Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Tänu odavnenud ülekandeteenusele alandab Elektrilevi alates 1. novembrist võrguteenuse keskmist hinda 2,3 protsenti.

Kuna lisaks võrguteenusele kajastuvad ühisel elektriarvel ka elektrienergia hind ning riiklikud maksud ja tasud, tähendab hinnamuutus kodukliendile ligikaudu üheprotsendilist kogu elektriarve vähenemist.

„Võrgutasu on kulupõhine ja riikliku järelevalve all – seega, kui muutuvad teenuse osutamiseks vajalikud kulud, korrigeeritakse ka hinda vastavalt,” selgitas Elektrilevi turusuhete juht Lembit Sünt.

1. juulist vähenes keskmine võrgutasu 6,7 protsenti, mida võimaldas Elektrilevi kasvanud efektiivsus.

Konkurentsiamet kooskõlastas Eleringi ülekandeteenuse hinnamuutuse 6. juulil. Kuna Eleringi ülekandeteenuse kulud on osaks Elektrilevi võrguteenuse hinnast, esitas Elektrilevi seejärel taotluse võrgutasu vähendamiseks, mille konkurentsiamet kooskõlastas 19. juulil. Arvestades elektrituruseaduses toodud nõuet teavitada võrgutasu muutustest vähemalt kolm kuud ette, jõustub Elektrilevi uus võrguteenuse hind 1.novembrist 2017.

LÕUNAEESTLANE

Jaotusvõrguettevõte Elektrilevi lihtsustas kuni 200-kilovatise nimivõimsusega elektritootjate liitumistingimusi, tehes protsessi kiiremaks ja liitujale mugavamaks.

Eelmisel aastal liitus Elektrilevi võrguga 196 uut mikroelektrijaama ning praegu on liitujaid keskmiselt 20 väiketootjat kuus.

„Tootjaliitumiste trend on kiiresti kasvav ja ennustame tänavu rekordilist aastat. Võrk ja meie protseduurid peavad muutustega kaasas käima,” ütles Elektrilevi tootearenduse juht Karl Kull.

Elektrilevi ühtlustas väiketootjate liitumistaotluse vormi, vähendas nõutavaid dokumente ja laiendas lubatud inverterite ehk pinge muundamiseks vajalike seadmete nimekirja. Kulli sõnul teevad muudatused kuni 200 kW nimivõimsusega elektritootjatele liitumisprotsessi kiiremaks ja soodsamaks.

„Muudatus on lihtsamaks asjaajamiseks vajalik ka tulevikuperspektiivis, sest liginullenergia hoonete direktiivi jõustumisel muutuvad kõik need uued hooned elektritarbijate kõrval ka elektritootjateks,” lisas Kull.

Kuni 200 kilovatise võimsusega elektritootjatel ei ole üldjuhul enam vaja taotlusele lisada põhimõtteskeemi, seadmete andmelehti ja muid lisadokumente. Samuti pole vajalik täiemahulise elektriprojekti kooskõlastamine ja piisab teostusdokumentide esitamisest.

Lisaks nõutud dokumentide hulga vähendamisele laiendas Elektrilevi inverterite nimekirja ja loobus vähelevinud standardi EN 50438 tüübikatsetuste protokollide nõudmisest. Viimane muudatus võimaldab ka kuni 200-kilovatise võimsusega elektritootjatel kasutada mugavat lähenemist, kus inverterite nimekirjast valitud mudeli puhul ei pea selle vastavust iga kord eraldi tõendama.

Teatud erisused, mis puudutavad liitumistasu arvutamise metoodikat ja võrgulepingu tingimusi, jäävad praegu mikrotootjate (nimivõimsusega kuni 15 kW) ja 16 – 200 kW nimivõimsusega elektritootjate liitumisprotseduurides veel kehtima.

2016. aasta jooksul anti mikrotootjate poolt Elektrilevi võrku ligi 3000 MWh elektrienergiat, teatas ettevõte.

