Klimaatiline talv jäi suures osas Eestis tänavu olemata, kuna püsiv lumikate tekkis vaid Kirde-Eestis. Enamikus Eestis oli detsembrist märtsini kõigest klimaatilise eeltalvega, teatas keskkonnaagentuur.

Meteoroloogiline talv, mis kestab 1. detsembrist märtsini, oli normist veidi soojem ja kuivem. Ka päikest oli näha normist pisut enam.

Kõige külmem talvekuu oli veebruar (Eesti keskmise õhutemperatuuriga -2,5 kraadi) ja kõige soojem kuu detsember (Eesti keskmise õhutemperatuuriga +0,6kraadi).

Kirde-Eestis algas talv 2. jaanuaril, mil tekkis püsiv lumikate, mis lagunes märtsi esimestel päevadel. Mujal Eestis oli tegemist klimaatilise eeltalvega, sest püsivat lumikatet sel talvel ei tekkinud.

Talve keskmine õhutemperatuur oli -1,3 kraadi (norm -3,3), mis oli soojuse poolest 12.-13. kohal alates talvest 1961/1962.

Kõige päikeselisem kuu oli veebruari, kui Eestis oli keskmisena päikest näha 71,3 tundi (norm 61,2 tundi). Päikest kogu talve jooksul oli Eestis keskmisena 117,2 tundi (norm 112,2 tundi).

Talve kõige, kõige

Kõige paksem lumikate mõõdeti 4. detsembril Jõhvis – 19 cm, samas paistis Jõhvis talvekuudel ka kõige vähem päikest. Narva oli selle talve kõige kuivem koht. Kõige külmem oli talve keskmisena tänavu Väike-Maarjas, kus keskmine õhutemperatuur oli -2,7 kraadi.

Talve kõige madalam õhutemperatuur mõõdeti aga 7. jaanuaril Võrus, kui termomeeter näitas -25 kraadi. Talve kõrgeim õhutemperatuur mõõdeti 26. detsembril Valgas – +8,6 kraadi.

Kõige sajusem koht oli talve jooksul Viljandi, kus sadas 120 mm sademeid (norm 166 mm). Kõige rohkem päikest paistis talvel Roomassaares (142,7 tundi) ja keskmiselt kõige soojem koht oli Vilsandi (+0,9 kraadi).

Lõunaeestlane

Eesti Vabariigi sünnipäeva on alates 1920. aastast tähistatud nii 9-kraadises soojas kui ka 25-kraadises pakases, vahendab Eesti Keskkonnaagentuur.

Tallinna ilmavaatluste põhjal loodud graafikust nähtub, et kõige soojem on vabariigi aastapäev 24. veebruaril olnud 1990. aastal, kui termomeeter näitas pealinnas 9,2 soojakraadi.

Kõige jahedam vabariigi sünnipäev on seni olnud miinus 25,4 temperatuuri juures, mis mõõdeti pealinnas 2011. aasta hommikul kella 7 ja 8 vahel.

Temperatuur kõigub

Eesti ilma eripäraks on ühe päeva lõikes toimuv küllaltki suur temperatuuride kõikumine: päev võib alata külmalt, kuid muutuda tundidega oluliselt soojemaks. Suurim temperatuurivahe on olnud 2011. aastal, kus kraadiklaasi näit muutus päeva läbilõikes lausa 16 kraadi võrra (vahemikus -25,4 kuni -9 kraadi).

Viimaste aastate temperatuuritrendid näitavad siiski mõningast stabiliseerumist, kus suuri kõikumisi enam ette pole tulnud, teatas keskkonnaagentuur.

Lõunaeestlane

Keskkonnaagentuur ja riigi ilmateenistus kutsuvad kõiki ilma- ja loodusehuvilisi ennustama, milline on 24. veebruaril kell 12 Eesti keskmine õhutemperatuur.

Ilma on oodatud ennustama kõik huvilised olenemata nende asukohast, vanusest, soost või muudest parameetritest, teatas keskkonnaagentuur.

Oma ennustuse saab iga huviline kirja panna keskkonnaagentuuri või riigi ilmateenistuse Facebooki lehel, ennustuse temperatuuri palutakse juurde märkida 0,1-kraadise täpsusega.

Oma ennustusi saab teha ja postitada kuni 23. veebruari keskpäevani. Võitjad tehakse teatavaks 27. veebruaril.

Eesti keskmine temperatuur arvutatakse välja aritmeetilise keskmisena järgnevalt loetletud 25 ilmajaama andmete põhjal: Tallinn-Harku, Heltermaa, Jõgeva, Jõhvi, Kihnu, Kunda, Kuusiku, Narva, Lääne-Nigula, Pakri, Pärnu-Sauga, Ristna, Roomassaare, Ruhnu, Sõrve, Tartu-Tõravere, Tiirikoja, Tooma, Türi, Valga, Viljandi, Vilsandi, Virtsu, Väike-Maarja, Võru.

Lõunaeestlane