14 Eesti alustavat koolijuhti vahetavad esmaspäeval üheks päevaks omavahel töökoha, et hankida teisest keskkonnast uusi kogemusi.

Vahetus toimub „Alustavate koolijuhtide arenguprogrammi” esimese lennu lõpetanud koolijuhtide vahel, kelle hulka kuulub ka Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits.

Esmaspäeval juhib Võru Gümnaasiumit Valga riigigümnaasiumi direktor Andrus Murumaa, samas kui Võru Gümnaasiumi direktor astub 27. märtsil Valga Põhikooli direktori kingadesse.

„Vahetusdirektor” teeb vahetuskoolis kõike seda, mida pärisdirektor, küll ei ole asendusdirektoril teises koolis allkirjaõigust.

Vahetuskoolid selgitati välja loosi teel.

Lõunaeestlane

Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits oli mullu novembris kuu aega stažeerimas Inglismaal. Kuidas koolielu saareriigis käib ja mida tasub sealt üle võtta, sellest ta nüüd kirjutab.

Algaja koolijuhi maailm on põnev ja täis erinevaid arendavaid võimalusi. Nii oli mul võimalik Eesti Rotary klubide, Eesti koolijuhtide ühenduse, haridus- ja teadusministeeriumi, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli poolt ellu kutsutud stažeerimisprogrammi raames taas kord tutvuda Suurbritannia haridussüsteemiga.

Rahvusvahelise täiendusõppe eesmärk oli pakkuda mitmekülgset töö- ja arengukogemust ning leida ideid oma kooli arendusprojektiks.

Eelmise aasta alguses külastasin nädalase visiidi jooksul kahte Londonis tegutsevat uuenduslikku kooli ning tulin tagasi tõdemusega, et koolis on võtmeküsimusteks „miks?” ja „kuidas?”.

Novembris toimunud välislähetus viis mind Grimsbysse, Tartu-mõõdus sadamalinna Kirde-Inglismaal, kus viibisin ühes koolis tervelt kuu aega. Olin töövarjuks Ormiston Maritime Academys (OMA), kus nähtu ja kogetu kogusin iganädalaselt oma blogisse.

Pikem õppeaasta, lühemad koolipäevad

OMA koolis algab õppeaasta septembri alguses ja lõpeb juuli keskel, vahepeal on ka viis vaheaega. See teeb õppeaasta pikkuseks 195 päeva (Eestis on 175 koolipäeva). Pikem õppeaasta tähendab lühemaid koolipäevi.

OMA koolis õpivad 11–16-aastased noored, kellel kõigil on võrdselt 30 tundi nädalas (iga päev 6 tundi, 1 tund kestab 50 minutit). Näiteks 16-aastastel õpilastel on tunniplaanis 5 tundi inglise keelt, 5 tundi matemaatikat, 5 tundi loodusaineid, 2 tundi kehalist kasvatust, 1 tund inimeseõpetust, 12 tundi valikaineid.

Õppetöö toimub osaliselt klassideta kooli põhimõttel ja traditsiooniliste klassijuhatajate asemel tegutsevad tuutorõpetajad, kelle tööd koordineerivad lennujuhendajad.

Õpilased valivad õpetaja

Uue töötaja värbamisprotsessi kaasatakse ka õpilasi. Nimelt läbivad kõik kandidaadid esmalt vestlusvooru, mille läbiviijateks on õpilased ise. Õpilaste tagasisidet arvestatakse konkursi teises voorus, kus kandidaatidega kohtuvad juba kooli juhtkonna liikmed.

Õpetaja lepib õpilastega tunni alguses kokku tunni eesmärgid ja õpitulemused kolmel tasemel: kuld-, hõbe- ja pronkstase.

OMA kooli õpetajate ja teiste töötajate töönädal algab ja lõpeb koosolekuga. Esmaspäeva varahommikul teeb direktor ülevaate eesseisvast nädalast ja reedel tänatakse ühte kolleegi, kes on nädala jooksul kõige enam silma paistnud.

