Kagu-Eestis kütiti lõppenud hooajal 15 hunti

Möödunud aasta 1. novembrist kuni 28. veebruarini kestnud hundijahil tabasid jahimehed Kagu-Eesti kolmes maakonnas kokku 15 hunti, mis oli neli looma vähem, kui keskkonnaameti seatud küttimislimiit.

Põlvamaal kütiti seitse hunti, täpselt nagu nägi ette maakonnale kehtestatud limiit. Valgamaal lasti neli hunti ehk üks vähem, kui oli ette antud limiit ning Võrumaal kütiti samuti neli hunti, kuigi piirarv oli seitse.

Eestis kütiti hunte kõige enam Harju- ja Järvamaal, kummaski 17 isendit, järgnes Raplamaa 15 isendiga. Kõige väiksem limiit, üks isend, kehtestati Hiiumaale, kus jaanuari alguses kohalikud jahimehed selle ka realiseerisid.

Küttimismahtude koostamise aluseks on võetud huntide loendus ja kahjustusandmed ning arvestatud on ka jahindusnõukogude ettepanekuid. Kuna jahihooaja alguseks ei ole looduslikest teguritest lähtuvalt võimalik omada täit ülevaadet hundi juurdekasvust, kehtestatakse küttimismahud mitmes jaos, nii ka tänavu.

„Täienduste tegemisel olid aluseks jahimeestelt hooaja jooksul laekunud loendusandmed, mida edastati võrreldes eelmiste aastatega oluliselt operatiivsemalt. Kokku täiendasime huntide esialgset küttimismahtu seitsmel korral,” lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Hundijahi eesmärgiks on ohjata huntide arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi, jälgides samal ajal hundi populatsiooni tervikseisu.

Keskkonnaagentuur prognoosis jahihooaja alguses hundi arvukuse ca 10-protsendist langust, mille peamisteks põhjusteks olid möödunud hooaja kõrge küttimissurve ja laialt levinud kärntõbi.

Lõunaeestlane

FOTO: Pixabay