Kagu-Eesti maainimestele on riik teinud pakkumise, millest on raske keelduda, sest 150 euro eest või isegi odavamalt on peagi võimalik liituda ülikiiret internetiühendust võimaldava fiiberoptilise sidevõrguga.

Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal käivitatud projekti „Internet koju” eesmärk on liita vähemalt 90 protsenti võimalikest tarbijatest ülikiire sidevõrguga.

„Fiiberoptilise kaabliga on aastakümneteks praktiliselt tagatud piiramatu andmete edastamise kiirus,” rääkis Võru maavanem Andres Kõiv Lõunaeestlasele. „Mis tähendab seda, et kui on võimalik välja ehitada kodudeni ja ettevõtjateni fiiberoptiline kaabel, siis igal juhul on tagatud võimalus andmeid kiiresti liigutada.”

Valguskaabli põhivõrku on maakondades ehitatud juba aastaid, kuid sellega liitumine, kaabli vedamine teeotsast koduni, käib paljudele üle jõu. Just selle nn viimase miili väljaehitamiseks pakub riik nüüd abi.

„Küsimus on vaja lahendada hajaasustuses, et maapiirkondade ja suuremate linnade digitaalne lõhe ei suureneks,” kinnitas Kõiv.

Et valguskaabel maamajani toodaks, tuleb esmalt anda oma soovist teada veebiaadressil internetkoju.ee. Seal tuleb sisestada aadress, kuhu kaabli vedamist soovitakse. Mida rohkem on püsiühenduse soovijaid, seda tõenäolisem on, et kaabel lähematel aastatel majani jõuab ning mida enam on soovijaid, seda madalamaks kujuneb inimeste omaosalus.

Kindel on see, kinnitab Kõiv ja nagu seisab ka projekti kodulehel, et inimeste omaosalus ei kujune kõrgemaks kui 150 eurot.

„Ma julgen öelda, et see on väga-väga mõistlik hind,” lisas Kõiv.

Liitumissoovist on võimalik teada anda kuni juuli lõpuni. Käesoleval aastal loodetakse jõuda ettevalmistustega nii kaugele, et aastatel 2018-2020 saaks toimuda võrgu projekteerimine ja ehitus.

Internet läbi vase ja õhu

Praegu on internetiühendused maal loodud valdavalt kas vaskkaabli või mobiilse ühenduse kaudu, mis kumbki ei ole üha kasvavaid andmemahte silmas pidades jätkusuutlik lahendus.

„Vaskkaabel iseenesest on väga hea ja stabiilne, aga häda on selles, et see ei võimalda kiiret andmemahtude edastamist,” selgitas Kõiv. „Mobiilne internet on mõeldud ennekõike mobiilsete seadmete jaoks, püsiühenduse jaoks ei ole see piisavalt stabiilne.”

Vaata videolugu projekti kohta.

ARVED BREIDAKS

MINE KOHALE: 21. juunil kell 16 toimub Võru vallavalitsuse saalis projekti „Internet koju” tutvustav infokoosolek Võrumaa külavanematele ja kogukondade eestvedajatele.

Võru, Põlva ja Valga maakonna omavalitsuste töötajad pidasid neljapäeval Mõnistes traditsioonilist kolme maakonna nõupäeva, kus osales pea 130 huvilist.

Viimast korda enne haldusreformi toimunud omavalitsustöötajate kokkusaamisel rääkis ettevõtja Ari Lustila ettevõtjate ning omavalitsuste vahelistest suhetest ning arutles teistel elulistel teemadel.

Samuti oli päevakavas meelelahutus ja sportimine, teatas nõupäeva korraldanud Võrumaa omavalitsuste liit.

Kolme maakonna nõupäeva traditsioon sai alguse 1990-ndate alguses.

LÕUNAEESTLANE

Haridus- ja teadusministeerium avalikustas 22 kooli nimed, mille hoonete remondiks eraldatakse kokku 55,3 miljonit eurot.

Gümnaasiumi pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused said läinud aastal õiguse taotleda oma koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks toetust. Teisipäeval avaldatud toetuse saajate nimekirja kuulub ka üks kool Põlvast, Valgast ja Võrust ning Puka kool.

„Investeeringuga teeme põhikoole nii säästlikumaks kui ka õpetamissõbralikumaks, et lastel oleks parem õppekeskkond,” ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Nii saab Põlva vald pealt kahe miljoni euro Põlva Kooli Kesk tn 25 õppehoone uuendamiseks, Võru linnale eraldatakse 2,5 miljonit eurot Kesklinna Kooli õppehoone (pildil) uuendamiseks, Valga linn 3,3 miljonit eurot Priimetsa Kooli renoveerimiseks ja Puka vald 1,6 miljonit eurot haridusvõrgu ümberkorraldamiseks ja koolihoone rekonstrueerimiseks.

Toetusraha tuli suurendada

Kokku esitati taotlusvooru 31 kvalifitseerunud ettepanekut. Konkursi algne maht oli 46 miljonit eurot, kuid ministeerium suurendas selle eelarvet 55,3 miljoni euroni, sest projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed.

„Konkursi selle vooru rahalise mahu suurendamine on ka kiitus ja kompliment kohalikele omavalitsustele, kes esitasid ühtlaselt tugevaid projekte,” lisas Reps.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub ministeeriumi teatel vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Viimase kahe kümnendi jooksul on Eesti kooliõpilaste arv langenud ligi 40 protsenti. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis umbes 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.

Lõunaeestlane