Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile keskmise võimsusega põletusseadmete määruse eelnõu, millega karmistuvad nõuded keskmise võimsusega põletusseadmetest väljuvale õhusaastele.

Keskmise võimsusega (1-50 MW) põletusseadmeid kasutatakse Eestis valdavalt soojuse tootmiseks väiksemate linnades, külades, koolides, aga ka tööstuses ning neid on kokku ligikaudu 1000.

Kõige enam kasutatakse neis põletusseadmetes kütusena maagaasi 45%, järgnevad vedelkütused (s.h ka põlevkiviõli) 27%, tahke biomass 23%, raske kütteõli 2%, muud gaaskütused 2% ja muud tahked kütused 1%.

Seadmetele kehtestatakse korstnasisesed vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja osakeste heite piirväärtused. Piirväärtuste ületamine on keelatud ja selle tõendamiseks peab seadme omanik tegema perioodilisi mõõtmisi.

Uutele seadmetele jõustuvad nõuded alates 2018. aasta detsembrist. Olemasolevatele seadmetele, mis on võetud kasutusele enne 20. detsembrit 2018 antakse pikem üleminekuaeg, kuna põletusseadmete viimine direktiivi nõuetega vastavusse võib olla väga kulukaks.

Keskmise võimsusega põletusseadmete heidet hakati Euroopa Liidu tasandil reguleerima, sest õhusaaste on riigipiire ületav probleem ning enam kui pooltes Euroopa Liidu liikmesriikides ületatakse inimtervise kaitseks kehtestatud välisõhu saasteainete tasemeid seirejaamades.

LÕUNAEESTLANE

Kanepi alevikus pandi esmaspäeval nurgakivi rajatavale kaugkütte katlamajale, mis valmides hakkab soojaga varustama kooli, lasteaeda, vallamaja ja üht korterelamut.

„Projekt sai alguse kolm aastat tagasi, kui meil sai volikogu tööplaani sisse, et me taastame Kanepis keskkütte,” rääkis Kanepi vallavanem Mikk Järv Lõunaeestlasele.

Kanepi alevikus kaotati kaugküte umbes veerand sajandit tagasi ning sealtpeale on iga hoone kütmine olnud lahendatud eri viisil. Nii on gümnaasiumi köetud halupuuga, vallamaja kergkütteõli ning lasteaeda põlevkiviõliga.

Keskkütte taastamise projektiga haaratakse kaugküttevõrku kõigepealt vallale kuuluvad hooned ning tulevikus on võimalik liituda ka kortermajadel.

„Algselt oli ka mõte, et taastame hoonetes oma küttelahendused, aga see oleks liiga kulukaks läinud ja igati tuli soodsam ja mõistlikum taastada keskküte selle perspektiiviga, et tulevikus oleks lähedalasuvatel kortermajadel samuti võimalus keskküttega ühineda,” rääkis Järv.

Projekt läheb kokku maksma 360 000 eurot, millest 270 000 eurot kulub katlamaja ehitusele ning 90 000 eurot 400 meetri soojatorustiku rajamisele. Mõlemast investeeringust katab poole Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).

Valla kulutused piirduvad 45 000 euroga, mis kulub soojatorustiku ehituse omaosaluse katteks. Katlamaja rajab osaühing SW Energia, mis hakkab vallale müüma soojust 72 eurot MWh. „See tuleb kindlasti soodsam, kui praegu kolme maja peale kokku,” kinnitas Järv.

Lisaks soojuse hinna alandamisele paiskab uus hakkpuidul töötav katel õhku vähem kasvuhoonegaase. Arvestuslikult hakkab Kanepi korstnatest praegusega võrreldes CO2 lenduma aastas 113 tonni vähem.

Uus katlamaja on kavas avada oktoobris.

Vaata pilte ja videolugu katlamaja nurgakivi panekust.

ARVED BREIDAKS