Elering esitas konkurentsiametile taotluse elektri ülekandeteenuse keskmise võrgutasu alandamiseks ligikaudu nelja protsendi võrra, teatas ettevõte.

Võrgutasude alandamise täpne ulatus selgub pärast uute tasude kinnitamist konkurentsiametis. Elering loodab tasud kehtestada selle aasta juulist.

„Tõenäoliselt kajastub ülekandeteenuse odavnemine mõne aja pärast ka iga tarbija elektriteenuste arvel ning tarbijatele tekkiv kokkuhoid ulatub mitme miljoni euroni aastas,” ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Võrgutasude alandamise üheks põhjuseks on kapitali kaalutud keskmise hinna alandamine. Samuti on võrgutasude languse taga kaoenergia kulude langus ja võrguvarade oluline vähendamine tariifis.

Viimati muutis Elering võrgutasusid 2014. aasta kevadel. Ka siis toimus langus – keskmine võrgutasu alanes siis 7,8 protsenti.

LÕUNAEESTLANE

Taastuvatest allikatest pärinevat elektrienergiat toodeti möödunud aastal Eestis kuus protsenti vähem kui 2015. aastal ning selle osakaal kogutarbimises langes 15,1 protsendile.

Möödunud aasta taastuvenergia kogutoodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 55,6 protsenti, tuuleenergia 41,7 protsenti, teatas Elering.

Tuuleenergia toodang kahanes aastaga 15 protsenti. Sel aastal erinevalt eelmisest aastast ei täitunud elektrituruseaduses ette nähtud toetatavale tuuleenergiale seatud toetuspiir – 600 gigavatt-tundi kalendriaastas.

Suurimat kasvu näitas 2015. aastaga võrreldes jätkuvalt päikeseenergia, mille tootmismaht kahekordistus.

Kokku maksti 2016 aastal taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi 69 miljoni euro ulatuses. Toetuste kogusumma kahanes eelmisel aastal kolme miljoni euro võrra eeskätt tuuleparkide vähenenud toodangu tõttu.

Eesti on seadnud eesmärgi viia taastuvenergia osa elektrienergia kogutarbimisest 2020. aastaks 17,6 protsendini. 2016. aastaks seatud vahe-eesmärk oli 13,2 protsenti.

Lõunaeestlane

Võrguettevõtja Elering allkirjastas teisipäeval ligi 2,7 miljoni eurose lepingu Värska gaasimõõtejaama renoveerimiseks, mis valmides ei vaja enam kohapealset tööjõudu.

„Nagu kõik Eleringi alajaamad on kaugjuhitavad ja mehitamata, nii on kavas ka gaasi mõõtejaamad muuta täisautomaatseteks, et vähendada gaasisüsteemi opereerimiskulusid,” ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi. „Gaasijaamade juhtimine hakkab dispetšerite poolt toimuma otse Eleringi juhtimiskeskusest Tallinnas.”

Renoveerimistööde käigus ehitatakse Nedsaja külas asuvale Värska gaasimõõtejaamale uus juhtimishoone, valmivad ruumid kromatograafidele ning side- ja mõõteseadmetele.

Olemasolev reguleersõlm likvideeritakse ning paigaldatakse uus gaasi kulu- ja rõhureguleersõlm. Välja vahetatakse ka mõõtejaama arvutisüsteemid ja riistvara. Värska gaasimõõtejaama uuendamise tööd lõpevad kava järgi selle aasta lõpus, teatas Elering.

Hanke tööde teostamiseks võitsid ühispakkujad UAB MT Group ja PPS Pipeline Systems GmbH.

Samuti kuulutati välja riigihange Karksi gaasimõõtejaama uuendamiseks, mis ka tehakse kaugjuhitavaks.

Värska ja Karksi gaasimõttejaamad on praegu mehitatud ööpäevaringselt ning kahe jaama käitamisega tegeleb kohapeal kümme inimest.

Lõunaeestlane