformist tulenevalt vajavad uut lähenemist nii valimisprogrammide kui ka valimisnimekirjade koostamine.”

Oti kinnitusel paneb Keskerakond Võrumaal igas valimisringkonnas välja oma nimekirja. „Siinkohal on piirkonna juhatusel vastutus tugeva valimistulemuse saavutamisel,” lisas ta.

Kongressist võttis osa ka peaminister Jüri Ratas ja maaeluminister Tarmo Tamm.

Arved Breidaks

Võrus Edgar Savisaare toetajaid koondava valimisliidu aktiiv loobus plaanist võtta oma ühendusele nimeks „Põliskeskerakondlased”, asendades selle nimega „Võru eest”.

„Et mitte kedagi esile tõsta või maha materdada, ja me kõik seisame ikkagi valimistel Võru eest, siis edaspidi ongi valimisliit ühise nimetajaga „Võru eest”,” rääkis valimisliidu kokkupanemist vedav ettevõtja Jüri Luik Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on uue nimekombinatsiooni valimisel silmas peetud ka teisi Eesti omavalitsusi, kus savisaarlased soovivad oma nimekirjaga välja tulla. „On siis Valga eest, on siis Sillamäe eest, Narva eest,” lisas Luik.

Ta kinnitas, et põliskeskerakondlaste nimest loobumine ei tulnud Keskerakonna survel. „Keskerakonna kontor ei kamanda meid. Idee tuli teistega arutamise baasil, et mitte keskenduda ühele nimetusele, vaid ikkagi leida selline nimi, mis ühendab. See sobis nagu kõigile,” lausus Luik.

Usutakse Savisaare tulekut

Viimastel päevadel on taas kõvemaks paisunud spekulatsioonid, kas ja kellega koos Edgar Savisaar sügisestel kohalikel valimistel osaleb.

Keskerakonna endine liider valiti esmaspäeval Tallinnas Lasnamäe piirkonna juhatusse, kuid väidetavalt ei tea keegi, kas Edgar Savisaar kandideerib ning kui ta seda peaks tegema, siis kas ta teeb seda Keskerakonna nimekirjas või asutab oma valimisliidu.

„Pange te tähele minu sõnu, et 48. tunnil mängub Edgar kõik üle,” ennustas Luik.

Kindlust seda väita annab tema sõnul Keskerakonna poliitikute kahepalgeline mäng. „Kui vaadata, kuidas riigikogulased omavahelistes vestlustes käituvad ja milliseid mitteametlikke kokkuleppeid sõlmivad, siis noh… Ets ei ole veel maha kantud.”

Vaata Jüri Luige kommentaari järgnevast videost.

Arved Breidaks

Keskerakonna juhatus otsustas esmaspäeval heita parteist välja Võrus valimisliitu „Põliskeskerakondlased” sepitseva Jüri Pallo.

„Pallo on käitunud oma erakonda kahjustavalt ja suhelnud erakonna teiste liikmetega solvavalt ning ebaeetiliselt,” põhjendas otsust Keskerakonna peasekretär Jaak Aab ERRile.

Pallo erakonnast väljaheitmise ettepaneku tegi partei Võrumaa piirkond 21. jaanuaril.

26. jaanuari õhtul Võrus toimunud Keskerakonna nn savisaarlaste koosviibimisel teatas Pallo kindlast plaanist moodustada sügisesteks kohalikeks valimisteks Võrus valimisliit „Põliskeskerakondlased”.

Järgmisel hommikul teatas Keskerakonna aseesimees Mailis Reps, et Pallo väljaheitmine erakonnast on juba otsustatud.

„Emotsioone pole. Ei rõõmu, ega kurbust. Võtan teadmiseks ja jätkan oma tegevust,” ütles Pallo kommentaariks Lõunaeestlasele.

Lõunaeestlane

Ajakirjanikud, kes olid neljapäeva õhtul tulnud vaatama Edgar Savisaare koguduse usukinnitus-riitust ning kuulama apostel Lengi jutlust, ei pidanud vaatemängus pettuma. Savisaare riik, mis novembris maa pealt pühiti, elab edasi tema koguduses, kus pole kaotatud usku, et see riik võib (tagasi) tulla.

Võrus on Savisaare kiriku hingehoidja töö enda kanda võtnud jumalamees Jüri Pallo. Neljapäevast koosviibimist sisse juhatades pöördub ta koguduse poole küsimusega: „Kas me ikka toetame Edgar Savisaart?”

Inimesed on häbelikud, ega vasta. Liiga palju on kaameraid, mis iga su liigutuse jäädvustavad. Nii palju võõraid ei osatud oodata. Kuna liikmeid on napivõitu, on ka julgustavat õlg-õla tunnet kasinalt. Päeval said paljud koguduse liikmed kõne, kus helistaja soovitas tungivalt pastoraati mitte minna. Kes aga kohale siiski tulid, need ei kõhkle.

„Karmen, kas sa toetad Edgar Savisaart?” esitab Pallo konkreetse küsimuse.

„Loomulikult toetan,” kinnitab Karmen.

„Mis sa selle heaks teed?”

„Valimistel tuleb otsida teisi selliseid, kes toetavad ka Edgarit ja tuleb selleks kõvasti tööd teha, nagu alati enne valimisi,” vastab Karmen.

