Ettevõtlussektori kogukasum oli tänavu II kvartalis 827 miljonit eurot, mis oli 22 protsenti suurem kui aasta varem samal ajal, teatas statistikaamet.

Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes kogukasum enamikul tegevusaladel. Suurima panuse sektori kogukasumisse andsid veonduse ja laonduse ning tööstusettevõtted. Ettevõtlussektori kasumi kasvu pidurdasid enim kinnisvara- ning info- ja sideettevõtted.

Ettevõtted müüsid II kvartalis kaupu ja teenuseid 14 miljardi euro eest, mis oli kümnendiku võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandusettevõtete müügitulu suurenes 9 protsenti, mõjutatuna põhiliselt müügitulu suurenemisest hulgikaubanduses. Kasvu toetasid ka jae- ja sõidukikaubandus.

Töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu suurenes varasema aasta II kvartaliga võrreldes 4 protsenti.

Ettevõtete kulud suurenesid eelmise aasta sama ajaga võrreldes kümnendiku võrra. Ka tööjõukulud suurenesid kümnendiku. Tööga hõivatud isikute arv suurenes 4 ja töötatud tundide arv 2 protsenti. Ettevõtlussektori tööviljakus puhta lisandväärtuse alusel oli hõivatu kohta keskmiselt 5890 eurot kvartalis ehk 9 protsenti rohkem kui 2016. aasta II kvartalis.

Ettevõtete investeeringud pöördusid tänavu aasta alguses kasvule. Ettevõtted investeerisid II kvartalis 636 miljonit eurot, mis on 27 protsenti rohkem kui aasta varem samal ajal. Investeeriti peamiselt masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse ja ehitistesse.

LÕUNAEESTLANE

Ettevõtluse ja IT minister Urve Palo allkirjastas ettevõtjate võrkudega liitumise programmi määruse, millega antakse toetust ettevõtjatele, kes soovivad liituda elektri-, side ning vee- ja kanalisatsioonivõrguga või parandada olemasolevaid ühendusi.

Toetuse minimaalne omafinantseering on 40 protsenti ning toetuse summa on 5000–100 000 eurot.

Üks ettevõtja saab toetust taotleda ka kombineerituna erinevate võrkudega liitumiseks, tingimusel, et toetuse kogusumma ei ületa 100 000 eurot ega 60 protsenti projektide kogumaksumusest. Toetust saab taotleda nii alustav kui tegutsev ettevõtja.

„Pean oluliseks soodsate tingimuste loomist ettevõtlustegevuse edendamiseks üle-eestiliselt, kuid peaasjalikult väiksema konkurentsivõimega piirkondades,” lisas Urve Palo.

Programmis saab toetust taotleda üle-eestiliselt, välja arvatud Tallinna linn koos ümbritsevate valdadega ning Tartu linn.
2016. aastal viidi läbi pilootprogramm elektrivõrkudega liitumise toetamiseks neljas Eesti maakonnas: Ida-Virumaal ning Põlva-, Valga- ja Võrumaal.

Toetust said Põlvamaalt OÜ Alcantara, AS Arke Lihatööstus, OÜ Estopuit ja Võrumaalt OÜ Pargi Puukoda.

LÕUNAEESTLANE

Võrumaa omavalitsusjuhid, riigikogu liikmed ja erakondade esindajad ja ametnikud arutavad reedel võimalusi, kuidas maakonnas ettevõtlust arendada.

Puiduala oivakeskuses Tsenter toimuval kokkusaamisel kaalutakse ettevõtluse arendamise konkreetseid võimalusi, kuidas riik ja omavalitsused saaksid firmasid aidata, teatas Võrumaa Arenguagentuur.

Kuigi ettevõtluse edendamise vajadusest räägitakse palju, on seni jäänud segaseks, kuidas kohalikud omavalitsused peaksid seda tegema, teatasid kokkusaamise korraldajad.

Sestap soovitakse, et poliitikud lülitaks kohalike volikogude valimise kampaaniasse ka ettevõtluse arendamise meetmed ning et uued omavalitsused võtaksid ettevõtluse arendamise oma tegevuse südameasjaks.

