Kaitsevägi tuletab inimestele meelde, et kaitseväe harjutusväljadel ja nende vahetus läheduses liikudes tuleb enda turvalisuse huvides järgida seal kehtivaid ohutusnõudeid ja liikumispiiranguid.

Kaitsevägi viib harjutusväljadel väljaõpet läbi aastaringselt. Harjutusväljadel kehtivad liikumispiirangud ajal, kui seal toimub väljaõpe. Kui väljaõpet ei toimu, ei takista kaitsevägi harjutusväljadel liikumist.

Et vältida inimeste juhuslikku sattumist kaitseväe harjutusväljadele, on alade piirid tähistatud valge-punase või kollase-punase triibuliste postidega. Iga posti peal on väike must nool, mis näitab kuhu suunda postist jääb
harjutusväli. Samuti on osadel postidel märgid, et tegemist on kaitseväe harjutusväljaga ja kontaktnumber.

Laskmiste ja muu sarnase, näiteks lõhketööde ajaks heisatakse harjutusväljade lipumastidesse punased lipud, suletakse sissesõiduteedel olevad tõkkepuud ning vajadusel paigutatakse maastikule julgestusmeeskonnad.

LÕUNAEESTLANE

Võru raudteejaamas pakiti teisipäeva hommikul lahti kaitseväe Taara linnakus teenistust alustanud Ungari jalaväeüksuse tehnika, mis jääb Võrumaale kolmeks kuuks, kuni Venemaa peab Valgevenes suurõppust Zapad 2017.

„Nad on siin selleks, et harjutada koos Eesti vägedega,” rääkis 2. jalaväebrigaadi ülem, kolonel Eero Rebo Lõunaeestlasele.

Harjutamine algas tegelikult juba 26. juulil, kui Ungari 25. Klapka György jalaväebrigaadi 1. mehhaniseeritud pataljoni jalaväekompanii tehnika ja varustus raudteed mööda Eesti poole teele pandi ja nüüd, nädal hiljem, siin vastu võeti.

„Kogemus, kuidas võtta vastu ešelone, kuidas toimetada soomustehnikaga, ei ole meile küll päris uus, aga iga asi vajab treenimist, läbiharjutamist ja Võru raudteejaamas pole nii palju elu vist tükil ajal olnud,” lausus Rebo.

Kohale saanuks ka kiiremini

Tema hinnangul võinuks saadetis kohal olla ka väiksema ajakuluga, kui rongile oleks antud suurem prioriteet. Samuti viitis aega üleminek Kesk-Euroopa rööpalaiuselt meil kasutusel olevale rööpalaiusele.

Ungari väeüksus saabus Lõuna-Eestisse NATO heidutusmeetme raames, ajendatuna Valgevenes ja Venemaal septembris toimuvast Vene relvajõudude suurõppusest Zapad 2017, mida peetakse Venemaa agressiivseks jõudemonstratsiooniks Euroopa suhtes.

Harjutamiseks on vaja kohta

Võrru saabunud Ungari kaitseväelasi oli teisipäeval tervitamas ka Võru maavanem Andres Kõiv, kelle sõnul on liitlasväed reaalselt meie sõduritega koos väljaõpet tegemas. Mis omakorda tõstatab Nursipalu harjutusväljaku lõpuni ehitamise teema.

„Meeldib või mitte, väljaõpe ei toimu ainult siseruumides,” märkis Kõiv. „Selleks, et väljaõpet saaks harjutusväljakutel läbi viia, selleks peavad olema harjutusväljakud välja ehitatud.”

Võrus maha laaditud ungarlaste 14 modifitseeritud BTR-80 soomustransportööri pardarelvastusse kuulub nii 14,5-millimeetrine raskekuulipilduja KPVT kui ka 30-millimeetrine kiirlaskekahur.

Vaata videolugu Võru raudteejaamast.