OMA kooli motoks on „Õnnestumine läbi pingutuse”. Nad usuvad, et õpilase intellektuaalne võimekus pole kindlaks määratud, vaid on süstemaatilise õppimise, pingutamise ja õige tagasiside korral arendatav.

Kusjuures õppimine ei pruugi alati olla faktivaba ja lõbus ning pingutus tähendab sageli mugavustsoonist väljumist. Sellistes olukordades toetab õpilasi õige tagasiside: kiitus mitte nutikuse, vaid protsessi ja pingutuse eest, mille tulemusena avarduvad õpilase mõtteviis ja uskumused ning suureneb motivatsioon ja vastutustunne.

Õpetaja tööaeg ei ole defineeritud kontakttundide arvu, tundide ettevalmistamise, tööde parandamise ja hindamise ning nendeks tegevusteks kuluva ajaga, vaid koolis kättesaadavuse ehk olemasolemise ja kolleegidega koos töötamise kaudu.

Kümmekond riigieksamit

OMA koolis on klassiuksed kolleegidele alati avatud. Juurutatud on üsna orgaaniline tundide külastamise süsteem.

Õpitakse ja õpetatakse eksamiteks. Keskkooli lõpus sooritavad õpilased keskmiselt 8–10 riigieksamit.

Inglismaal tegutseb OFSTED (Office for Standards in Education, Children’s Services and Skills), mille eesmärk on reguleerida ja kontrollida kõiki asutusi, mis tegutsevad laste ja noortega ning neile hariduse andmisega. Igal nädalal viivad OFSTEDi töötajad läbi sadu inspektsioone ja külastusi üle Inglismaa.

Koole kontrollitakse vähemal üks kord kolme aasta jooksul. Kontrollist ja visiidist teatatakse ainult pool päeva ette. Kontrolli käigus keskendutakse õpetamisele ja hindamisele, juhtimisele ning õppijate käitumisele ja tulemustele. Tõendeid kogutakse paari päeva jooksul aruteludes (nii õpilaste kui ka personaliga) ja koosolekutel osalemisega ning õpetajate ja õpilaste tööd jälgides.

Kontrollide ja visiitide tulemused avalikustatakse ja on kõigile tasuta kättesaadavad. OFSTEDi tegevuse eesmärk on toetada koole, mis ei ole veel heal tasemel, jälgida nende paranemist ning jagada vajaduse korral soovitusi ja häid praktikaid.

OMA koolis on turvalisus kõige olulisem. Kooli välisuksed on lukus ja kõik külalised registreeritakse. Õpetajad ja teised koolitöötajad peavad igal aastal läbima turvalisuse tagamisega seotud koolitusi.

Preemiapunktid kui valuuta

OMA koolis kasutatakse õpilaste premeerimisel punktisüsteemi. Punkte antakse peamiselt käitumise eest. Arvesse võetakse kooli kuue väärtuse (eneseteostus, toetus ja tugi, sihikindlus, iseseisvus, austus, entusiasm) reaalset avaldumist õpilaste käitumises koolipäeva jooksul.

Õpilastele panevad punkte õpetajad ja teised koolitöötajad. Punkte saab kooli e-poes vahetada mitmesuguste asjade vastu alates koolitarvetest kuni sportimisvahenditeni. Lisaks on võimalus oma punktid vahetada ujulapääsme vastu või annetada need rahaliselt heategevusele.

Ideid Võru Gümnaasiumi arendamiseks jagub, kuid kindlat arendusprojekti veel valmis pole. Projekti kokkupanemisel püüan lähtuda järgmisest mõttest: „Soome haridussüsteem on tõenäoliselt üks maailma parimaid – soomlaste jaoks. Aga see ei tähendab, et seda saaks kriitikavabalt kopeerida. Teise õpilase koolitöö kopeerimine ei ole tõeline õppimine. Selle eest saab tavaliselt karistada.“.

Karmo Kurvits