LÕUNAEESTLANE

SEB Balti ettevõtlusbaromeetri kohaselt prognoosib kaks kolmandikku Eesti kuni kolme aasta vanustest ettevõtetest 2017. aasta käibeks kuni 50 000 eurot.

Uuringu kohaselt prognoosib 67 protsenti alustavatest ettevõtetest selle aasta käibeks kuni 50 000 eurot. Nooremate, kuni aasta tegutsenud ettevõtete seas on rohkem neid, kelle prognoositav käive 2017. aastaks on kuni 10 000 eurot.

Vähemalt 100 000 euro suurust käivet ennustavad eelkõige kaubanduse ja töötleva tööstuse sektorites tegutsevad alustavad ettevõtted.

„Ei tasu end lasta eksitada Eesti ettevõtlusmaastikul väiksena tunduvatest käivetest, sest tegu on firmadega, kes on ületanud esimesed raskused ning mõtlevad edasisele arengule, kui arvestada nende keskmisest suuremaid värbamisplaane,” ütles SEB Panga juhatuse liige Ainar Leppänen.

Üle kolmandiku võtab töötajaid juurde

Alustavatest ettevõtetest 59 protsenti näeb, et nende töötajate arv 2017. aastal ei muutu. Töötajate arvu kasvu prognoosib 39 protsenti ning vähenemist 2 protsenti vastanutest.

Samuti selgus uuringust, et Eesti alustavad ettevõtted ei plaani kuigivõrd värvata välisriikidest pärit töötajaid, sest selle on plaani võtnud vaid kümnendik vastanutest. Peamiselt otsitakse töökollektiivi välismaalastest spetsialiste (56%), kuid ka lihtöölisi (30%) ja juhte (27%).

LÕUNAEESTLANE

Põlva-, Valga- ja Võrumaa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE) plaanivad tänavu teiste maakondade ettevõtetega võrreldes rohkem investeerida, näitab SEB uuring „Baltimaade ettevõtlusbaromeeter”.

„Põlva, Valga ja Võru maakondade VKE-de investeerimisplaanid on Eesti lõikes suurimad – 45 protsenti vastanud ettevõtetest plaanib teha investeeringuid,” ütles SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.

Kuni 10 000 euro suuruseid investeeringuid kavandab 21 protsenti ning üle 30 000 euro suuruseid investeeringuid kavandab 17 protsenti VKE-dest. „Uuringule tuginedes saab öelda, et need on Eesti kõrgeimad näitajad,” lisas Leppänen.

Uuringu kohaselt on 8 protsenti Põlva, Valga ja Võru maakonna VKE-dest optimistid ehk nad ootavad sel aastal üle 15 protsendi ulatuvat käibekasvu ning pessimiste ehk käibelangust prognoosivaid ettevõtteid on veidi alla kolmandiku.

Suund kohalikule turule

Küsitletud Eesti ettevõtetest 64 protsenti plaanib efektiivsust parandada kas toodete või teenuste arendamise, töötajate koolitamise, ärimudeli muutmise või muude arendustegevustega. Põlva-, Valga ja Võrumaa näitaja on sellest veidi kõrgemal tasemel (68%). Kolme maakonna ettevõtted peavad kõige olulisemaks innovaatiliseks tegevuseks toodete või teenuste arendamist (49%).

Põlva, Valga ja Võru maakonna VKE-dest 12 protsenti kavatseb minna uutele turgudele või laieneda olemasolevatel, mis on Eesti keskmisest (24%) märgatavalt väiksem. Uuringu kohaselt plaanib 85 protsenti maakondade väikeettevõtetest keskenduda peamiselt kohalikule turule.

Töötajaid kavatseb juurde võtta 13 protsenti Põlva-, Valga- ja Võrumaa ettevõtetest, samas kui Jõgeva, Järva ja Lääne-Viru VKE-dest on see plaan 18 protsenti.

SEB Grupp viis viiendat aastat järjest Baltimaades läbi uuringu, millega kaardistati väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ootusi majandusaastaks 2017. „Baltimaade ettevõtlusbaromeetri“ (Baltic Business Outlook) uus väljaanne teeb projektist kokkuvõtteid ja tutvustab 4542 eelmisel sügisel uuringus osalenud Balti VKE vaateid. Põlva-, Valga ja Võrumaal osales uuringus kokku 129 ettevõtet.

Lõunaeestlane