Kersti Kaljulaid: hea ema on suur õnn, tohutu vedamine ja saatuse kingitus
Vabariigi president Kersti Kaljulaid emadepäeval 14. mail 2017 Estonia kontserdisaalis.
Kallis ema, see kiri on Sinule. Ja kõigile teistele emadele. Eestis ja kaugemal, kuid siiski Eesti emadele.
Meil kõigil on ema. Meist väga paljud on emad. See on nii tavaline – olla ema. Ema olemises on nii palju argipäeva, päevast päeva korduvat, lapse kasvades ja laste arvu kasvades järjest keerukamaks muutuvat. Ema on nii enesestmõistetav. Muidugi peabki ema olema lapsele enesestmõistetav. Lapse väike hing ei tohigi taibata, et selles on õnne, kui Sul on hea ema. Ent aja kulgedes kasvab suureks iga laps. Nüüd on käes aeg mõista, et hea ema on suur õnn, tohutu vedamine ja saatuse kingitus.
Sellest mõistmisest – hea ema on suur õnn – tunneme last, kes on saanud suureks. Me kõik oleme suureks saanud lapsed. Me kõik oleme mõistnud, milline õnn on hea ema. Me kõik, kellel endal on lapsed, oleme mõistnud, et hea ema olla on samamoodi õnn.
Sellest mõistmisest peab sündima ühiskonna suhtumine emadesse. Emad ei ole argipäevased. Emade töö laste kasvatamisel ei ole miski, millele ühiskonnal on niisama õigus, mida ühiskond võib naistelt lihtsalt nõuda. Ema olemine on valik. Ka see on valik, kuidas emaks saada ja kuidas ema olla.
Iga laps loeb. Iga ema loeb. Iga lapse ja ema õnn on oluline. Iga ema ja lapse õnn on eriline. Sama oluline ja sama eriline on paraku ka mure. Iga lapse mure. Iga ema mure. Ühiskond saab näidata oma hoolimist, kui jagab neid muresid. Jagatud mure on poole väiksem ja jagatud õnn saab poole suurem. Hooliv ja märkav ühiskond selle pärast kestabki, et ta teeb igast murest poole väiksema ja igast rõõmust poole suurema.
Hooliv ja märkav ühiskond ei pea mõtlema kestlikust kahanemisest. Hooliv ja mõistev ühiskond kasvab iseenese sisemisest jõust. Hoolivas ja mõistvas ühiskonnas on lapsed kõige tähtsamad, sest nii arvavad kõikide laste emad. Hoitud lastest kasvavad omakorda hoolivad täiskasvanud, kellel jätkub märkamist lapsele, vanainimesele, suurte muredega inimestele. Hoida oma lapsi tähendab hoida Eestit. Hoida meie emasid tähendab hoida Eestit.
Iga ema tahab, et tema ema olemise tööd nähtaks. Seda, kuidas ta on pannud ilusasti riidesse oma lapse ja saatnud ta lavale ja pühib siis ise silmanurgast pisara, ukse taga t-särgis. Seda märkamist ootavad emad isadelt ja ootavad lastelt. Et ema olemise tööd ei võetaks iseenesest mõistetavana. Aga samamoodi ootavad nad seda märkamist kogu ühiskonnalt. Oma tööandjalt, oma riigi juhtidelt, aga ka oma kirjanikelt ja kunstnikelt, nendelt, kes kirjutavad emakeeles.
Võru maavalitsus ootab aasta ema kandidaate
Võru maavalitsus kutsub üles esitama kandidaate Võrumaa aasta ema tiitlile, mis antakse välja emadepäeval, 14. mail.
Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud hiljemalt 25. aprilliks.
Võrumaa aasta ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.
„Aasta ema tunnustus on üks kaalukamaid, mida maavalitsus aasta jooksul välja annab. Seekordne aasta ema jääb maavalitsuse viimaseks,” ütles maavanem Andres Kõiv. „Mul on siiski südamest hea meel, et Võru maakonna omavalitsused on öelnud, et Võrumaa silmapaistva ema ja isa tunnustamine on oluline, mistõttu jätkub see traditsioon tõenäoliselt ka järgmisel aastal omavalitsuste koostöös.”
Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, 2016. aastal pälvis Võrumaa aasta ema tiitli Mõniste vallas elav nelja lapse ema Tiiu Must.
Võrumaa aasta ema 2017 avalikustatakse emadepäeval, 14. mail Võru Kandles toimuval kontserdil.
LÕUNAEESTLANE