Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaitseliidu Võrumaa malev tähistab 8. septembril oma 100. aastapäeva Võru kultuurimajas Kannel piduliku kontsert-aktuse ja vastuvõtuga.

Kontsert-aktusel esineb Võru Kesklinna Kooli lastekoor, maleva teeneteristiga tunnustatakse parimaid naiskodukaitsjaid ja kaitseliitlasi ning tänatakse koostööpartnereid.

Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili kingib malevale juubeli puhul majale kinnitatava Võrumaa maleva vapi.

Võrumaa malev paistab Kaitseliidus silma hea noorsootöö ja sporditegevuse poolest, mille näiteks on 2017. aasta alguses võidetud Kaitseliidu murdmaasuusatamise meistrivõistluse esikoht malevate arvestuses.

Koostöös Kuperjanovi jalaväepataljoniga korraldab malev kevaditi linnalahingu õppust.

Võrumaa malev on vanuselt teine Kaitseliidu malev. Kaitseliidu vanim, Sakala malev tähistab oma juubelit päev varem, 7. septembril.

Kaitseliit üle-eestilise organisatsioonina sai alguse 11. novembril 1918.

LÕUNAEESTLANE

Kaitseminister Margus Tsahkna külastas teisipäeval 2. jalaväebrigaadi, mille üheks sõlmküsimuseks oleva Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamise loodab ta lähema aasta jooksul lahendada.

„Nelja aasta jooksul suuname 2. brigaadi 90 miljonit eurot reaalse kaitsevõime tõstmiseks,” rääkis Tsahkna Võrumaal. „Hiljuti valitsuses heakskiidetud kümneaastase plaani kohaselt saab brigaad juurde ka kahe pataljoni ehk üle tuhande võitleja jagu täiendavaid üksuseid. See tähendab, et võtame 2. brigaadi arendamist tõsiselt.”

Nursipalu peab viimaks valmima

Eraldi tähelepanu nõuab kaitseministri hinnangul Nursipalu harjutusvälja arendamine.

„Eesti kaitsmist tuleb harjutada tegelikes oludes ning Nursipalus harjutavad kõik Lõuna-Eesti üksused,” rääkis ta. „Nursipalu harjutusvälja piirkonnas on Eesti kaitseväe 2. jalaväebrigaad ning Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevad: rahu ajal kokku kolm tuhat meest ja naist, kes harjutavad seal oma kodukandi kaitsmist. Nursipalu harjutusvälja väljaarendamine on riigikaitse seisukohalt üliolulise tähtsusega.”

Tsahkna sõnul on kaitseministeerium teadlik ala looduskaitselistest väärtustest ning sealjuures ühtlasi veendunud, et kaitseväe väljaõppealad ja looduskaitsealad saavad koos edukalt toimida.

Nursipalu on ministri andmeil enim uuritud harjutusväli Eestis ning uuringutulemustega arvestatakse võimaluste piires ka harjutusvälja projekteerimisel ja kasutamisel.

Vaata pilte Margus Tsahkna käigust Nursipalu harjutusväljale, kus Kuperjanovi pataljon harjutas parasjagu linnavõitlust ning järgnevat intervjuud ministriga.

Arved Breidaks

Lätis sel nädalal toimunud 4. Balti sõjaväespordi talimängudel tõi Kaitseliidu Võrumaa maleva esindus koju üksjagu poodiumikohti.

Balti riikide kaitseväelased ja kaitseliitlased võistlesid esmaspäevast neljapäevani toimunud mängudel laske- ja murdmaasuusatamises, talvises kalapüügis, rinnalt surumises ning jäähokis.

Murdmaasuusatamise noorteklassi tüdrukute arvestuses tuli kolmandale kohale Merli Mari Utsal Kaitseliidu Võru malevast.

Täiskasvanute hulgas võtsid murdmaasuusatamise mõlemad esikohad eestlased – naiste arvestuses Terje Piirmann Kaitseliidu Võru malevast ja meeste arvestuses reamees Mart Kevin Põlluste 2. jalaväebrigaadist.

Laskesuusatamise noorteklassis tütarlaste hulgas saavutasid Kaitseliidu Võru malevat esindanud Hanna Moor, Gerda Narusk ja Miia Heleene Utsal vastavalt teise, kolmanda ja neljanda koha.

Täiskasvanute arvestades saavutas malevlane Sirli Hanni Kaitseliidu Võru malevast naiste arvestuses teise koha.

Murdmaasuusatamise segateatevõistluses tulid täiskasvanute hulgas esikohale Terje Piirmann ja Mart Kevin Põlluste kahe Leedu võistkonna ees. Noorte klassis saavutas kolmanda koha Kaidy Kaasiku (Järva malev) ja Kristjan Sok Kaitseliidu Võru malevast.

Laskesuusatamise segateatevõistluses saavutasid noorteklassis teise koha Hanna Moor ja Taavi Perv, kes jäid alla vaid Läti meeskonnale. Täiskasvanute hulgas tulid kolmandaks malevalne Sirli Hanni ja reamees Hannes Moor 2. jalaväebrigaadist. Nende järel neljandaks isa ja tütre tandem Gerda Narusk ja nooremleitnant Priit Narusk.

Lõunaeestlane

Foto: Ardi Hallismaa

Vaikuseminutiga kell 10.30 tähistati teisipäeval Võru kalmistul 97 aasta möödumist hetkest, mil Vabadussõja lahingutandril vaikisid relvad.

3. jaanuaril 1920 lõppes 402 päeva kestnud eestlaste võitlus on riigi eest, mis nõudis üle 6000 kaasmaalase elu. Neist 4000 langes otseses lahingutegevuses.

„97 aastat tagasi, mil vaherahu välja kuulutati, olulised lahingutegevused just idarindel käisid, mis olid Tartu rahulepingu jaoks olid väga olulise väärtusega,” rääkis Kaitseliidu Võrumaa maleva staabiülem kapten Toomas Pindis Lõunaeestlasele.

„Et kes millised jõujooned ja millised teemapunktid Tartu rahulepingusse sisse saaksid ja just Eesti poole peal väga palju oli siis ka langenuid lahingutegevuses,” lisas ta.

Pärjad asetati Vabadussõjas hukkunute Võru mälestusmärgi juurde maavalitsuse, linnavalitsuse, 2. jalaväebrigaadi Kuperjanovi pataljoni ja Kaitseliidu Võrumaa maleva poolt.

Eesti ja Nõukogude Venemaa jõudsid rahulepingu allkirjastamiseni 2. veebruaril, mil Tartu rahu tulemusel loobus Venemaa igaveseks ajaks kõigist nõudmistest Eesti vastu ning tunnustas Eesti iseseisvust.

Vaata pilte ja videolugu Võru kalmistult.

Arved Breidaks