20. augustil algab Eestis veelinnujahi hooaeg, mille puhul tuletab keskkonnaministeerium meelde, et küttimisel tuleb lisaks jahieeskirjale järgida ka jahinduse head tava.

„Küttimisel ei tohi domineerida tapakirg ning kütitavatesse tuleb suhtuda austusega,” ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

Ministeerium tuletab meelde seda, et veelindude küttimisel on keelatud elektroonilise peibutusvahendi kasutamine. Samuti ei tohi veelindude küttimisel kasutada pliihaavleid. Plii on kahjulik veekogu põhjast toitu otsivatele lindudele, kes sageli neelavad pliihaavleid, mis põhjustavad mürgituse.

Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks lisas, et üldjoontes on linnujahi küttimise tingimused samad mis väikeulukite puhul ning kõik need on kirjas jahieeskirjas.

Järelevalvet teeb linnujahile keskkonnainspektsioon. Kõikidest linnujahi reeglite rikkumistest või nende kahtlustest palub inspektsioon teatada valvetelefonil 1313.

Jahieeskirja järgi kehtib partlastele, laugule, kajakatele ja tikutajale jahihooaeg 20. augustist 31. oktoobrini. Hanesid ja laglesid võib küttida alates 20. septembrist kuni 30. novembrini.

LÕUNAEESTLANE

Möödunud aasta 1. novembrist kuni 28. veebruarini kestnud hundijahil tabasid jahimehed Kagu-Eesti kolmes maakonnas kokku 15 hunti, mis oli neli looma vähem, kui keskkonnaameti seatud küttimislimiit.

Põlvamaal kütiti seitse hunti, täpselt nagu nägi ette maakonnale kehtestatud limiit. Valgamaal lasti neli hunti ehk üks vähem, kui oli ette antud limiit ning Võrumaal kütiti samuti neli hunti, kuigi piirarv oli seitse.

Eestis kütiti hunte kõige enam Harju- ja Järvamaal, kummaski 17 isendit, järgnes Raplamaa 15 isendiga. Kõige väiksem limiit, üks isend, kehtestati Hiiumaale, kus jaanuari alguses kohalikud jahimehed selle ka realiseerisid.

Küttimismahtude koostamise aluseks on võetud huntide loendus ja kahjustusandmed ning arvestatud on ka jahindusnõukogude ettepanekuid. Kuna jahihooaja alguseks ei ole looduslikest teguritest lähtuvalt võimalik omada täit ülevaadet hundi juurdekasvust, kehtestatakse küttimismahud mitmes jaos, nii ka tänavu.

„Täienduste tegemisel olid aluseks jahimeestelt hooaja jooksul laekunud loendusandmed, mida edastati võrreldes eelmiste aastatega oluliselt operatiivsemalt. Kokku täiendasime huntide esialgset küttimismahtu seitsmel korral,” lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Hundijahi eesmärgiks on ohjata huntide arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi, jälgides samal ajal hundi populatsiooni tervikseisu.

Keskkonnaagentuur prognoosis jahihooaja alguses hundi arvukuse ca 10-protsendist langust, mille peamisteks põhjusteks olid möödunud hooaja kõrge küttimissurve ja laialt levinud kärntõbi.

Lõunaeestlane

FOTO: Pixabay