Keskkonnaamet tutvustas kolmapäeval Nursi külakeskuses toimunud arutelul loodava Keretü looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõud, mille abil soovitakse tagada elukõlbulik keskkond kaitseväe Nursipalu harjutusväljakul elavatele metsistele, kotkapaarile ja teistele kaitsealustele liikidele.

„Algne ettepanek tuli kohalikelt Nursi inimestelt, kelle soov on see, et mingisugune õlekõrs leida rajatava [kaitseväe] harjutusväljaku vastu,” rääkis keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhataja Taavi Tattar Lõunaeestlasele.

Rõuge ja Sõmerpalu vallas 1060 hektarile planeeritav Keretü kaitseala võtab pea täielikult enda alla kaitseväe Nursipalu harjutusväljaku, kus juba on 320 hektarit püsielupaikadena kaitse alla võetud.

Kaitstavaid liike on Nursipalus nii linnu- kui taimeriigist: metsis, kanakull, merikotkas, must-toonekurg ja kaunis kuldking. Seni ei ole keskkonnaameti hinnangul piirkonnas aastakümneid toimunud sõjaväeline tegevus kaitstavatele liikidele halba mõju avaldanud.

Olemaks aga kindel, et kaitseväe planeeritavad arendustööd kaitstavate liikide elutingimusi ei halvenda, otsustas riik MTÜ Inimsõbralik Nursipalu ettepanekul kaitseala moodustada.

„Meie peame ettepanekut tõsiselt võtma ja kaaluma ning seda me siin teinud oleme – analüüsinud faktid läbi, kogunud kokku erinevad tõendid ekspertidelt ja leidnud, et mingites piirides kaitseala moodustamine on põhjendatud,” kinnitas Tattar.

Asjatundjad eri meelt

Kui keskkonnaamet on jõudnud veendumusele, et sõjalisel tegevusel pole ka edaspidi kaitstavatele liikidele saatuslikke tagajärgi ning ohustatud linnud saavad harjutavate miinipilduritega kõrval edasi elada, siis Rõuge valla keskkonnaspetsialist Jaanus Tanilsoo ei jäta sellest seisukohast kivi kivi peale.

„Mina olen seisukohal, et keskkonnaamet tegelikult selle lahenduse puhul ei ole kõikide huvigruppidega läbi rääkinud,” selgitas Tanilsoo Lõunaeestlasele. Rõuge vallavalitsuse ja kohaliku kotkaklubi esitatud ettepanekud jäid kaitseala kaitse-eeskirja lisamata.

„Põhiküsimus on ikkagi piirides, et kus siis lõpuks see piir peaks minema, mis kahe kõige olulisema liigi – metsise ja merikotka – kaitse tagavad,” rääkis ta.

Tanilsoo on veendunud, et kui Keretü kaitseala moodustatakse keskkonnaameti ette pandud piirides, siis ajapikku kaovad Nursipalust nii metsised kui ka merikotkas.

Kõiv: kompromiss tuleb leida

Kuigi Nursipalu pärast peetava lahingu kaks leeri näivad olevat kaevunud sügavatesse kaevikutesse, usub maavanem Andres Kõiv, et kompromiss looduskaitsjate ja riigikaitsjate vahel on võimalik.

„Mul on väga hea meel, et Nursipalu osas liiguvad asjad positiivses suunas, kus keskkonnakaitsjad ja riigikaitsjad teevad ühiseid jõupingutusi selleks, et leida lahendusi,” lausus Kõiv Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on loodushoid oluline teema, kuid selle kõrval ei saa riigikaitse olla kannatajaks pooleks.

„Me ei saa ära unustada seda, et meil on oma riik, meil on vaja riiki kaitsta ja riigikaitseks on vaja väljaõpet teha,” rääkis Kõiv. „Kui selle tulemusena neli metsisekukke kolivad kilomeeter või poolteist kõrvale, siis see on mõistlik kompromiss, kuidas loodus saab kaitstud ja ka riik saab kaitstud.”

MTÜ Inimsõbralik Nursipalu tegi Keretü kaitseala moodustamise ettepaneku 2012. aasta detsembris ning keskkonnaminister algatas selle moodustamise novembris 2015.

Keretü kaitseala loomine jõuab praeguste prognooside kohaselt valitsuse istungile aasta pärast.

Vaata teemakohast videolugu.

ARVED BREIDAKS

Keretü looduskaitseala moodustamisega Võrumaal saavad keskkonnaameti hinnangul kaitstud nii loodusväärtused ning kaitseväel säilib võimalus harjutada.

Keskkonnaamet on MTÜ Inimsõbralik Nursipalu ettepanekul moodustamas kaitseala, millega võetakse kaitse alla Võrumaal asuv Kerretu soo ning seda ümbritsevad alad.

Kaitseala jääb 97 protsendi ulatuses olemasolevale Nursipalu harjutusväljale, kus sõjaväeline tegevus on toimunud juba aastakümneid. Kavandatava kaitseala pindala on 1060 hektarit, millest 320 hektarit on juba praegu püsielupaikadena kaitse alla võetud.

Sõjaväe tegevus pole loodust halvasti mõjutanud

Alal esineb mitmeid kaitsealuseid liike, näiteks metsis, kanakull, merikotkas, must-toonekurg ja kaunis kuldking. Keskkonnaameti hinnangul ei ole sõjaväline tegevus olemasolevatele kaitseväärtustele negatiivset mõju avaldanud.

Säästva Eesti Instituut, Eestimaa Looduse Fond ja Kotkaklubi on esitanud Keskkonnaametile eksperthinnangud Keretül leiduvate kaitseväärtuste kohta, samuti ettepanekud kaitseala piiritlemiseks. Piiride määramise osas on esitanud oma seisukohad ka Rõuge Vallavalitsus ja MTÜ Rõuge Kinnistuomanike Liit.

„Kaitseala moodustamisel arvestame leiduvate väärtuste üle-eestilist esinduslikkust ning järgime põhimõtet, et kaitseala piiridesse oleks hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ja ka neile vajalik puhvertsoon,” rääkis keskkonnameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma.

Seega jäävad loodavasse alasse Kerretu raba ning ka seda ümbritsevad, juba praegu kaitse all olevad metsise, kanakulli, merikotka ja must-toonekure püsielupaigad.

„Samuti on kaitsealasse haaratud madalsoo, kus kasvavad mitmed kaitsealused taimed, näiteks kaunis kuldking ja väike käopõll,” lisas Laidma.

Loodusväärtuste parema kaitse tagamiseks Nursipalu harjutusvälja väljaehitamisel tellis kaitseministeerium nii keskkonna strateegilise hindamise kui ka keskkonnamõju hindamise aruanded. Mõlemad dokumendid sisaldavad leevendavaid meetmeid ala edasiseks arendamiseks ja kasutamiseks.

„Meie hinnangul on nendes dokumentides seatud ala kasutamisele piisavalt vajalikud ja ranged kasutustingimused, mis tagavad sealsete loodusväärtuste säilimise. Näiteks on nõutud Kerretu raba veerežiimi taastamine ning piiratud harjutusvälja ajalist kasutust lindude pesitsusperioodil,” kinnitas Laidma.

LÕUNAEESTLANE