ARVED BREIDAKS

Samal teemal: FOTOD: Võrus laaditi maha Ungari jalaväeüksuse sõjatehnika

Enamus Eesti elanikke toetab naiste osalemist vabatahtlikus ajateenistuses, selgub reedel avalikustatud riigikaitse-alasest avaliku arvamuse uuringust.

Küsitluse järgi toetas naiste vabatahtlikku ajateenistust 79 protsenti küsitletutest, kusjuures eestlaste hulgas toetas seda võimalust koguni 85 protsenti vastanutest.

Naiste ajateenistuse vastu oli 16 protsenti küsitletutest, veel pool aastat tagasi oli selliseid vastajaid 22 protsenti. Naiste ajateenistuse poolt olid pigem eestikeelsed, nooremad ja kõrgema haridusega vastajad, selle vastu pigem venekeelsed ja vanemaealised küsitletud.

Naistele kohustusliku ajateenistuse poolt oli kolm protsenti vastanutest, kusjuures 15-19-aastastest küsitletutest toetas võrdset kohustuslikku ajateenistust kümnendik küsitletutest.

Tegevteenistuses kaitseväelaste seas läbiviidud tagasisideküsitluses, mille raames esitati naiste ajateenistuse kohta samad küsimused kui avaliku arvamuse uuringus, oli toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele 77 protsenti ning naiste kohustuslikule ajateenistusele 18 protsenti.

Toetus kaitseväele ja NATOle püsib

Arvamusuuringu tulemuste järgi on kaitsevägi ja Kaitseliit jätkuvalt Eesti inimeste usaldatuimate institutsioonide seas, kaitseväge usaldab 79 ja Kaitseliitu 71 protsenti vastanutest. Eesti julgeoleku peamisteks tagajateks peavad vastanud jätkuvalt kuulumist NATOsse ja iseseisva kaitsevõime arendamist.

Küsitletutest 58 protsendi hinnangul muutub olukord maailmas jätkuvalt ebaturvalisemaks. Sedamoodi arvavate vastajate osakaal on viimaste küsitluste jooksul siiski pidevalt vähenenud.

Eesti julgeolekuolukorda tajutakse paremana kui maailma olukorda – 60 protsendi vastajate arvates muutub Eesti olukord turvalisemaks või ei muutu halvemaks. Võrreldes poole aasta taguse küsitlusega on tõusnud eelkõige turvalisuse tõusu tajuvate vastuste osakaal.

Relvastatud vastupanu Eestile kallaletungi puhul pidas vajalikuks 83 protsenti vastanutest. Ise oli kaitsetegevuses valmis osalema 61 protsenti küsitletutest, sh 73 protsenti meestest ja 66 protsenti eestikeelsetest vastanutest.

Ajateenistust pidas vajalikuks 93 protsenti küsitletutest, ajateenistusest kõrvalehoidmist pidas vääraks 69 protsenti vastanutest.

LÕUNAEESTLANE

Kaitsevägi arvab sel nädalal reservi üle 2300 eelmise aasta juulis ja oktoobris teenistust alustanud ajateenija.

Suurem osa ehk üle 1300 ajateenija teenis 1. jalaväebrigaadi üksustes, omandades oskused jalaväelase, suurtükiväelase, pioneeri ja tankitõrjuja erialadel tegutsemiseks.

2. jalaväebrigaad arvab reservi enam kui 700 ajateenijat. Samuti lõpetavad sel nädalal ajateenistuse staabi- ja sidepataljoni, Vahipataljoni, mereväe ja toetuse väejuhatuse logistikapataljoni 2016. aasta suvel ja sügisel saabunud kutsealused.

Juulikutsega ajateenistusse saabunutest koolitati reservüksuste autojuhid ja juhtivkoosseis, oktoobris teenistust alustanud kutsealused õppisid täitma rivikoosseisu ametikohti. Enne reservteenistuse algust osalesid ajateenijad mais peetud kolmenädalasel hindamisõppusel Kevadtorm.

Uued ajateenijad saabuvad teenistusse juulis, praegu jätkavad üksustes teenistust jaanuaris üheteistkümneks kuuks kaitseväkke saabunud ajateenijad.