LÕUNAEESTLANE

Elektrilevi avaldas reedel konkurentsiameti kooskõlastatud uue võrguteenuse hinnakirja, mis hakkab kehtima 1. juulist.

Hind väheneb koduklientidele keskmiselt neli ja ettevõtetele keskmiselt kaheksa protsenti. Kuna muutused on ka tasu komponentides, on mõju sõltuvalt paketist ja tarbimismahust klientidele erinev.

„Muudatuste lõppeesmärk on aidata kaasa sellele, et ülal hoitava elektrivõrgu maht vastaks meie klientide tegelikele vajadustele,” ütles Elektrilevi klienditeeninduse osakonna juht Ainer Tiitson.

Koduklientide jaoks lisandub paketivalikusse uus pakett „Võrk 2 kuutasuga”, mis loob ligikaudu 130 000 kliendile võimaluse vähendada igakuist võrgutasu. Kliendid, kellele uus pakett kujuneb tänasest soodsamaks, viib Elektrilevi ise 1. juuliks üle, andes kliendile eelnevalt muudatusest teada. Kui klient paketimuutust ei soovi, saab ta sellest mõistagi loobuda.

Püsitasu väikestele tarbijatele

Teise olulisema muudatusena rakendub alates 1. jaanuarist 2018 püsitasu tarbimiskohtades, kus tarbimine kas täiesti puudub või on aasta jooksul kokku kuni 250 kilovatt-tundi.

Arvestuse aluseks on eelneva ehk praegusel juhul 2017. aasta tarbimine. Puuduva või vähese tarbimisega võrguühendustele on igakuine püsitasu korterite puhul valdavalt 1,5 eurot ja eramutel sõltuvalt peakaitsmest 3-5 eurot kuus.

Muudatustest mõjutatud kliente teavitab Elektrilevi kirjadega, mille väljasaatmist alustatakse maikuust. Ühtlasi on maikuust veebilehel e-teeninduses saadaval paketikalkulaator, mis abistab seniste ja uute hindade võrdlemisel.

„Soovitame kliendil seega oodata, kuni oleme teda kirjaga teavitanud ja muudatuste mõju selgitanud. Kuna kodukliendi pakettides Võrk 1 ja Võrk 2 jääb edastustasu hind samaks, on arvestatav hulk ka neid kliente, kelle jaoks midagi ei muutu,” selgitas Tiitson.

Uus hinnakujundus laiendab klientide hulka, kel tekib motivatsioon oma tarbimiskoha peakaitset tegelikele vajadustele vastavaks kohandada, sest püsitasu eramutel sõltub peakaitsme suurusest.

Kortermaja puhul on peakaitse majal ühine ja korterite püsitasu valdavalt ühetaoline. Elektrilevi veebis on ka peakaitsme kalkulaator, mis abistab mõistliku peakaitsme suuruse hindamisel tarbimisvajadustest lähtuvalt.

Lõunaeestlane

Elektrilevi sõlmis lepingu 120 mastivõimsuslüliti paigaldamiseks, mis võimaldavad maapiirkondades elektrikatkestuse mõju vähendada.

Mastivõimsuslüliti näol on tegemist tarkvõrgu seadmega, mis suudab automaatselt rikkelise liinilõigu muust võrgust eraldada ja sedasi enamikule tarbijatest elektrivarustuse kiiresti taastada, teatas Elektrilevi.

„Kui praegu on meie võrgus umbes 400 mastivõimsuslülitit, siis järgneva kahe aastaga paigaldame 120 sarnast seadet lisaks,” ütles Elektrilevi ehitusosakonna juht Kristo Külljastinen.

Tänu mastivõimsuslülititele jäi eelmisel aastal rikete korral vooluta ligi viiendiku võrra vähem kliente, kui neid olnuks ilma nutikate lülititeta.

