Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Isamaa ja Res Publica Liidu Võru osakond kinnitas Võru linnapeakandidaadiks maavanem Andres Kõivu.

„Teen endast oleneva, et hakata sügisel Võru linnapeaks,” kinnitas Kõiv.

Võrumaa suurimaks väljakutseks on tema sõnul valimiste järel uute omavalitsuste töö ja koostöö käivitamine Võru linna rolli suurendamine maakonnakeskusena. „Kaugelt vaadates oleme me kõik üks Võrumaa, aeg on hakata selliselt ka käituma,” lausus Kõiv.

Võru linna juhtimises peab ta suurimaks väljakutseks korra loomist linna ja selle allasutuste juhtimises. „Viimase nelja aastaga on tööpõld selles osas oluliselt suurenenud, mis annab järgmisele linnavalitsusele selge lähtepositsiooni.”

Tordisöömise aeg saab läbi

Kõivu sõnul saab Võrus praegune tortide ja lillede jagamise aeg läbi, sest linn on rahaasjad käest lasknud.

„Võru hakkab teenindama laene, mis on heldelt võetud, Võru hakkab looma linna asutustes korda, mis on käest lastud, Võru saab koalitsiooni, mis teeb selget ja läbipaistvat poliitikat,” kinnitas Kõiv.

Seda tuleb tema sõnul vältimatult teha, sest praeguse juhtimisstiili jätkamiseks pole Võrul lihtsalt enam raha ning linnakodanikud on hakanud sellest ka aru saama.

Kõiv pakub linna rahamure leevenduseks linnavalitsuse ja linna ettevõtete kulutuste vähendamist, poliitilise meelehea ja lojaalsuse ostmise lõpetamist ning linnakodanikelt kogutud maksudega vastutustundlikku ümberkäimist.

„Elu on näidanud, et arukas, planeeritud ja läbipaistev valitsemine on odavam,” lisas ta.

LÕUNAEESTLANE

Võru linnavolikogus opositsioonis olev Isamaa ja Res Publica Liit tegi ettepaneku valida ümber volikogu revisjonikomisjon, kuna praegune koosseis pole algatanud uurimist ASis Võru Vesi toimunud võimalike kuritarvituste suhtes.

IRLi fraktsioon esitas 30. mail volikogu revisjonikomisjonile taotluse kontrollida ASi Võru Vesi ja selle juhtorganite liikmete tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ja linna vara kasutamise sihipärasust, kuna oli tekkinud kahtlus, et ettevõtte juht, volikogu liige Jüri Miks (Keskerakond) on oma ametiauto kütusekaarti väärkasutanud.

Revisjonikomisjon lükkas aga ettepaneku tagasi, leides, et ASi Võru Vesi vara kasutamise kontrollimine pole revisjonikomisjoni ülesanne.

„Revisjonikomisjon arutas IRL Võru fraktsiooni pöördumist ja jõudis järeldusele, et tuleb pöörduda AS Võru Vesi nõukogu ja politsei poole, sest AS Võru Vesi vara ei ole linnavara, mille kasutamise üle teostab muuhulgas järelevalvet ka revisjonikomisjon,” teatas revisjonikomisjoni esimees Anti Paap (VL Võru Väärib Võimekust).

Ta lisas, et Võru linn on küll Võru Vesi suuraktsionär, kuid aktsiaseltsi vara kasutamise üle teeb järelevalvet eelkõige juhatus ja ettevõtte nõukogu.

Sestap on revisjonikomisjon Paabi kinnitusel edastanud Võru Vesi kohta käivad IRLi süüdistused politseile ja ASi Võru Vesi nõukogule.

ARVED BREIDAKS

VAATA LISAKS:

Võru IRL: ASis Võru Vesi tuleb teha põhjalik kontroll

Võru linnavõim hoiab joobes peaga autot juhtinud Jüri Miksi ametis

Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus toetas erakonna esimehe Helir-Valdor Seederi ettepanekut nimetada kaitseministriks Jüri Luik, rahandusministriks Toomas Tõniste ja keskkonnaministriks Siim Kiisler.

„Poliitika on meeskonnatöö ja aeg-ajalt on vaja teha muudatusi kandepinna laiendamiseks. Pean oluliseks, et erakonna juhtimise juures oleks laiem ring inimesi,” ütles Seeder.