LÕUNAEESTLANE

Kaitseminister Margus Tsahkna külastas teisipäeval 2. jalaväebrigaadi, mille üheks sõlmküsimuseks oleva Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamise loodab ta lähema aasta jooksul lahendada.

„Nelja aasta jooksul suuname 2. brigaadi 90 miljonit eurot reaalse kaitsevõime tõstmiseks,” rääkis Tsahkna Võrumaal. „Hiljuti valitsuses heakskiidetud kümneaastase plaani kohaselt saab brigaad juurde ka kahe pataljoni ehk üle tuhande võitleja jagu täiendavaid üksuseid. See tähendab, et võtame 2. brigaadi arendamist tõsiselt.”

Nursipalu peab viimaks valmima

Eraldi tähelepanu nõuab kaitseministri hinnangul Nursipalu harjutusvälja arendamine.

„Eesti kaitsmist tuleb harjutada tegelikes oludes ning Nursipalus harjutavad kõik Lõuna-Eesti üksused,” rääkis ta. „Nursipalu harjutusvälja piirkonnas on Eesti kaitseväe 2. jalaväebrigaad ning Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevad: rahu ajal kokku kolm tuhat meest ja naist, kes harjutavad seal oma kodukandi kaitsmist. Nursipalu harjutusvälja väljaarendamine on riigikaitse seisukohalt üliolulise tähtsusega.”

Tsahkna sõnul on kaitseministeerium teadlik ala looduskaitselistest väärtustest ning sealjuures ühtlasi veendunud, et kaitseväe väljaõppealad ja looduskaitsealad saavad koos edukalt toimida.

Nursipalu on ministri andmeil enim uuritud harjutusväli Eestis ning uuringutulemustega arvestatakse võimaluste piires ka harjutusvälja projekteerimisel ja kasutamisel.

Vaata pilte Margus Tsahkna käigust Nursipalu harjutusväljale, kus Kuperjanovi pataljon harjutas parasjagu linnavõitlust ning järgnevat intervjuud ministriga.

Arved Breidaks

Eesti Reservohvitseride kogu annetas teisipäeval Tartus Toomemäel toimunud tseremoonial 2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljonile lipu.

Lipule lõid kinnitusnaela Tartu linnapea Urmas Klaas, kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, 2. jalaväebrigaadi ülem kolonel Eero Rebo, suurtükiväepataljoni ülem major Marko Tomentšuk ja reservohvitseride esindajana kapten Andre Lilleleht.

Suurtükiväe reservväelastele on lahingulipp väeosa uhkuse ja väärtuse sümboliks. Samuti näitab taastatud ajalooline lipp suurtükiväepataljoni uue ajaarvamise algust kui ka üksuse järjepidevust.

Tartusse Toomemäele toomkiriku varemetesse rivistusid üles ligi poolsada 2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni reserv- ja tegevväelast, 2. jalaväebrigaadi ja Kuperjanovi jalaväepataljoni liputoimkonnad.

2. jalaväebrigaadi suurtükiväepataljoni ajalooline eelkäija on 2. suurtükiväepolk, mille formeerimist alustati samaaegselt koos 2. jalaväediviisi asutamisega Vabadussõja lõunarindel 21. jaanuaril 1919.

Peale Vabadussõja lõppu oli suurtükiväepolgu järglaseks 3. suurtükiväegrupp, mis paiknes peamiselt Tartus Ropka mõisas.

Lõunaeestlane

Fotod: Ardi Hallismaa

2. jalaväebrigaadi kuuluva Kuperjanovi pataljoni umbes 400 ajateenijat andis reede ennelõunal sõduritõotuse, millega sai läbi nende sõduri baaskursus.

„On lõppenud järjekordne sõduri baaskursus, mis on olnud osalejatele väljakutseks ning sammuks mugavustsooni piiri taha. See kursus pole olnud kerge, aga sõduriks saamine ei olegi kerge tee,” ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Tõniste.

