Võrumaa Omavalitsuste Liidu aseesimees ja pikaaegne Haanja vallavanem Juri Gotmans kirjutab Võrumaa muutuvast halduskorraldusest ja omavalitsuste koostööst.

Haldusreform muudab esmapilgul vaadates küll peaasjalikult omavalitsuste piire, kuid tegelikult seisavad lähematel aastatel ees olulised muutused nii kohapealses elukorralduses kui ka piirkondlikus koostöös.

Võrumaa kohalikele omavalitsustele on viimased poolteist aastat olnud mõneti n-ö asjade kokkupakkimise aeg. Tänavu 25. sünnipäeva tähistanud vallad jätkavad peagi uutes piirides, uue omavalitsuse koosseisus, mille traditsioonid tuleb veel luua.

Sügisesteks valimisteks valmistuvad erakonnad ja valimisliidud seisavad silmitsi vajadusega mõista ja osata pakkuda lahendusi küsimustele, mis jäävad nende harjumuspärasest „poliitilisest levialast” eemale. Uutelt volikogudelt oodatakse sootuks suurema pildi nägemise võimekust kui seni on vajalik olnud.

Kui esimesel ühinemisjärgsel aastal võib uute volikogude otsustes küllap märgata ka haldusreformi traagelniite, siis varem või hiljem leitakse volikogudes üles koostöömeel ning oskus käsitleda uut omavalitsust mitte kui endistest valdadest koosnevat „haldusreformi produkti”, vaid tõesti omavalitsust, kus on olemas tugev meie-tunne, suutlikkus arendada keskusi ning mõista ka kaugemate külade vajadusi.

Tasakaalustuv Võrumaa

Üheks suureks muutuseks, mille haldusreform Võrumaal kaasa toob, on maakonna omavalitsuste vahele tekkiv suurem tasakaal ning keskse dominandi mõju kahanemine. Võru maakonna praeguse 13 omavalitsuse asemele tekib 5 uut valda, mis elanike arvu järgi on võimalik väikese mööndusega jagada kaheks suuremaks grupiks.

Omaette rühma moodustavad umbes 12 000 elanikuga Võru linn ja Võru vald ning umbes 5000 elanikuga Antsla, Rõuge ja Setomaa vald. Viimases, tõsi küll, on elanikke 3500 ringis.

Möödanikuks saab olukord, kus Võru linn on rahva arvult maakonna suurimast vallast kolm korda suurem. Mõistagi jääb Võru linn maakonna keskuseks, kuid kohaliku „pika poisi” partneriks ei ole enam seltskond päkapikke, vaid samasuguses või kahe-kolme peale võrreldavas kaalukategoorias tegijad.

Usutavasti aitab see kaasa omavalitsuste maakonnasisese koostöö tihendamisele, sest üksmeele saavutamine viie partneri vahel on üksjagu tõenäolisem ja lihtsam, kui 13 puhul. Ja koosmeelt läheb Võrumaal tarvis palju, kui soovime, et meie hääl kõlaks ja sellega ka arvestataks.

Muutuv koostöövorm

Võrumaa omavalitsuste igapäevaseks koostöövormiks on alates 1993. aastast olnud Võrumaa Omavalitsuste Liit, kuhu vahelduva eduga on kuulunud kõik maakonna omavalitsused. See on olnud foorum, mis püüdis vormida omavalitsuste erinevad soovid ühiseks eesmärgiks ja mis pretendeeris maakonna arvamusliidri tiitlile. Mõnikord see õnnestus ja mõnikord mitte.

On selge, et muutunud suuruse ja muutunud olemusega omavalitsused vajavad ka uut katusorganisatsiooni. Foorum, mis koondas 13 eripalgelist omavalitsust, ei vasta Võrumaa uuele halduskorraldusele. Seda enam, et keskvalitsus on kohalikele omavalitsustele üle andmas ülesandeid, mida seni on täitnud maavalitsus.

Et sellega toime tulla, on Võrumaa omavalitsused otsustanud luua sihtasutuse Võrumaa Arenduskeskus, mis koondab teenused, mida pakuvad praegune Võrumaa Arenguagentuur, maavalitsus ja mis võtab üle ka praeguse omavalitsusliidu ülesanded.

Loodav Võrumaa Arenduskeskus saab olema uute omavalitsuste koostöö süda. Sealt pumbatakse läbi kogu informatsioon, mis on vajalik maakonna elu ladusaks korraldamiseks.

Suurem maakond – suurem vastutus

Omavalitsuste ühinemiste tulemusel liitub Võru maakonnaga praegu Põlvamaal asuvad Mikitamäe, Orava ja Värska vald. Orava on koos Vastseliinaga saamas osaks Võru vallast ning Mikitamäe ja Värksa moodustavad koos Meremäe ja Luhamaa nulga küladega Setomaa valla.

Uute inimeste ja piirkondade lisandumine loob maakonnas uue olukorra, koos selle juurde kuuluvate võimaluste, aga küllap ka probleemidega, millele tuleb ühiselt lahendused leida.

Kindel on aga see, et koostöö Võru ja Põlva maakonna vahel peab muutuma tihedamaks, et mahamärgitud piirid muutuksid inimeste meeltes vähem tajutavaks. Vajame vähem piire, vähem üksteise lahterdamist kastidesse, vähem jagamist meieks ja teieks, vaid kasu toovat koostööd.

Valdkond, kus Võru ja Põlva maakonna vahel piir järgmisest aastast sisuliselt kaob, on ühistransport. Tööd alustav Kagu Ühistranspordikeskus hakkab korraldama reisijatevedu mõlema maakonna bussiliinidel, mis aitab parandada nii meie ühendatust Lõuna-Eesti pealinna Tartuga kui ka omavahelist läbikäimist.

Loodetavasti ei jää ühine ühistranspordikeskus kahe naabermaakonna viimaseks koostöövormiks, kus suudetakse uljal pilgul üle piiride vaadata.

Euroopa Liidu Regioonide Komitee võttis oma istungjärgul vastu Haanja vallavanem Juri Gotmansi koostatud arvamuse, mis käsitleb kasvuhoonegaaside vähendamist, maakasutuse muutusi ja metsandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heiteid.

Gotmansi koostatud arvamuses rõhutatakse linnade ja valdade suurenevat rolli ja ülesandeid nende andmete kogumisel ja koondamisel, mis on vajalikud kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuuriandmete koostamiseks.

Komitee teeb liikmesriikidele ja komisjonile ettepaneku toetada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste sellekohase suutlikkuse suurendamist. „Valdkondi, millega omavalitsused tegelevad ning kus toetus on teretulnud, on eelkõige energiamajandus, transport, jäätmekäitlus ja maakasutus ning väikeettevõtluse toetamine,” rääkis Gotmans.

„Tähelepanu tuleb pöörata ka väiksematele omavalitsustele. Kliimapoliitika ei peaks olema ainult suurlinnade pärusmaa, kus paisatakse atmosfääri kümned miljonid süsinikutonnid,” lisas ta.

Gotmansi koostatud arvemus on 15. Regioonide Kommitee Eesti delegatsiooni liikme poolt koostatud arvamus. Eksperdina aitas seda koostada Antti Roose Tartu Regiooni Energiaagentuurist.

Lõunaeestlane