Kaupade eksport kasvas tänavu juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 11 protsenti ja import 6 protsenti, teatas statistikaamet.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (34 miljonit eurot), Venemaale (29 miljonit eurot) ja Saksamaale (21 miljonit eurot).

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (51 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (25 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (22 miljonit eurot) eksport.

Imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Rootsist (28 miljonit eurot) ning Lätist, Hollandist ja Prantsusmaalt (kõigist 10 miljonit eurot).

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.

LÕUNAEESTLANE

Kaupade eksport kasvas mais võrreldes eelmise aasta maiga 15 protsenti ning import 14 protsenti, teatas statistikaamet.

2017. aasta mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ning imporditi Eestisse 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 153 miljonit eurot.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid mais Soome (16 protsenti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Venemaale (28 mln eurot), Kanadasse (23 mln), Saudi Araabiasse (20 mln) ja Saksamaale (20 mln).

Eksport Venemaale ja Kanadasse suurenes peamiselt re-ekspordi arvelt, kuid Saudi Araabiasse ja Saksamaale kasvas Eesti päritolu kaupade eksport. Eksport kahanes enim Rootsi (39 mln), kuhu viidi vähem elektriseadmeid.

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mineraalseid tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete, põllumajandussaaduste ja toidukaupade, mehaaniliste masinate ning puidu ja puittoodete eksport.

Mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (12 protsenti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt (41 mln eurot) ja Rootsist (17 mln).

Venemaalt imporditi enim mineraalseid tooteid (sh mootori kütus, kütteõli) ning Rootsist transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (sh naftabituumen).

LÕUNAEESTLANE

Kaupade eksport Eestist kasvas veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 6 protsenti ja import üks protsenti, teatas statistikaamet.

Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes veebruaris 9 protsenti, samas re-eksport jäi möödunud aasta tasemele.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus kogu ekspordist moodustas veebruaris 75 protsenti. Eesti kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (s.h põlevkivikütteõli), mehaaniliste masinate (s.h puidutöötlemise, pakendamise seadmed) ning puidu ja puittoodete (s.h okaspuidust saematerjal, puidugraanulid, hakkepuit) väljaveo suurenemine.

Eesti päritolu kaupa veetakse enim Rootsi, Soome ja Hollandisse. Kõige enam kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Hollandisse (28 miljoni euro võrra) ning vähenes Rootsi (43 miljoni euro võrra).

Suurenes mootorikütuse sissevedu

2017. aasta veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Rootsist (9%) ja Leedust (9%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt (kasv 22 miljonit eurot) ja Taanist (kasv 10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist (langus 26 miljonit eurot).

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, mehaanilisi masinaid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupa, transpordivahendeid ning keemiatööstuse toorainet ja tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (s.h mootorikütus) ja kahanes elektriseadmete sissevedu.

LÕUNAEESTLANE

Nii kaupade eksport kui import kasvas mullu aastases võrdluses 3 protsenti, lõpetades kolm aastat kestnud kaubavahetuse kidumise, teatas statistikaamet.

2016. aastal eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 11,9 miljardi ja imporditi Eestisse 13,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 2016. aastal 1,6 miljardit eurot, mis suurenes 2015. aastaga võrreldes ligi 73 miljoni euro võrra.

Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (s.h mööbel, kokkupandavad puitehitised) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses.

Sarnaselt varasematele aastatele viidi Eestist enim välja elektriseadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordist oli 2016. aastal 22 protsenti. Järgnesid puit ja puittooted (10 protsenti), põllumajandussaadused ja toidukaubad (9 protsenti).

Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mehaaniliste masinate, elektriseadmete ning puidu ja puittoodete väljaveo suurenemine.

Eesti suurim ekspordipartner oli 2016. aastal Rootsi, kuhu veeti 18 protsenti Eesti ekspordist. Teisel kohal oli Soome (16%) ja kolmandal kohal Läti (9%).

Lõunaeestlane