Seni maavalitsuste korraldada olnud haridusasutuste järelevalve koondatakse septembrist haridus- ja teadusministeeriumi kätte, sest uuest aastast lõpetavad maavalitsused tegevuse.

Haridusasutuste järelevalve kvaliteet oli maakonniti ebaühtlane, sest erines spetsialistide kompetents ja töökoormus ning puudus võimalus suunata neid just sellesse piirkonda, kus neid kõige enam vaja oli, teatas haridus- ja teadusministeerium.

„Ei saa öelda, et maavalitsused ei saanud järelevalvega hakkama, aga kohati puudusid neil selleks vajalikud ressursid,” ütles ministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo.

„Ministeerium on aastaid tegelenud kõige keerulisemate järelevalvekaasustega ning koordineerinud järelevalvet üle Eesti. Üldise juhtimise all saame saavutada rohkem, teostada järelevalvet palju efektiivsemalt.”

Peale korralduslike muudatuste toimuvad järelevalve protsessis ministeeriumi teatel ka sisulised uuendused. Senise temaatilise järelevalve asemel võetakse suund riskipõhisele järelevalvele, mis avaldab mõju õppekvaliteedi paranemisele riigis, kuna esmajärjekorras tegeletakse nende asutustega, kus eelduslikult võivad tekkida või on juba tekkinud probleemid.

Riiklikult toetatavatele õpilaskodukohtadele õpilaste suunamisega seotud ülesanded, mida seni täitsid maavalitsused, võtab samuti üle haridus- ja teadusministeerium.

Riiklike eksamite, tasemetööde ja uuringute korraldamisega ning lõpudokumentide plankide ja medalite koolidesse toimetamisega seotud ülesanded võtab üle SA Innove.

Piirkondlike õpilastele ja õpetajatele suunatud ürituste ja arendustegevuste, nagu näiteks olümpiaadid ja tunnustusüritused, korraldamise toetamiseks on ministeeriumil sõlmitud lepingud kohaliku omavalitsuse üksuste liitudega ja seda on kavas teha ka edaspidi.

LÕUNAEESTLANE

Haridus- ja teadusministeerium avalikustas 22 kooli nimed, mille hoonete remondiks eraldatakse kokku 55,3 miljonit eurot.

Gümnaasiumi pidamisest loobunud või riigigümnaasiumiga omavalitsused said läinud aastal õiguse taotleda oma koolide uuendamiseks, ehitamiseks või lammutamiseks toetust. Teisipäeval avaldatud toetuse saajate nimekirja kuulub ka üks kool Põlvast, Valgast ja Võrust ning Puka kool.

„Investeeringuga teeme põhikoole nii säästlikumaks kui ka õpetamissõbralikumaks, et lastel oleks parem õppekeskkond,” ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Nii saab Põlva vald pealt kahe miljoni euro Põlva Kooli Kesk tn 25 õppehoone uuendamiseks, Võru linnale eraldatakse 2,5 miljonit eurot Kesklinna Kooli õppehoone (pildil) uuendamiseks, Valga linn 3,3 miljonit eurot Priimetsa Kooli renoveerimiseks ja Puka vald 1,6 miljonit eurot haridusvõrgu ümberkorraldamiseks ja koolihoone rekonstrueerimiseks.

Toetusraha tuli suurendada

Kokku esitati taotlusvooru 31 kvalifitseerunud ettepanekut. Konkursi algne maht oli 46 miljonit eurot, kuid ministeerium suurendas selle eelarvet 55,3 miljoni euroni, sest projektid olid läbivalt kõrge kvaliteediga ning paremusjärjestuses erinevused väga väikesed.

„Konkursi selle vooru rahalise mahu suurendamine on ka kiitus ja kompliment kohalikele omavalitsustele, kes esitasid ühtlaselt tugevaid projekte,” lisas Reps.

Põhikoolivõrgu korrastamiseks toimub ministeeriumi teatel vähemalt kaks taotlusvooru. Alanud aastal avaneb ka teine voor, kuhu oodatakse taotlusi omavalitsustelt, kes korrastavad oma koolivõrku. Kahe taotlusvooru investeeringute maht koos omaosalusega on kokku ca 106 miljonit eurot, millest 92 miljonit tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Viimase kahe kümnendi jooksul on Eesti kooliõpilaste arv langenud ligi 40 protsenti. Eesti koolimajad on valdavalt ehitatud ajal, mil aastas sündis umbes 21 000 last. Prognoosi järgi väheneb sündivus aastaks 2040 umbes 10 000 sünnile aastas.

Lõunaeestlane