2. jalaväebrigaad ja selle koosseisu kuuluv Kuperjanovi pataljon seatakse lähematel aastatel kaitseväe arendamisel eelisseisu, mis hõlmab nii relvastuse uuendamist, üldist varustatuse parandamist ning väljaõppevõimaluste arendamist.

„Meil on üsnagi aktiivne programm, mis puudutab 2. jalaväebrigaadi,” rääkis Luik Lõunaeestlasele antud intervjuus. „Küsimus ei ole ainult infrastruktuuris, vaid ka varustuses, relvastuses, väljaõppes.”

Nii on kaitseressursside amet juba välja kuulutanud hanke kuni 18 000 automaattulirelva ostmiseks 1. ja 2. jalaväebrigaadile. Lähema kümnendi hankekavasse kuuluvad ka jalaväe lahingumasinate ning liikursuurtükkide hanked, samuti kaitseväe sõjaaja varustuse ja varude täiendamine.

Segasem on seis 2. jalaväebrigaadi Nursipalu harjutusväljakuga, mille pooliku valmisoleku tõttu pole kaitseväel võimalik kohapeal läbi viia kõiki õppusi.

„Üks väga oluline probleem, mis mind muretsema paneb, on väljaõppevõimalused,” tõdes Luik. Harjutusväljakut on kaitseväel tarvis nii ajateenijate väljaõppe läbiviimiseks, aga ka Eestis viibivate liitlastele õppuste korraldamiseks.

„Kui tuleb Ungari kompanii või Ameerika kompanii, siis on väga oluline, et me võiksime teisest päevast kui nad siia saabuvad, pakkuda väljaõppevõimalusi,” lisas minister.

Millal Nursipalu harjutusvälja pikale veninud arendustöö viimaks tehtud saab, Luik ennustada ei osanud.

„Kaitseministeerium teeb loomulikult enda poolt kõik, et valitsuse otsus, mis nägi ette Nursipalu harjutusvälja rajamist, saaks ellu viidud,” lausus ta. „Töötame siin kõigi osaliste ja huvilistega koos, et see murettekitav olukord parandada ja harjutusvälja ehitamisega alustada.”

Kavade kohaselt jõutakse uute väljaõpperajatiste ehitusega alustada ilmselt tuleval aastal. Praegu on käimas harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande menetlus.

Nursipalu harjutusväljaku väljaehitamisega soovitakse muuta seal võimalikuks mehhaniseeritud kompanii täiemahuliste õppuste läbiviimist, sealhulgas laskmisi piiratud tankitõrjerelvadega ja miinipildujatega. Ühtlasi on arenduskava elluviimine vajalik turvalisuse suurendamiseks.

Keskkonnaministeerium on harjutusväljaku maa-alal algatanud ka Keretü looduskaitseala moodustamise.

Lisaks 2. jalaväebrigaadile kasutavad Nursipalu harjutusvälja ka Kaitseliit, Võrus asuv lahingukool, samuti politsei- ja piirivalveamet.

Vaata ka teemakohast videolugu.

ARVED BREIDAKS

Teisipäeval Võrus Taara sõjaväelinnakut külastanud kaitseminister Jüri Luige sõnul oli USA asepresidendi Mike Pence’i Eesti-visiit kinnitus maailma suurima sõjalise jõu jätkuvast toetusest Eestile.

„Mina annan [asepresidendi visiidile] väga positiivse hinnangu,” rääkis Luik intervjuus Lõunaeestlasele. „Oli täiesti selge, et Mike Pence tuli siia eelkõige väga kindla sõnumiga USA administratsioonilt ja president Trumpilt ja see kindel sõnum oli, et Ameerika Ühendriigid liitlasena seisavad meie kõrval.”

„Me peame konteksti mõistmiseks ikkagi aru andma, et Ameerika ei ole mitte lihtsalt suur sõjaline jõud,” jätkas Luik, „vaid Ameerika on massiivne sõjaline jõud, mille kõrval kahvatuvad kõigi teiste riikide sõjalised võimed.”

Rohkem harjutamist liitlasvägedega

Ka Võrus muutub liitlasvägede kohaolek kaitseministri sõnul üha tavapärasemaks ning 14 soomustransportööriga Ungari jalaväeüksus, kes juuli algusest Võrus paikneb, ei jää siin kindlasti viimaseks liitlasvägede esinduseks.

„Ma olen selles kindel. Tänaseks on siin olemas kõik võimalused liitlasvägede vastuvõtmiseks,” kinnitas Luik.

Küll tuleb tema sõnul aga arvestada, et kui kohale saabub liitlasvägede kompanii, siis mitte selleks, et kasarmus aega surnuks lüüa, vaid Eesti sõduritega koos õppusi läbi viia. „Teine jalaväebrigaad on väga professionaalsel tasemel üksus, kes on suuteline sellist koostööd tegema,” lisas Luik.

Vaata videolugu Taara linnakust.

