Sporditarbed, spordivarustus e-spordipood:sportlik.ee

 

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Maanteemuuseumis Varbusel peeti reedel teist Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali, kus neljal teema-alal arutleti haldusreformi, transpordiühenduste, maakultuuri, siinse elukeskkonna hoidmise üle ning teistel teemadel, mis lõunaeestlastele korda lähevad.

Festivalile eelnenud ideekorjel olid populaarsemad märksõnad, mille järgi teemad välja sõeluti, seotud Kagu-Eesti regionaalse arenguga.

„Regionaalareng oli võrreldes teiste arvamusfestivalidega meil teema, mis läks muudest teemadest kaugele ette ära,” rääkis Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali eestvedaja Ott Rätsep Lõunaeestlasele. „Aga kohe järgi tuli keskkonna teema, seejärel tööturu, hariduse ja poliitika teemad.”

Reede keskpäeval alanud arvamusfestivali esimesel tunnil köitis kohaletulnuid aga eelkõige haldusreformi arutelu. Kuigi kohtuvaidlused seisavad sundliitmiste tõttu mõnel pool veel ees, on uus haldusjaotus Kagu-Eesti maakondades juba suures osas aimatav. Sellega koos on aimatavad ka tekkivad võimalused ja probleemid.

Haldusreformi teemapaneeli juhtinud inimgeograaf Garri Raagmaa hindas Lõunaeestlasele antud intervjuus, et inimgeograafid on juba aastakümneid pidanud Eestile kõige optimaalsemaks haldusjaotuseks põhimõtet „üks maakond, üks omavalitsus”. Kui Saaremaal suudeti see saavutada, siis Kagu-Eesti kolmes maakonnas ja mujalgi Eestis mitte.

„On Võru vald ja Võru linn, Viljandi vald ja Viljandi linn, Rakvere linn ja Rakvere vald – omavalitsusjuhtide soov iseennast valitseda jäi peale ja nüüd tuleb edasi minna,” tõdes Raagmaa.

Tema hinnangul seisneb suurim väljakutse selles, kas maakonnalinnad, nagu Võru, suudavad end maakonnakeskusena kehtestada ning pakkuda maakonna teiste omavalitsuste elanikele piisavalt teenuseid.

Arvamusfestival muutumas maakultuurifestivaliks

Kuigi külastajaid oli [eel]arvamusfestivalil mullusega võrreldes hõredamalt, on korraldajatel plaan ettevõtmisega jätkata, sest arvamuskultuur vajab edendamist ning eesmärk on kasvatada ettevõtmisest välja maakultuurifestival.

„Maakultuurifestivali idee dikteeris meile ette üks linnakultuuri festival,” selgitas Ott Rätsep. „Kui ühes Eesti servas tegeletakse linnakultuuriga, siis me leidsime, et oleks ju mõistlik teises servas tegeleda maakultuuriga. Vanade eestlaste tunnetuses olid loodus ja kultuur justkui üks, nii et meil on oluline seda sidet hoida, sest kui see kaob, mulle tundub, siis meil rahvusena pikka pidu ei ole.”

Vaata pilte ja videolugu teiselt Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalilt.

ARVED BREIDAKS

Maanteemuuseumis reede keskpäeval algav II Kagu-Eesti [eel]arvamusfestival „Maa perrä ilm” on seadnud tugeva rõhuasetuse keskkonnasäästlikkusele, millest on kantud ka paljude paneelide teemad.

„Lisaks arvamustele, eelarvamustele ja terastele küsimustele palutakse külalistel võimalusel kaasa võtta ka isiklik teekruus – nii vähendatakse ühekordsete nõude kasutamise vajadust ja hoitakse rohelist jalajälge,” ütles peakorraldaja Ott Rätsep.

[Eel]arvamusfestivalile oodatakse tema sõnul kaasa mõtlema terveid peresid. Esmakordselt toimub arvamusfestivalil ka laste arutelupaneel, kus väikeste filosoofide vestlusring keerleb teemadel „Aeg” ja „Vaikus”.

Kokku on päevakorras tosin arutelu, kus otsitakse vastuseid küsimustele, kas looduslik mitmekesisus tähendab meile midagi?, kuidas toit tugevdab meie julgeolekut ja tervist?, kuidas maad noorendada?, kuidas paremini ühenduda?, milliseid vigu võivad teha uljad maailmapäästjad?, kas oleme muutumas reservaadiks?.

LÕUNAEESTLANE

Maanteemuuseumis 14. juulil toimuval Kagu-Eesti teisel [eel]arvamusfestivalil otsitakse vastuseid regiooni puudutavatele küsimustele alates loodushoiust ja haldusreformist lõpetades aruteluga, kas maal tuleks kasvatada kartulit või edendada vaimuelu.

„Kui linnades astutakse üksteisele konnasilmadele, siis kagueestlased kängitsevad jalad lahti ja leiavad uusi võimalusi ja väljakutseid,” lausus festivali eestvedaja Ott Rätsep.

Tosinas paneelis asutakse tema sõnul ühiselt otsima vastuseid paljudele regiooni tulevikku puudutavatele küsimustele.

Näiteks kultuur ja kartul: kas vaimukultuuri viljelemine tõotab taludele kartulikasvatusest suuremat tulu? Mitu tulevast olümpiavõitjat tänastes maakoolides kasvab? Kas ja kuidas toetavad tugevad juured meie kohanemist rändeajastuga? Kas oleme muutumas reservaadiks? Uued KOVid: kellele ja milleks?

Rätsepa sõnul on Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali üheks eesmärgiks saada Eesti esimeseks maakultuurifestivaliks ning pakkuda sellega alternatiivi linnakultuurifestivalidele.

LÕUNAEESTLANE