Baaskursuse käigus omandasid sügisel teenistusse kutsutud noormehed rivis käitumise ning relva kasutamise oskused, samuti metsas tegutsemise ja seal ellujäämise põhitõed ning teised sõduri alusteadmised.

Kursuse lõpus läbisid ajateenijad kümme eksamit ja lõpurännaku. Rännaku ja eksamite edukas läbimine annab sõdurile õiguse kanda pataljoni pealuu ja kontidega embleemi.

Värskete kuperjanovlaste teenistus jätkub allüksustesse formeerimisega ning pärast aastavahetuse puhkusi jätkatakse juba allüksuste kursusega. „Uuel aastal ootab ees allüksuse kursus, mis sulandab üksiksõdurid löögijõuliseks üksuseks – Kuperjanovi pataljoniks,” lisas Tõniste.

Kuperjanovi jalaväepataljon on üks Eesti suuremaid ja moodsamaid väeosi. Pataljon loodi Vabadussõja alguses 1918. aastal ja taasasutati 1992. aastal Võrumaal Meegomäel. Pataljonis läbib igal aastal ajateenistuse üle 800 sõduri.

Ajateenistusse kutsutakse kolmel korral aastas – juulis, oktoobris ja jaanuaris. Kõik ajateenistusse kutsutud noored läbivad esmalt sõduri baaskursuse.

Vaata pildigaleriid ja videot Kuperjanovi pataljonist.

Arved Breidaks

Kaitseminister Hannes Hanso kirjutab, miks plaanitakse kaitseväkke kaasata meeste kõrval üha rohkem ka naisi.

Meie riigikaitse pole seisev post, vaid valdkond, millega tuleb kogu aeg edasi tegeleda. Selleks peame kaasama mitte ainult üht poolt elanikkonnast, vaid nägema ühiskonda kui tervikut. Usun, et noor naine, kes kaitseväe vormis laskeharjutusi teeb või koos meestega metsarännakul kilomeetreid mõõdab, ei tekita avalikkuses enam üllatust või suuremat elevust.

Juba neljandat aastat saavad 18-27-aastased Eesti kodakondsusega noored naised läbida ajateenistuse omal soovil. Sellest võimalusest on ka kinni haaratud: aastatel 2013-2015 tegi meestega võrdsetel alustel teenistuse läbi 39 neiut (naistele kehtivad vaid üldfüüsilises testis erinevad normid) ning tänavu on astunud vabatahtlikult kaitsejõudude ridadesse 33 naist. Siiski arvan, et need arvud peavad tulevikus oluliselt kasvama.

Naisi, nagu ka noori mehi kannustab kaitseväkke tulema soov ning vajadus anda oma panus Eesti riigi kaitsmisse ja turvalisusse. Samuti on oluline ka tahe ennast proovile panna ja omandada uusi oskusi ning kogemusi. Avalikkuse hoiakud on suuremat kaasamist toetavad. Sel kevadel viis Turu-Uuringute AS kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu, millest koorus välja, et tervelt 68 protsenti eestlastest suhtub naiste kaitseväes teenimisse pooldavalt. Samas moodustavad naised meil ajateenijatest alla ühe protsendi ja mitmed tütarlapsed, kes algselt on soovinud kaitseväkke tulla, pole sinna jõudnud või on esimestel kuudel teenistuse pooleli jätnud. On rida mõttelisi ning tegelikke takistusi, miks sisuliselt pool ühiskonna potentsiaalist on jäänud kaitseväes kasutamata.

Alustan naiste endi seas läbi viidud küsitlusest. Sellest selgus, et päris tihti on plaanile saada sõjaväeline karastus või teha kaitsejõududes karjääri, tõmmanud kriipsu peale sugulaste, sõprade või siis poiss-sõbra vastuseis. Ehk kipub olema nii, et kui muidu ei nähta aega teenivates naistes probleemi, siis suhtumine muutub tõrjuvamaks, kui see puudutab otseselt kas oma perekonna liiget või tuttavat.

