Eesti kalaäris on kahe kümnendi kõrgaeg

Vesiviljelusettevõtted müüsid mullu 868 tonni kaubakala ja -vähki ehk kokku 3,7 miljoni euro väärtuses, mis oli viimase 20 aasta üks suurimaid koguseid, teatas statistikaamet.

Kui 2014. aastal turustati rekordkogus (869 tonni) kaubakala ja -vähki, siis 2016. aastal müüdud toodangu maht oli vaid 0,1 protsenti väiksem. Põhiline kasv kala- ja vähikasvatuse toodangus on toimunud viimase viie aasta jooksul – 2012. aastaga võrreldes on 2016. aastal müüdud toodangu maht suurenenud 1,5 korda.

Vikerforell peamine kala

Eestis moodustab müüdud vesiviljelustoodangust olulisima osa vikerforell, mille osatähtsus on aasta-aastalt suurenenud. Kui 2015. aastal oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 70 protsenti, siis 2016. aastal 78 protsenti.

2016. aastal müüdi 680 tonni vikerforelli ehk kokku 2,6 miljoni euro eest – tegemist on ühtlasi 20 aasta suurima müüdud kogusega.

Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2015. aastaga ligi 1,2 korda. Harilikku jõevähki turustati 2016. aastal 0,7 tonni – 1,1 korda rohkem kui aasta varem.

Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ja müüakse veel teisigi kalaliike: ahvenat, arktika paaliat, angerjat, aafrika angersäga, karpkala, pakslaupa, säga, tuuralisi ja valgeamuuri.

Toidukalamarja turustati 2016. aastal 4,9 tonni, mis on ligikaudu 1,5 korda vähem kui 2015. aastal.

2016. aastal müüdi välisriikidesse 9 protsenti kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust, mis on kaks protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral tuurlasi, ahvenat, vikerforelli ja harilikku jõevähki.

LÕUNAEESTLANE