„Ametisse asudes lubasin sisse viia muudatusi maksupaketis ja suures osas on ka kokkulepitud ja ellu viidud. Samuti lubasin erakonna juhtimise juures kandepinna laiendamist ja usun, et uute ministrite näol on see ka võimalik,” lisas Seeder.

Erakonna esimees plaanib hakata juhtima riigikogu IRL-i fraktsiooni, sest tema hinnangul saab ta sealt kõige paremini tegeleda erakonna juhtimise ja arendamisega.

Toomas Tõniste on olnud kahe riigikogu koosseisu liige ning täitnud majanduskomisjoni aseesimehe ülesandeid. Olnud Viimsi vallavolikogu esimees. Tõniste on ettevõtluses tegutsenud üle kahekümne aasta ja juhib mitmeid ettevõtteid. Toomas Tõniste on abielus, kolme lapse isa.

Jüri Luik on olnud riigikogu liige, portfellita minister, välisminister ja kaitseminister. Samuti suursaadik erinevate riikide ja organisatsioonide juures. Alates 2015. aasta augustist juhib ta Rahvusvahelist Kaitseuuringute Keskust. Abielus, poja isa.

Siim-Valmar Kiisler valiti esimest korda riigikokku 2003. aastal. Olnud regionaalminister ja töötanud varem eraettevõtluses ning ka Tallinna kesklinnaosa vanemana. Hetkel on ta IRL-i aseesimees ja Tallinna piirkonna esimees. Abielus, viie lapse isa.

LÕUNAEESTLANE

FOTO: RIINA SOLMAN

Isamaa ja Res Publica Liidu suurkogu valis laupäeval parteile uue esimehe, kelleks napilt võinuks saada naine, kuid konservatiivid said sellest kiusatusest üle.

Parafraseerides Toomas Hendrik Ilvest, siis see, mis tõi IRLi siia, ei vii neid enam edasi. IRL on kaotanud oma toetajaid käredamale EKRE-le ning teises tiivas lehvitavale Vabaerakonnale. Sisemisi vastuolusid pole ka 11 aastat pärast Isamaaliidu ja Res Publica ühinemist suudetud ületada, mistõttu räägitakse endiselt kahest rivaalitsevast poolest selles erakonnas.

IRLi reiting on vajunud allapoole poliitika veepiiriks olevat viieprotsendist valimiskünnist ning üha rohkem on kõrvaltvaatajad küsimas mitte seda, kuidas IRL peaks edasi minema, vaid kas üldse peaks.

Alates fiaskoga lõppenud 2015. aasta valimiskampaaniat ei ole IRL-i juhtkond leidnud head vastust küsimusele kuidas edasi minna. Reformierakonna võimuperiood sai küll mullu murtud, mida taandunud esimees Margus Tsahkna üheks oma ametiperioodi saavutuseks pidas, ent loodetud edu see IRL-ile ei toonud.

Kuigi ainus parempoolne erakond praeguses kolmikvalitsuses on rõhutatult rääkimas, et tänu neile on suuremad rumalused valitsuses tegemata, on fakt see, et tänu IRLile sai Eestis vasakvalitsus ülepea võimalikuks.

Uue esimehe valimine loob võimaluse muutusteks. Tsahkna, kui praeguse valitsuse ühe arhitekti, taandumine annab tema toolil istet võtvale Helir-Valdor Seederile võimaluse järele mõelda, kas valitsuses jätkatakse kuni viimse hingetõmbeni või üritatakse opositsioonis olles üles leida kaduma läinud hääled.

On ka kolmas tee, mida kasutas Res Publica kümnend tagasi. Enne seda kui toonased Isamaaliit ja Res Publica teatasid aprillis 2006 kahe erakonna ühinemisest, oli Res Publica, 2001. aasta valimiste võitja, toetus langenud 3 protsendile. Praegune olukord ei erine toonasest seega kuigi palju.

Ent erinevalt 2006. aastast ei ole praegu ükski erakond üles näidanud vastutulelikkust IRL organiseeritult üle võtta. Tõsi, siit-sealt on kostunud üleskutseid üksikutele poliitikutele stiilis „eesti poisid tulge üle, saate kõhud täis ja jõuluks koju”, kuid kogu erakonna liitmisest pole ei Vabaerakond, EKRE ega Reformierakond huvitatud.