Mööda ei saa vaadata ka sellest, et arvestatav osa Eesti elanikest leiab jätkuvalt, et militaarvaldkond on puhtalt meeste rida, millest naised tuleb eemal hoida. Mõneti leiab taolisi hoiakuid ka kaitseväes endas, ka ohvitseride hulgas. Naiste motivatsiooni uurinud kaitseliitlasest teadlane Silvia Kiili on toonud välja, et kaitsejõududega liitumine nõuab naistelt topeltjulgust, kuna neil tuleb end tõestada ennekõike meestele. Ja kui peaks veel puuduma lähedaste moraalne toetus, on sellist elupööret veelgi raskem ette võtta. Vahel pärsib naiste huvi ka kartus olmetingimuste pärast ja asjaolu, et neile ei anta sobivat vormi ega muud varustust. Kõik need on teemad, millega peame olukorra parandamiseks süsteemselt tegelema.

Minu ühene seisukoht on, et sõjalisse riigikaitsesse kaasatud naised on igati normaalne ja loomulik nähtus ja et naistel peavad olema meestega võrdsed võimalused kaitsta oma maad ja kodu, samuti teha kaitseväes karjääri. Vastasel korral jäävad üksjagu õõnsaks ka jutud kõigi kodanike võrdsetest õigustusest ja kohustusetest ning soolisest võrdõiguslikkusest. Ei ole mingit põhjust vaadata ajateenijaid ja tegevväelasi kui mehi ja naisi – neid tuleb vaadata kui motiveeritud, hea väljaõppe ja korraliku varustusega sõdureid.

Pole kahtlustki, et Eestis on patriootliku meelelaadiga noori naisi, kes on mõelnud kaitseväes teenimisele ning sealsetele karjäärivõimalustele ja ohvitseri elukutsele. Ajateenistuse oleks neile ühtlasi värav tegevteenistusse ja eeldus sõjaväelise hariduse omandamiseks.Norra, Rootsi, Soome, USA ja Suurbritannia, aga ka Eesti kaitseväe kogemus näitab, et naised suudavad meestega võrdväärselt teenistuse raskust kanda, seda ka välismissioonidel. USAs on eesti soost naine Tiiu Kera jõudnud ka kindralmajori auastmeni – pole ühtegi sisulist põhjust, miks ei võiks ka Eestis tulevikus nii juhtuda.

Selleks, et rohkem naisi leiaks relvajõududesse tee, tuleb iganenud mõttemallidest lõplikult lahti saada. Samuti peab paranema kaitseväe valmisolek naisi teenistusse värvata ja väljaõpet läbi viia ning ka instruktorite tase. Allkirjastasin oktoobri keskel määruse, mis avab naistele edaspidi kõigi väeosade uksed. Seni võtsid naisajateenijaid vastu vaid Tapa ja Võru väeosad, nüüd avanevad naistele uksed ka Viru ja Kalevi jalaväepataljonidesse, mereväkke, vahipataljoni ning logistikapataljoni. Tervitan igati ka laiemat debatti naiste kohustusliku ajateenistuse üle (nii nagu see on Norras ja peatselt on ka Rootsis), kuigi isiklikult kaldun arvama, et Eesti ühiskond ei ole hetkel sellise sammu astumiseks veel päris küps.

Kui latti kõrgele ei sea, siis pole ka võimalik kõrgemale hüppama hakata. Seetõttu oleme seadnud eesmärgiks, et juba aastal 2018. läbib kaitseväeteenistuse üle saja naise. Järgnevatel aastatel peab nende osakaal meie riigikaitses veelgi tõusma. Naiste laialdasem kaasamine teenib eeskätt seda, et meie kaitseväkke tuleksid teenima parimad sõdurid – Eesti julgeoleku tagamisel on esmatähtsad on inimeste võimed, teadmised, oskused ja tahe, mitte nende sugu. Jõudkem koos 21. sajandisse ka kaitsevaldkonnas.