Äsja Mika Valtari „Riigi saladust” lugenuna ei saa ma kuidagi lahti tundest, et umbes sarnane meeleolu valitses ka 2000 ja rohkem aastat tagasi Jeruusalemmas väikestes seltskondades, kus oldi kindlad, et Jeesuse surnukeha mitte ei varastatud hauast, vaid ta tõesti on üles tõusnud ja end valitutele ilmutanud. Tuli vaid oodata tema riigi saabumist.

Müütiline Savisaar

Apostel Heimar Lenk tabab suurepäraselt meeleolu ja esitab kõne, milles räägib Edgarist, kes andis inimestele korteri, kui need olid peavarjuta, kes hoiatas meid Euroopa Liidu eest, mis kipub nüüd lagunema, kes tunnustas Donald Trumpi siis, kui tema üle veel ilguti. Ning mis peamine: Edgar ehitas kiriku, mille valgele seinale on kuldsete tähtedega kantud tema nimi.

Pole kahtlust, et lähimad kaasvõitlejad loovad Edgar Savisaarest müütilist olendit. Poleks ime, kui aja möödudes „avastatakse” tal ka ravitsejavõimed, sest kristalne ettenägemisvõime (mis on ju peaaegu nagu selgeltnägemisvõime) on tal juba olemas.

Võrus toimunud koosviibimine oli tõestuseks, et Jüri Ratasel pole õnnestunud Keskerakonda liita ja Heimar Lenk ei varja, et nüüd jäädakse ootama, kas ka mõnes teises Eesti linnas Savisaare nimekiri valimisteks üles seatakse. Tallinnas on see vägagi tõenäoline ning kui see juhtub, ei saa kodurahust Keskerakonnas veel niipea rääkida.

Ametlik Keskerakond reageeris sündmusele reede hommikul aseesimees Mailis Repsi isikus, teatades, et Võru nn põliskeskerakondlased on lihtsalt ühed segadusetekitajad, kellele ei maksa tähelepanu pöörata. Lisati, et Jüri Pallo parteist väljaviskamine on juba otsustatud.

Ent kahju oli juba sündinud. Savisaarlased kinnitasid Võru näitel, et nad pole loobunud plaanist võtta revanš mulluse kaotuse eest parteijuhi valimistel ning maksavad kätte kandideerides Keskerakonna vastu.

Lähemad kuud näitavad, kas Savisaar saab võimaluse naasta või tuleb apostlitel leppida üksnes jutlustamisega tema kunagistest ime- ja vägitegudest.

Arved Breidaks

Võrus kogunesid neljapäeva õhtul vanasse pastoraadi majja Edgar Savisaart toetavad keskerakondlased, kes saatsid oma iidolile tervistuskirja ning andsid teada valimisliidu „Põliskeskerakondlased” moodustamisest.

„Oleme kokku kutsunud siia ajaloolisse Võru pastoraadi saali Edgar Savisaare toetajad, Keskerakonna liikmed Võru linnast, Võrumaalt, aga ka kõik inimesed, kes toetavad Edgar Savisaart,” rääkis ettevõtmise initsiaator Jüri Pallo Lõunaeestlasele.

Ühtlasi sooviti Pallo sõnul teha ametlikult teatavaks plaan asutada valimisliit „Põliskeskerakondlased”, mis osaleb eelseisvail kohalikel valimistel Võru linnas.

Valimisliit „Põliskeskerakondlased” koondab enda ridadesse need, kes pole rahul Keskerakonnas mullu toimunud võimuvahetusega ning teisi, kes soovivad Võru linnavolikogusse parteiväliselt kandideerida.

„Need on inimesed, kes kahjuks jäid kõrvale möödunud aasta 5. novembri Keskerakonna kongressist Paides,” selgitas Pallo. „Meid eristab [teistest keskerakondlastest] ainult see, et me oleme Edgar Savisaare toetajad.”

Luik: nagu rahvapartei

Valimisliidu üks ellukutsujaid, ettevõtja Jüri Luik rääkis Lõunaeestlasele, et praeguseks on nimekirjas umbes veerandsada inimest ja olemas on ka linnapeakandidaat. Esialgu hoitakse kandidaatide nimekiri saladuses, kuna osad inimesed kardavad varase avalikustamisega kaasneda võivat kiusamist.

„Niipalju võin ma öelda, et IRL ei ole esindatud veel,” lausus Luik. „Aga muidu on kõikide parteide inimesed selles nimekirjas. Nii et omamoodi rahvapartei.”

Ainsa riigikogu liikmena jõudis Võru koosviibimisele Heimar Lenk, kes pidas veerandtunnise ülistuskõne Edgar Savisaare imetegudest ning tõdes, et lisaks Võrule võivad keskerakondlased alternatiivse nimekirjaga valimistele tulla ka Tallinnas.

„Võru näide on praegu ainulaadne. Minule oli see üllatus, mida härra Luik ja Pallo siin tegid,” lausus Lenk Lõunaeestlase küsimusele vastates.

Lenk ei välistanud, et lisaks Võrule võivad alternatiivsed keskerakondlaste nimekirjad ka teistes Eesti omavalitsustes Keskerakonna nimekirja vastu kandideerida.

„See võib tulla. Täna on siin seeme idanema pandud,” lausus Lenk. „Oleneb sellest, kui aktiivsed on kohalikud inimesed.”

Vaata pilte ja videot poliitikaõhtult.

Arved Breidaks