Lõunaeestlane

Elektrilevi esitas konkurentsiametile taotluse võrguteenuse keskmise hinna langetamiseks 6,7 protsenti alates 1. juulist ning kehtestab tulevast aastast püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit väga vähe tarbitakse.

„Hinna langetamisel on oluline roll Elektrilevi efektiivsuse kasvul, mida on võimaldanud kaugloetavate arvestite paigaldamine ja kokku hoitud tegevuskulud,” ütles Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere.

Hinnalangus avaldab enim mõju ettevõtetele, kellele keskmine hind väheneb umbes 8 protsenti.

Ühtlasi muutub ettevõtetele hinnakujundus selliselt, et teenuse maksumus hakkab enam sõltuma võrguühenduste arvust ja nende läbilaskevõimest. See sunnib klienti kohandama tema jaoks hoitavat võrguressursi võimalikult vastavaks tegelikele vajadustele.

Kodukliendile langeb hind vähem

Koduklientidele on keskmine hinnalangus neli protsenti, kuid eri pakettides on muutus erinev. Võrguteenuse maksumus mõnevõrra väheneb suurema tarbimismahuga ehk püsitasuga pakettides ja hind jääb samaks püsitasuta ehk üksnes kilovatt-tunni hinnaga pakettides.

„Just suuremad tarbijad on seni suhteliselt rohkem võrgu ülalpidamiskulusid katnud, samal ajal kui võrguteenuse osutamise kulud ei sõltu oluliselt sellest, kui palju elektrit tarbitakse. Muudatused teevad hinna neile kulupõhisemaks,” lisas Mere.

Kehtestatakse võrgu püsitasu

Suurema muudatusena rakendub alates järgmisest aastast võrgu valmisoleku- ehk püsitasu tarbimiskohtades, kus elektrit ei ole aasta jooksul tarbitud või on seda tehtud vähem kui 250 kWh. Arvestuse aluseks on eelnev ehk 2017. aasta ja tasu suurus sõltub peakaitsmest.

Praegu on Elektrilevi võrgus umbes 57 000 tarbimiskohta, kus aastate jooksul pole elektrit praktiliselt vajatud, kuid lepingu alusel on Elektrilevil kohustus võrgukasutuse valmisolek tagada.

Kilovatt-tunni põhise hinnastamise korral ei tule neist kohtadest tasu, kuid kulud võrgu valmisoleku hoidmisele tuleb teha ja need sisalduvad täna teiste klientide võrgutasus.

„Püsitasu aitab aru saada, millises osas võrk enam kellelegi väärtust ei loo ja alles jätta see, mis on klientidele oluline. Nii ei pea me tegema ebamõistlikke kulutusi ja saame töökindlust kasvatada klientidele vajalikel liinidel,” sõnas Mere.

Lõunaeestlane

Elektrilevi võrgupiirkonna klientideni jõuavad veebruaris esimesed uuel arveldusmudelil põhinevad elektri ja võrguteenuse ühisarved, teatas ettevõte.

Uus arveldussüsteem võimaldab kõikidel elektrimüüjatel esitada ühist arvet elektrienergia ja Elektrilevi võrguteenuse eest.

„Valminud arendusega oleme esimeste riikide seas Euroopas, kus elektriarved on suurele osale klientidest ühtselt ja mugavalt korraldatud,” ütles Elektrilevi arveandmete osakonna juhataja Viktor Afanasjev.

Uue arveldussüsteemiga on aasta algusest liitunud Elektrum Eesti, Imatra Elekter ja Eesti Gaas, kelle Elektrilevi võrgupiirkonnas asuvad kliendid saavad ühise arve elektri ja võrguteenuse eest alates veebruarist.

Seni on võrguteenuse ja elektri eest ühise arve väljastanud need võrguettevõtted, kes tegelevad ise ka elektri müügiga. Samuti on ühisarve saanud Eesti Energia need klientidid, kes asuvad Elektrilevi võrgupiirkonnas.

Lõunaeestlane