ARVED BREIDAKS

Võrus Edgar Savisaare toetajaid koondava valimisliidu aktiiv loobus plaanist võtta oma ühendusele nimeks „Põliskeskerakondlased”, asendades selle nimega „Võru eest”.

„Et mitte kedagi esile tõsta või maha materdada, ja me kõik seisame ikkagi valimistel Võru eest, siis edaspidi ongi valimisliit ühise nimetajaga „Võru eest”,” rääkis valimisliidu kokkupanemist vedav ettevõtja Jüri Luik Lõunaeestlasele.

Tema sõnul on uue nimekombinatsiooni valimisel silmas peetud ka teisi Eesti omavalitsusi, kus savisaarlased soovivad oma nimekirjaga välja tulla. „On siis Valga eest, on siis Sillamäe eest, Narva eest,” lisas Luik.

Ta kinnitas, et põliskeskerakondlaste nimest loobumine ei tulnud Keskerakonna survel. „Keskerakonna kontor ei kamanda meid. Idee tuli teistega arutamise baasil, et mitte keskenduda ühele nimetusele, vaid ikkagi leida selline nimi, mis ühendab. See sobis nagu kõigile,” lausus Luik.

Usutakse Savisaare tulekut

Viimastel päevadel on taas kõvemaks paisunud spekulatsioonid, kas ja kellega koos Edgar Savisaar sügisestel kohalikel valimistel osaleb.

Keskerakonna endine liider valiti esmaspäeval Tallinnas Lasnamäe piirkonna juhatusse, kuid väidetavalt ei tea keegi, kas Edgar Savisaar kandideerib ning kui ta seda peaks tegema, siis kas ta teeb seda Keskerakonna nimekirjas või asutab oma valimisliidu.

„Pange te tähele minu sõnu, et 48. tunnil mängub Edgar kõik üle,” ennustas Luik.

Kindlust seda väita annab tema sõnul Keskerakonna poliitikute kahepalgeline mäng. „Kui vaadata, kuidas riigikogulased omavahelistes vestlustes käituvad ja milliseid mitteametlikke kokkuleppeid sõlmivad, siis noh… Ets ei ole veel maha kantud.”

Vaata Jüri Luige kommentaari järgnevast videost.

Arved Breidaks

Võrus kogunesid neljapäeva õhtul vanasse pastoraadi majja Edgar Savisaart toetavad keskerakondlased, kes saatsid oma iidolile tervistuskirja ning andsid teada valimisliidu „Põliskeskerakondlased” moodustamisest.

„Oleme kokku kutsunud siia ajaloolisse Võru pastoraadi saali Edgar Savisaare toetajad, Keskerakonna liikmed Võru linnast, Võrumaalt, aga ka kõik inimesed, kes toetavad Edgar Savisaart,” rääkis ettevõtmise initsiaator Jüri Pallo Lõunaeestlasele.

Ühtlasi sooviti Pallo sõnul teha ametlikult teatavaks plaan asutada valimisliit „Põliskeskerakondlased”, mis osaleb eelseisvail kohalikel valimistel Võru linnas.

Valimisliit „Põliskeskerakondlased” koondab enda ridadesse need, kes pole rahul Keskerakonnas mullu toimunud võimuvahetusega ning teisi, kes soovivad Võru linnavolikogusse parteiväliselt kandideerida.

„Need on inimesed, kes kahjuks jäid kõrvale möödunud aasta 5. novembri Keskerakonna kongressist Paides,” selgitas Pallo. „Meid eristab [teistest keskerakondlastest] ainult see, et me oleme Edgar Savisaare toetajad.”

Luik: nagu rahvapartei

Valimisliidu üks ellukutsujaid, ettevõtja Jüri Luik rääkis Lõunaeestlasele, et praeguseks on nimekirjas umbes veerandsada inimest ja olemas on ka linnapeakandidaat. Esialgu hoitakse kandidaatide nimekiri saladuses, kuna osad inimesed kardavad varase avalikustamisega kaasneda võivat kiusamist.

„Niipalju võin ma öelda, et IRL ei ole esindatud veel,” lausus Luik. „Aga muidu on kõikide parteide inimesed selles nimekirjas. Nii et omamoodi rahvapartei.”

Ainsa riigikogu liikmena jõudis Võru koosviibimisele Heimar Lenk, kes pidas veerandtunnise ülistuskõne Edgar Savisaare imetegudest ning tõdes, et lisaks Võrule võivad keskerakondlased alternatiivse nimekirjaga valimistele tulla ka Tallinnas.

„Võru näide on praegu ainulaadne. Minule oli see üllatus, mida härra Luik ja Pallo siin tegid,” lausus Lenk Lõunaeestlase küsimusele vastates.

Lenk ei välistanud, et lisaks Võrule võivad alternatiivsed keskerakondlaste nimekirjad ka teistes Eesti omavalitsustes Keskerakonna nimekirja vastu kandideerida.

„See võib tulla. Täna on siin seeme idanema pandud,” lausus Lenk. „Oleneb sellest, kui aktiivsed on kohalikud inimesed.”

Vaata pilte ja videot poliitikaõhtult.

Arved Breidaks