Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaupade eksport kasvas tänavu juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 11 protsenti ja import 6 protsenti, teatas statistikaamet.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16% Eesti koguekspordist), Rootsi (14%) ja Läti (9%). Eksport kasvas enim Hollandisse (34 miljonit eurot), Venemaale (29 miljonit eurot) ja Saksamaale (21 miljonit eurot).

Kaupadest eksporditi enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (51 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (25 miljonit eurot) ning puidu ja puittoodete (22 miljonit eurot) eksport.

Imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Leedust (9%) ja Rootsist (9%). Kõige rohkem kasvas import Rootsist (28 miljonit eurot) ning Lätist, Hollandist ja Prantsusmaalt (kõigist 10 miljonit eurot).

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu.

LÕUNAEESTLANE

Jaapan tunnistas Eesti suu- ja sõrataudivabaks riigiks, mis kinnitab Eesti toidu ohutust jaapanlaste silmis ja avab võimaluse hakata tõusva päikese maale eksportima veiseliha.

„Jaapanist saadud positiivne uudis kindlustab juba Jaapanisse eksportivate Eesti ettevõtete konkurentsipositsiooni Jaapani turul ning tagab ka selliste piimatoodete ekspordi, mida täna veel välisturgudele ei müüda,” sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

Olgugi et Eestis pole taudi esinenud juba aastakümned, ei kuulunud Eesti seni Jaapani poolt tunnustatud suu- ja sõrataudist vabade riikide nimistusse.

Veisekasvatajail ekspordihuvi Jaapanisse

Eestist pole lihatooteid varasemalt Jaapanisse eksporditud, mistõttu pole Eesti tootjatel olnud ka vajadust Jaapanile suu- ja sõrataudi puudumist riigis tõendada. Nüüd on see huvi tekkinud, kui mullu pöördus ekspordisooviga Jaapanisse veterinaar- ja toiduameti poole üks Eesti veiselihasektori ettevõte.

„21. aprillil kohtusin oma Jaapani visiidi raames Jaapani aseministri Yosuke Isozakiga, kellele andsin üle veterinaar- ja toiduameti poolt kokku pandud taotluse Eesti veiseliha turulepääsuks, mis sisaldas muu hulgas ka vastuseid küsimustele loomataudide, s.h suu- ja sõrataudi esinemise kohta Eestis. Jaapani minister kinnitas mulle, et vastus taudivabaks tunnustamise asjus saabub lähiajal, kuid nii kiiret vastust ei osanud keegi oodata,” lisas Tamm.

Möödunud nädalal Tokyo saatkonnale edastatud teade ei taga küll kohe impordiluba Eesti veiselihale – riigi tunnustamine suu- ja sõrataudivabaks on üks etapp loa saamise protsessis, mis hõlmab lisaks taudivabaduse tõendamisele ka Eesti toidujärelevalve süsteemi ja eksportida sooviva ettevõtte nõuetekohasuse hindamist, teatas maaeluministeerium.

LÕUNAEESTLANE

Kaupade eksport Eestist kasvas veebruaris võrreldes eelmise aasta veebruariga 6 protsenti ja import üks protsenti, teatas statistikaamet.

Eesti päritolu kaupade väljavedu suurenes veebruaris 9 protsenti, samas re-eksport jäi möödunud aasta tasemele.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus kogu ekspordist moodustas veebruaris 75 protsenti. Eesti kaupade ekspordi kasvu mõjutas enim mineraalsete toodete (s.h põlevkivikütteõli), mehaaniliste masinate (s.h puidutöötlemise, pakendamise seadmed) ning puidu ja puittoodete (s.h okaspuidust saematerjal, puidugraanulid, hakkepuit) väljaveo suurenemine.

Eesti päritolu kaupa veetakse enim Rootsi, Soome ja Hollandisse. Kõige enam kasvas Eesti päritolu toodete väljavedu Hollandisse (28 miljoni euro võrra) ning vähenes Rootsi (43 miljoni euro võrra).

Suurenes mootorikütuse sissevedu

2017. aasta veebruaris imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%), Rootsist (9%) ja Leedust (9%). Kõige rohkem kasvas import Venemaalt (kasv 22 miljonit eurot) ja Taanist (kasv 10 miljonit eurot). Enim kahanes import Ungarist (langus 26 miljonit eurot).

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid, mineraalseid tooteid, mehaanilisi masinaid, põllumajandussaaduseid ja toidukaupa, transpordivahendeid ning keemiatööstuse toorainet ja tooteid. Enim kasvas mineraalsete toodete (s.h mootorikütus) ja kahanes elektriseadmete sissevedu.

LÕUNAEESTLANE

Venemaa toidu- ja veterinaarjärelevalvega tegelev Rosselhoznadzor võttis Venemaale ekspordiks luba omavate ettevõtete nimekirjast maha enamiku Euroopa Liidu toiduainetööstusi, kaasa arvatud enamik Eesti selle ala firmasid.

Nimekirjast on eemaldatud ettevõtted, mis pole Venemaale kaupa eksportinud enam kui kolme viimase aasta jooksul. Teiste ettevõtete puhul on luba peatatud. Ühele ettevõttele jäi luba alles, teatas veterinaar- ja toiduamet.

Põhjuseks tõi Rosselhoznadzor, et need ettevõtted ei ole pika aja jooksul kaupa Venemaale eksportinud ning on vaja uuesti kontrollida Eesti ja teiste liikmesriikide järelevalvetegevuse vastavust Venemaa nõuetele.

Euroopa Komisjon on saatnud Rosselhoznadzorile kirja, milles esitas nõude põhjendamatute piirangute lõpetamiseks.

Lõunaeestlane