Asjade seis pakub Seederile, kui endisele isamaalasele, ka võimaluse tunnistada IRLi reanimeerimine ebaõnnestunuks ning asutada selle riismetele uus erakond, mis prooviks kõnetada endisi Isamaaliidu valijaid, kellel veel meeles sajandivahetuse ajad.

ARVED BREIDAKS

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) suurkogul valiti laupäeval erakonna uueks esimeheks Helir-Valdor Seeder, kelle poolt hääletas 322 ja vastaskandidaat Kaia Iva poolt 304.

IRLi aseesimeesteks valiti Viktoria Ladõnskaja, Andres Metsoja ja Siim Kiisler.

Erakonna eestseisusesse valiti: Tunne Kelam, Tarmo Kruusimäe, Urmas Reinsalu, Riina Solman, Raivo Aeg, Kati Kuusk, Sven Sester, Harri Juhani Aaltonen, Priit Sibul, Andres Luus, Marko Pomerants, Madis Kübar, Olle Koop, Erik Sandla, Aivar Kokk, Aivar Riisalu, Ann Räämet, Sirle Rosenfeldt, Pipi-Liis Siemann ja Kaspar Kokk.

Aukohtusse valiti Jaanus Barkala, Kerli Elbrecht, Maie Lavrentjeva, Ingrid Mühling, Silvi Ojamuru, Jan Trei, Jüri Trei, Trivimi Velliste ja Avo Üprus.

Revisjonikomisjoni liikmed on Riina Kitt, Ants Pauls, Andrus Saare, Einar Vallbaum ja Kristjan Ühtid, teatas erakonna pressiteenistus.

LÕUNAEESTLANE

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu otsustas laupäeval teha erakonna suurkogule ettepanekud põhikirja muudatusteks.

Volikogu esimees Helir-Valdor Seedri sõnul jõuti volikogus seisukohale, et erakonnas on vaja muutusi ja esimese sammuna kavatsetakse selleks korrastada põhikirja.

„Kõikidel erakonna liikmetel on võimalik tulla suurkogule ja hääletada ettepanekute poolt või vastu,” ütles ta.

Seeder selgitas IRL-i põhikirja muutmise ettepanekuid, mis leidsid volikogus toetust.

Kui seni valiti suurkogul kolm aseesimeest ja kandidaadid ei võinud samaaegselt eestseisusesse kandideerida, siis edaspidi valib erakonna esimees eestseisuse liikmete seast endale aseesimehed. See tähendab ühtlasi, et toetati muudatust eestseisuse liikmete arv kahandada seniselt 24-lt 21-le.

Veel otsustati muuta uute liikmete vastuvõtmise korda. Selleks peab edaspidi olema uuel liikmel vähemalt ühe piirkonna juhatuse inimese isiklik soovitus või ta peab olema kohtunud piirkonna juhatusega. Hiljemalt 15 päeva enne suurkogu või piirkondliku üldkogu peab olema uus liige erakonda vastu võetud.

Viimasena kiideti heaks muudatusettepanek, mille kohaselt saab suurkogude vahelisel ajal vähemalt 100 erakonna liiget nõuda oluliste ühiskondlike valikute puhul nõuandvaid liikmehääletusi, vahendas erakonna pressiesindaja.

Suurkogu koguneb 13. mail

Ühtlasi otsustas IRLi volikogu, et erakonna suurkogu toimub 13. mail Tallinnas. Seedri sõnul valitakse suurkogul juhtorganid – esimees, aseesimehed, eestseisus, revisjonikomisjon ja aukohus.

Seeder ütles, et erakonna juhtorganid valitakse hetkel kehtiva põhikirja järgi. Tema sõnul saab põhikirja järgi kandidaate üles seada vähemalt 20 päeva enne suurkogu ja nimekiri suletakse 14 päeva enne valimisi.

„Esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmiseks on vajalik 50 erakonna liikme toetusallkiri. Muude suurkogul valitavatesse ametitesse kandideerijate ülesseadmiseks on vajalik kümne liikme toetus,” lisas ta.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuulub üle 9200 inimese.

LÕUNAEESTLANE


Warning: Undefined array key "pages" in /data01/virt43547/domeenid/www.lounaeestlane.ee/htdocs/wp-content/plugins/facebook-messenger-customer-chat/facebook-messenger-customer-chat.php on line 181