Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Põlvamaal elas rahvastikuregistri andmeil 1. jaanuari seisuga 28 508 inimest ehk 218 elanikku vähem kui aasta varem. Võrreldes viimaste aastatega on elanike arvu kahanemine pidurdunud ning neljas vallas rahvaarv suurenes.

Kui alates 2012. aastast on igal aastal jäänud Põlva maakonna elanikke aastaga vähemaks rohkem kui 400 hinge võrra, siis läinud aastal suudeti kahanemisele pidur peale saada.

Põlva maakonna 13 omavalitsusest neljas rahvaarv suurenes ning veel kolmes oli elanike arvu kahanemine väiksem kui kümme inimest.

Kõlleste sai tublilt täiendust

Kõige rohkem sai aasta kokkuvõttes täiendust 1089 elanikuga Kõlleste vald, kus elas 1. jaanuaril 51 inimest rohkem kui aasta varem.

„Meil on lihtsalt hea elamise paik,” ütles vallavanem Andrus Seeme Lõunaeestlasele.

Vallavanema sõnul on Kõlleste vald asukoha poolest sobiv tööl käimiseks nii Tartus kui Põlvas ning seetõttu on valda lisandunud uusi peresid ja ka uusi elumaju.

„Kui meil oli paar aastat tagasi põhikoolis 62 last, siis praegu on lapsi 79,” rääkis Seeme. „Kolm-neli aastat tagasi tehti lasteaias kaks rühma, aga nüüd ei taha lapsed kahte rühma enam ära mahtuda.”

Kuigi Kõlleste vald tegi aasta lõpul elanike arvu suurendamiseks kampaaniat, lisandus inimesi valda Seeme kinnitusel läbi aasta. Veel 2012. aasta alguses langes Kõlleste elanike arv napilt alla tuhande piiri, ent nüüd on vald elanike poolest seisus, kus pole olnud viimased enam kui tosin aastat.

Kanepi panustas selgitustööle

Kõlleste vallast ei jäänud palju maha nüüd 2465 elanikuga Kanepi vald, kuhu aastaga lisandus juurde 44 inimest. Kuidas see saavutati?

„Tööga,” vastas vallavanem Mikk Järv Lõunaeestlasele.

Vallavanem ei salga, et viimastel kuudel tehti elanike seas kõvasti selgitustööd, et inimesed end elanikuks registreeriks ning aitaks Kanepil koos Kõlleste ja Valgjärve vallaga saada kokku 5000 inimest, nagu nõuab haldusreformi seadus. Tõsi, maagiline 5000 jäi napilt saavutamata.

Järve kinnitusel on end valla elanikuks registreerinud inimeste puhul ka tegelikult tegemist Kanepi elanikega.

„Nad on reaalselt Kanepi valla inimesed. Mõned on aastaid siin elanud ja isegi töötanud,” lausus Järv. „Mingisuguseid „kummikortereid” meil pole.”

Maakonnas jätkus langus

Elanike arvu poolest jäid Põlvamaal plussi veel ka Ahja ja Vastse-Kuuste vald, kuid teistes omavalitsustes rahvaarv vähenes. Alla kümne elaniku kahanes elanike arv Valgjärve (-4), Värska (-4) ja Mikitamäe (-7) vallas.

Arved Breidaks

Põlvamaa elanike arv 1. jaanuaril 2017

OMAVALITSUS ELANIKE ARV (aastane muutus)
Ahja vald 1023 (+12)
Kanepi vald 2465 (+44)
Kõlleste vald 1089 (+51)
Laheda vald 1184 (-18)
Mikitamäe vald 985 (-7)
Mooste vald 1452 (-26)
Orava vald 715 (-26)
Põlva vald 9548 (-158)
Räpina vald 4698 (-71)
Valgjärve vald 1408 (-4)
Vastse-Kuuste vald 1197 (+3)
Veriora vald 1373 (-14)
Värska vald 1371 (-4)
KOKKU 28 508 (-218)

Allikas: Põlva maavalitsus, rahvastikuregister

Haldusreformi Lõuna-Eesti piirkondlik komisjon otsustas esmaspäeval alustada ekspertarvamuse koostamist puhuks, kui neli Põlvamaa valda tuleb järgmisel aastal elanike vähese arvu tõttu sundliita.

Praeguse seisuga on Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vald otsustanud moodustada uue omavalitsuse, mille elanike arv jääb alla seadusega pandud 5000 elaniku piiri. Kolmes vallas elas aasta alguses kokku 4869 inimest.

Samuti on lahtine Orava valla saatus, kes peab liitumiskõnelusi Vastseliina vallaga, et moodustada pealt 2700 elanikuga omavalitsus.

„Põhimõtteliselt öeldi eilsel [esmaspäevasel] istungil välja, et hakkame siis mõtlema selles võtmes, et keda kellega sundliita,” ütles komisjoni kuuluv Põlva maavanem Igor Taro Lõunaeestlasele.

Neljal vallal on võimalik sundliitmisest pääseda, liitudes vabatahtlikult näiteks Põlva vallaga või Orava puhul Räpina vallaga. Kanepi, Kõlleste ning Valgjärve vallal on samuti võimalus leida umbes 130 puuduolevat inimest, et täita 5000 elaniku nõue.

„Maavanemana olen Põlvamaa inimeste poolel ning soovin, et omavalitsused kasutaksid maksimaalselt ära riigi poolt pakutavaid hüved vabatahtliku ühinemise korral,” sõnas Taro. „Kriteeriumidele vastav ühinemine kindlustaks lisaks rahalistele toetustele ka ühiselt sõlmitud kokkulepped tähtsate teenuste ja objektide arendamise osas.”

Lõuna-Eesti piirkondlik haldusreformi komisjon on üks kolmest riigihalduse ministri käskkirjaga moodustatud komisjonist, kelle ülesandeks on esitada soovitusi kohalikele volikogudele ja vabariigi valitsusele haldusreformi läbiviimiseks. Komisjoni kuuluvad maavanemad, ministeeriumi ametnikud ning ühinemiseksperdid.

Arved Breidaks