Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaugtööd tegi 2015. aastal 20 protsenti Eesti töötajatest, kelle osakaal on viimaste aastate jooksul jäänud samaks, selgus tööelu-uuringust.

Võrreldes 2009. aastaga ei ole kaugtööd teinud töötajate osakaal suurenenud, sest ka siis mõõdeti kaugtöö tegijate hulgaks viiendik töötajatest, kirjutab sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna analüütik Liina Kaldmäe ministeeriumi blogis.

Uuringu kohaselt oli 2015. aastal võrreldes varasemaga mõnevõrra vähenenud kaugtöö tegemise hulk nende seas, kes varem olid kaugtööd teinud. Suurim osa kaugtöö tegijatest töötab väljaspool tavapäraseid tööruume alla veerandi tööajast, enamiku või kogu tööaja jooksul tegi 2015. aastal kaugtööd 24 protsenti.

Kes teevad kaugtööd?

Kaugtööd teevad soo lõikes oluliselt rohkem mehed ja vanuse lõikes 25–49-aastased töötajad. Ametialalt on kaugtöö tegemine enim levinud juhtide ja tippspetsialistide seas, teistes ametigruppides on kaugtöö tegijate osakaal 2–5 korda madalam.

Tegevusalade lõikes on enim kaugtööd teinud töötajaid info ja side (47%), ehituse (31%) ja kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega seotud aladel (31%), vähim tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (12%) ja töötleva tööstuse aladel (9,4%).

Soov kaugtööd teha on suurenenud

Võrreldes 2009. aastaga on tõusnud nende töötajate osa, kes ei tee kaugtööd, kuid sooviksid seda teha. Töötajatest, kes ei ole kaugtööd viimase nelja nädala jooksul teinud, eelistas 2015. aastal osaliselt või täielikult väljaspool tööruume töötada 34 protsenti, 2009. aastal eelistas väljaspool tööruume töötada 18 protsenti.

Seega võib uuringu tulemuste põhjal järeldada, et inimeste soov kaugtööd teha on aastatega suurenenud, kuid sellise töövormi võimaldamine ei ole töötajate soovidele järele jõudnud.

Lõunaeestlane